Myńmen jalǵyz alysqan...

1584

Qandaı da bir ulttyń ult ekenin anyqtaıtyn negizgi faktordyń biri – onyń ótkeni desek, sol júrip ótken jolynda ult nebir ulylardy, ǵulamalardy, danyshpandardy dúnıege ákeletini aqıqat. Baıtaq dalany baýyryna basqan bizdiń de tarıhymyz birtýar perzentterge kende emes. Solardyń biregeıi – hákim Abaı. Kemel oı ıesiniń ómiri men shyǵarmashylyǵy jan-jaqty qyrynan talaı márte zertteldi, zerttelip te jatyr, zerttele de beredi. Alýan-alýan júırik bar áline qaraı shabady, - deıdi dana halqymyz. Biz de atasynyń ǵana uly emes, adamzattyń ulyna aınalǵan danyshpan danalyǵyna 175 jyldyq mereıtoıy qarsańynda shama-sharqymyzsha úńilýdi jón dep taptyq...
Abyroıly atanyń balasy Abaı az ǵana dáýrendi saýyq-saıranmen, arzan ataq jolynda aryn satyp, shen-shekpenge qaryq bolyp ómir súrse de oǵan eshkim qoı demes edi. Alaıda, ol sanaly ǵumyryn «qalyń eli qazaǵynyń» ıgiligi jolynda jumsaýǵa bel baılady. Jurtynyń ǵylym-bilimnen maqurym qalyp, mesheý tirlik keshýi janyna batty. Uly kemeńger óziniń qyryq birinshi qara sózinde: «Qazaqty ıa qorqytpaı, ıa paralamaı aqylmenen ne jyrlap, ne syrlap aıtqanmenen eshnársege kóndirý múmkin de emes. Etinen ótken, súıegine jetken, atadan mıras alǵan, ananyń sútimenen bitken nadandyq áldeqashan adamdyqtan ketirgen» dep kúıinýi tekten tek emes, bul sol zamannyń, qoǵamnyń shyndyǵy edi. Abaı tusynda el ishinde yntajigersizdik, jalqaýlyq, bos sandalyp kún keshý kóptep kezdesti. Eldiń bulaı qarańǵylyqtyń qamytynda bolýyna, qoja-moldalardyń da yqpaly kúshti boldy. Islam dini, onyń paryz-sharttaryn óz óreleri jetken tar sheńberde ǵana túsindirip, jaqsylyq ta, jamandyq ta, baı nemese kedeı bolmaqtyq ta - bári de qudaıdan dep, halyqtyń oı-sanasyn tumshalap, baılap-matap ustady.
Adamnyń ilgeri talabyna, izdenýine jol bermedi. Al bul patsha úkimetiniń izdegenine suraǵan boldy. Ony barynsha qýattap, ózderiniń zymııan saıasatyn júrgizýde «ońtaıly» ádistiń biri retinde paıdalandy. Abaı bolsa, osyndaı qıturqylyqtarǵa jan-tánimen qarsy turdy. Biraq sol baıaǵy nadandyq, dúmshelik onyń jolyna kese kóldeneń tura berdi:
Jartasqa bardym,
Kúnde aıqaı saldym,
Onan da shyqty jańǵyryq.
Estisem únin,
Bilsem dep jónin,
Kóp izdedim qańǵyryp.
Baıaǵy jartas- bir jartas,
Qańq eter, túkti baıqamas,-
deıtini, jaı ǵana óleń emes, aqynnyń ay úni, jan aıqaıy edi. Mańaıynyń ony túsinbeýi, túsinýge talpynbaýy, tipti, oǵan bóget bolyp, oń degen isin teriske shyǵarýy, jurt taǵdyryn qolyna alyp, el túzemekshi bolǵan er úshin az soqqy, jeńil qaıǵy bolǵan joq. Óıtkeni, qazaqty órkenıetke, mádenıetke jetýine qol ushyn sozady degenderiniń ózi baıaǵy qýlyqtan, aldaý-arbaýdan shyǵa almady. Kómek berýdiń ornyna jaýlyq oılady. Sol úshin de hákim «Molasyndaı baqsynyń, jalǵyz qaldym tap shynym» dep kúńirenedi. Biraq Abaıdyń bul sózine qarap, ony múlde jalǵyz qaldy deı almaımyz. Bul ústem tap ókilderine, atqamanirlerge qatysty aıtylǵan dúnıe bolatyn. Jalpy halyq ishinde kókireginde sańylaýy bar, sóz zergeriniń oıyn uqqan, onyń aıtpaǵyn elge taratqan jandar da boldy. Já, bul óz aldyna bólek áńgime...
