Zaıyrly bolý- zábir kór degen sóz emes...

1152

ASQYNYP JARA AQPANDA,

 QYZYL QAN JUQTY-AÝ AQ QARǴA.

 ULT QANA EMES EZILGEN,

 ADAMZAT ARY TAPTALǴAN...

 (s) avtor

 

 

«Jaman ult bolmaıdy, jaman adam ǵana bolady» degen sóz, búginde, jeldi kúngi órtteı qaýlap ketti. Bul sózdiń qoǵam arasynda qaıta jańǵyrýyna sebep te joq emes. Bir ultqa tıesili tarıhı atameken - júz otyzdan astam túrli etnos ókilderiniń turaǵy bolǵandyqtan ózara tatýlyq pen turaqtylyqty saqtaý úshin bulaı demeske amal da joq. Alaıda, áriden qozǵamaı-aq, kóz jeter tarıhtyń kókjıegine qarasaq ta qazaq ózge ultty ózekke tepken halyq emes. XX ǵasyrdyń otyzynshy-qyrqynshy jyldary oryn alǵan KSRO-daǵy jappaı qýǵyn-súrginnen  3 mıllıonnan astam adam jer aýdarylǵany málim. «Senimsiz halyqtar» qonystanǵan arnaıy aýdandar - soltústik oblystar, Sibir, Oral, Orta Azııa jáne Qazaq jeri boldy. Bul halyqtardyń eń kóp bóligi Qazaq jeri men Sibirge qonystandyryldy.  N.Á. Nazarbaev Qazaqstan halyqtary assambleıasynyń IV sessııasynda jasaǵan baıandamasynda jer aýdarylǵandardyń sanynyń 1 mıllıon 200 myń ekendigi týraly derek keltirdi. Qazaq jerine Keńes úkimetiniń terıtorııasyndaǵy nemisterdiń 38%-y, sheshen jáne ıngýshtardyń 83%-y, káristórdiń 59%-y, balqarlardyń 55%-y, qarashaılardyń 58%-y, grekterdiń 76%-y, kýrdtardyń 62%-y kúshpen qonys aýdarylǵany da rastalyp otyr.  Segiz myńǵa jýyq áıeldi qorlyqta ustaǵan «ALJIR» lagerine aıdalǵan grýzın kelinshekterine tas laqtyrdyq dep, qurt laqtyrǵan da qarǵaq tamyrly qazaq edi. Surapyl soǵys jyldarynda,  nemis balasyna Zıgfrıda Ahmetuly dep at qoıyp baýyryna basqan azamat týraly Muhtar Maǵaýınniń "Bir atanyń balalary" shyǵarmasyndaǵy shyndyqtyń shyraıyn qalaı elemessiń?! T. Ahtanovtyń "Shyraǵyń sónbesin" romanyndaǵy Ýsachaevtyń balasy Proshany qamqorlyǵyna alǵan Názıranyń beınesi-talaı qazaq áıelderiniń keńpeıil kelbetin ashyp berdi. Kómeski tartqan tarıhqa da, kórkem ádebıetke de arqaý bolǵan bundaı oqıǵalar-qazaqylyqtyń ǵana emes, adamılyqtyń álipbesi.

Adamzatty basqa túsken aýyrtpalyq jaqyndastyratyny sııaqty, talaı bosqyn halyqty baýyryna basqan babalardyń daladaı darhandyǵyn eshkim de joqqa shyǵarmaq emes. Sóıtken qazaq toıynǵanda toǵyshar bolypty, ózge ultty jerine syıdyrmaı, sabadaǵy sabyry sarqylypty degenge sengiń de kelmeıdi. Jaman ult bolmaıtynyna daý joq. Degenmen, sol ultty azǵyratyn jaman nasıhat bolatynyn nazarǵa alǵan durys. Bul keshegi kıkiljińniń sebepkeri bolyp otyrǵan «Masanshy» aýylynyń turǵyndary sanalatyn dúngenderge  de qatysty. Aýyldyń sol ulttan shyqqan búlikshiniń esimimen atalýy búlinshilikke bastap turǵandaı. Sekemshil senimdi setineteteni bul jaıt qana emes. Jergilikti turǵyndar men dúngender arasyndaǵy iritkiniń iligi ádiletsizdikke ákep soǵady. Ózderi turyp jatqan mekenniń salt dástúrin, zańdylyqtaryn, mádenıetin hám áleýmetin syılamaıtyn ulystyń ustanymy men urany da kómeski. Dúngen azamattary tarapynan bolyp jatqan bassyzdyqtardy sanamalap jatýdyń ózi artyq. Rýyn jattatýdy bilgen ult, týyn taptatýdy namys kórmegeni me? Bári de «qazannan qaqpaq ketse, ıtten uıat ketediniń» keri. Tártibi joq qoǵamnan tobyr artyq. Zaıyrly bolý- zábir kór degen sóz emes. Tynysyńdy tarylta berse,  tolerantylyqtan da qaıyr joq.  Osynshama jyldar boıy beleń alǵan teńsizdik túbi qaqtyǵyspen aıataldy. Ottyń joq bolǵanyn qalasań, shoqtyń ot bolǵanyn kútpe. «Qolyn mezgilinen kesh sermeıtin» bılik ókilderi de bul isti buzaqylyq baby boıynsha qarastyrýdy jón dep taýypty. Bul-saıası býnt. Tek májilis depýtaty  Baqytbek Smauldyń: «Dúngenderde tárbıeniń basym bóligi meshitte beriledi eken. Al onyń basty ýaǵyzshysyn Qazaqstan musylmandarynyń dinı basqarmasy saılamaıdy.

"Dúngen tilinde ýaǵyz aıtylyp jatady. Ol ne aıtyp jatyr? Bálkim, bizge qarsy úgit júrgizip jatqan bolar?! Dúngender tek Qurandy ǵana emes, qoǵamdy syılaı bilýi shart. Sondyqtan men elimizdiń bas múftıi, Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy Naýryzbaı qajy Taǵanulymen sóılestim. Ol oblystyq ımamdy Qordaı aýdanyna jiberdi. Dinı baǵyttaǵy sala baqylaýda bolady» degen málimdemesi ǵana qısyndy habardyń nobaıyna uqsady. Al Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev jaǵdaıǵa qatysty: "Jambyl oblysy Qordaı aýdanynda buzaqylyq sıpattaǵy jappaı tóbeles boldy. Ony arandatýshylar óz paıdasyna qoldanbaq bolǵan. Polıııa jaǵdaıdy rettep, óz baqylaýyna aldy. Qoǵamdyq tártipti buzǵandar jaýapkershilikke tartylady", dep pikir bildirdi. Qordaıdaǵy qaqtyǵysqa deıin de Jambyl oblysyna qarasty aımaqtardaǵy ulttar tarapynan qoǵamdyq tártip buzylyp kelgenin eskersek, sheshimniń shıkiligin jáne máseleniń ulttyq deńgeıge kóterilmegenin baıqaımyz. Ádilettilik ornaý úshin jergilikti basshylardy qyzmetinen bosatý jetkiliksiz ekeni aıtpasa da túsinikti. Jambyl oblysy Polıııa departamentiniń baspasóz qyzmeti jaǵdaıdyń baqylaýǵa alynǵanyn, tóbelestiń toqtatylǵanyn der kezinde habarlap, tolqýlardyń aldyn alyp úlgerdi. Nazarǵa alatyn kelesi másele, osy oqıǵany jeleý etip jazyǵy joq basqa ult ókilderine qysym kórsetip, synyqqa syltaý izdep, aıǵaıǵa attan qosýdan aýlaq bolý.  Keıbir ulttardyń tarıhı taǵdyry- jer tańdap jatýǵa múmkindik bergen joq. Qazaqstanǵa túrli ulttardyń qysastyqpen qonystyrylǵany sııaqty, jat eldiń bosaǵasyn jaǵalap júrgen óz otandastarymyzdyń da baryn umytpaǵan jón. Óz aýmaǵymyzdaǵy qaqtyǵysqa qaqpan qoıa almasaq, shekara asyp ketkenderdiń quqyǵy týraly sóz qozǵaýdyń ózi qorqynyshty. Máseleni, "ulttyq deńgeıde" qaraý degen sóz , kúlli halyqtyń ishki-syrtqy jaǵdaıyna mán bere qarasa degen nıetten týyp otyr.

Arazdyq- tek tili men tarıhy basqa halyq túgili, týystas aǵaıynnyń arasynda da bolatyn áleýmettik-psıhologııalyq qubylys. Ony jeńýdiń jalǵyz joly- bitimgerlik. Budan keıin tıisti organdar zańdy kúsheıtip, qatań jazalardyń qataryn kóbeıter. Deıturǵanmen, qaǵazǵa basylmaǵan dala zańdary, adamgershilik qaǵıdattaryn qaıda ysyryp qoıamyz? Qandaı da bir quqyqbuzýshylyq oryn ala qalǵan jaǵdaıda árkim óz tanysyn, aýyldasy men qaýymdasyn jaqtaıtyn bolsa, basqa ulttan qandaı tártip talap etemiz? Aspan men jerdiń ortaq bolǵany sekildi, zańnyń da ortaq bolýy kerek. Ótken ǵasyrdaǵy rýhymyzdyń kóshbasshysy bolǵan Mustafa Shoqaı: "Aǵalar, qypshaq degen ult bolmaıdy, qazaq degen ult bar. Eger árqaısymyz bólinip, qypshaqtyń kósemi, arǵynnyń kósemi, úısinniń kósemi bolyp jatsaq, bizdiń halyq azady" dep, ultjandylyqtyń anyqtamasyn dóp basqan.

«Jýrnalıste ult bolmaıdy» degen utqyr ustamnyń jalaýyn jyqpasam, meniń eki taraptyń birin jaqtaýǵa quqyǵym joq. Alaıda, aqty-aq, qarany-qara dep aıtýǵa árkim de múddeli. Bundaı dúrbeleińde dabyraǵa salynyp ketetin qyzýqandylyq bizdiń halyqtyń da boıynda bar. Anyǵyn bilmeı, «attandap» ketetin aǵaıyn adýyn minezine toqtaý salmasa-urpaǵyna sor. «Jer bizdiki!» dep jelpingenshe, «men jerime ne ektim, qansha tamshy ter tóktim?» dep suraı alatyndaı tereń túısik kerek. Ultshyldyq tek urysta kópiretin kóbik aýyz, tóbeleste týlaıtyn jumyr judyryq emes. Ol- beıbit kúnde de bıiginen túspeıtin júrektiń, ardyń isi  ekenin umytpasaq ıgi.

 

 

Aıym ALTAIQYZY,

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń

3-kýrs stýdenti

Pikirler
Redakııa tańdaýy