Óz zamanynyń shynaıy sýretkeri Abaıdyń qabyrǵasyn qaıystyrǵan taǵy bir másele - kedeı háli. Ol kedeıdi ózi ǵana aıap qana qoımaıdy, ózgelerdiń de aıaýyn talap etti. Sol sebepti de ol teńsizdik máselesine beı-jaı qaraı almaıdy. Teńsizdikti eliniń órkenıet kóshine ilesýinde eń negizgi qolbaılaýdyń biri retinde qarastyrady. Qazaq aýylyndaǵy teńsizdikti ashyq
kórsete bilgen óleńi – «Qarasha jeltoqsanmen sol bir eki-aı». Atalǵan aılardaǵy kedeıdiń aýyr turmysyn:
Kedeıdiń ózi júrer malyn baǵyp,
Otyrýǵa otyn joq, úzbeı jaǵyp.
Tońǵan ıin jylytyp, tonyn ılep,
Shekpen tiger qatyny búrseń qaǵyp... – dep, kóz aldymyzǵa ákeledi. Netken aýyr ári aıanyshty kúı?.. Qysqa jipti kúrmeýge keltire almaı, janyn jaldap, qarynynyń qamyn kúıttep júrgen kedeı ǵylymdy ne qylsyn?! «Meniń balama oqý ne kerek? Oqý qoja men tóreniń, baı-baǵlannyń balasynyń ermegi emes pe» degen syńarjaq pikir týmaı qaıtsin? Bul týrasynda hákim óziniń jıyrma besinshi qara sózinde: «Qarny ash kisiniń kóńilinde aqyl, boıynda ar, ǵylymǵa qumarlyq qaıdan tursyn? Ashap - ishimge maldyń tapshylyǵy da aǵaıynnyń arazdyǵyna ýá ártúrli pálege, urlyq, zorlyq, qýlyq, sumdyq sekildi nárselerge úıirlendirýge sebep bolatuǵyn nárse» dep toqtalyp ótedi. Al sol qoja men tóreniń, baıbaǵlannyń balasynyń oqýy qazaqty ushpaqqa shyǵaratyn oqý ma?! Abaıdyń aıtýynsha olaı emes. Olardyń kóbiniń kóksegeni basqa nárse – «orys tili, jazýy», «voennyı qyzmet», «oqaly kıim kııý». Bundaı oqý Abaı maqsat etken qazaqty nadandyqtyń shyrmaýynan, bodandyqtyń buǵaýynan shyǵarar jol emes edi. Abaıdiki basqa súrleý, basqa jol. Bul máseleni ult ustazy  soqyrǵa taıaq ustatqandaı etip ap-anyq kórsetip te beredi. Taǵy da jıyrma besinshi qara sózge oralsaq, ol onda bylaı deıdi: «Oryssha oqý kerek, hıkmet te, mal da, óner de, ǵylym da - bári orysta tur. Zararynan qashyq bolý, paıdasyna ortaq bolýǵa tilin, oqýyn, ǵylymyn bilmek kerek. Onyń sebebi olar dúnıeniń tilin bildi, mundaı boldy. Sen onyń tilin bilseń, kókirek kóziń ashylady». Iaǵnı, Abaı orystyń tilin bilip, orysqa qul bol, sonyń aıtaǵyna er, sonyń dárgeıine bas ur demeıdi, sonymen teń bol degen oıdy aıtady.
Sebebi orystyń ǵylymy, óneri órkenıetke bastar baspaldaq, alda júrýge alǵyshart bolatyn...
«Qazaqtyń bas aqyny Uly Abaıdyń ólgen kúninen qanshama alystasaq, rýhyna sonshama jaqyndaımyz» degen eken Alashtyń ardaqtysy Mirjaqyp Dýlatuly. Keremet aıtylǵan sóz. Abaı halqynyń bolmysyn shyn túsingen, jan-tánimen uqqan ǵulama ekenine daý joq. Hákimniń ómir súrgen zamanynan beri ǵasyrdan astam ýaqyt ótse de, onyń aıtqan oılary, tolǵamdary kúni búginge deıin ózektiligin joıǵan joq. Sebebi qazaq deıtin ult bar. Al qazaq barda Abaı da qazaqpen birge jasaı bermek!

Aıdyn Aǵyn,
"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy