Aqyn psıhologııasy

820

Búkil dúnıeni umytyp óleńmen ǵana qaýyshý, óleńniń ǵana kúńi bolý, óleńge ǵana moıynsuný aqyn bitkenniń ay azaby ári tátti ertegisi. Qoshemetke bólený, oqyrmannyń ystyq iltıpaty, halyqtyń jyly kózqarasy, qoldaýy, bıikke kótermeleýi, jazýdan keıingi nostalgııa aqyn úshin baldaı ekeni ras. Alaıda balynan buryn aýzyńa dámi keletin ý-dy, etińnen ótip, súıegińe qadalatyn óleń joldaryn tatyp kórý de ońaıǵa soqpasy anyq. Ásirese aqyndyq - áıel zatynyń tańdaıyna bitse tipten aýyr. Sebebi óleńniń sharty boıynsha jaqsy jyrlar júrekten týýy úshin aýyr ǵumyr súrýiń kerek. Al aýyr ǵumyrdy áıeldiń gúlden de názik jany, kúnniń árindeı táni, jaralanýǵa beıim turǵan júregi qaıdan kótersin?!

Alaıda osy bir aqyndyq degen aýyr jolda «Farızalardaı» óz-óziń otqa tastaı salmaı ornymen, máıegimen, qazaq áıeline tán bolmysymen ádebıette oıyp turyp oryn alǵan bir aqyn bar. Ol - Kúlásh Ahmetova. Bálkim keıingi urpaq biletin aqyn áıelderdiń ishindegi jalǵyz baqyttysy osy shyǵar... Nege deseńiz, aqyn – ol aqyn. Aqyn bir óleńdi jazý úshin ishtegi tas bop qatyp qalǵan keýirtpekti talaı kún boıy jibitip, ol ábden qalypqa túskenshe mańdaıdan teri, kózden jasy aǵyp, óz tánine ózi syımaı tolǵatyp, mazasyn alǵan adam men bar tirshilikti qaradaı jaý kórip, ábden ıt azapqa túsedi. Ondaıda aqyn áıel óziniń áıel ekenin de, onyń Táńir mindettep qoıǵan paryzdaryn da áp sátte umytyp, óleńmen ǵana baqytty jandaı kún keshedi. Psıhoemoıonaldyq kúıi buzylyp, ózge turmaq óziń de esten shyǵaryp, janyńdaǵylarǵa jarytyp til qatpaı, óz-ózinen túgesilip, sarqylyp, ne óli emes, ne tiri emes beımálim álemde ómir súredi. Bundaı adamdarǵa aǵylshyn psıhology Kondave Sheverz «Algeımer» aýrýyna shaldyqqan dep dıagnoz da qoıyp tastaǵan. Al qazaq psıhology Nýrhojaeva Aıgúl: «Aqyndar – naǵyz armanshyl keıde shetten tys qııalshyl adamdar dep baǵa beremin. Sebebi olar kez kelgen jerden múmkindikterdi baıqap, ózderiniń shyǵarmashylyq qyryn únemi jetildirip otyrady. Ár jerden shyǵarmashylyq shabyt izdeıtini sonsha, olar ómiriniń ár sátin óleń etýge daıyn turady. Sóıte tura olar basqa adamdardy syrttaı baqylap, ómirlik mańyzdy suraqtarǵa jaýap izdeıdi. Psıhologııalyq turǵydan aqyndardy sıpattaý qıyn. Osy baǵytta kóptegen jyldar zertteý júrgizgen Nıý - Iork ýnıversıtetiniń psıhology Skott Barrı Kaýfman "Shyndyǵynda óner adamdaryna óz-ózderin túsiný qıyn. Sebebi, bul tulǵalar jaı adamdardan kúrdelirek kisiler" degen tujyrymǵa kelgen» dep aqyndarǵa ózgeshe sıpattama beredi. Qyzyq, á?! Aqynnyń osyndaı kúıde júrgende ne oılaıtyny, júreginde qandaı án áýelep, alpys eki tamyrynda qandaı óleń joldary júgirip ótkenin bilý ár adamǵa qyzyq shyǵar. Endeshe aqyn Kúlásh Ahmetovanyń jaýhar jyrlaryna bir sát úńileıik.

«Yntyq bop nem bar edi osy óleńge,

Qalmaıdy degbir - óleń dese, mende.

Qalaısha kúımeı qalǵam,

Jap-jalańash

Qolymmen qyzyl shoǵyn kósegende?»- desedi aqyn. Bul jerdegi aqynnyń «qyzyl shoǵy»-óleńi ekeni aıtpasa da túsinikti. Demek aqyn ǵazaldaryn alpaýyt órtke, qyp-qyzyl tilsiz jaýǵa telip tur. Dese de soǵan aqynnyń kúımeı qalýy – «ózge aqyndar sekildi azaptanyp, aqyndyqtyń aýylyna jetkilikti dárejede bara almadym» degen ókinishtiń bir syńaıy sekildi kórinedi.

Endigi jyr destesin jalǵyzdyqta jany úgilip júrip jazǵan bolsa kerek, ózgeshe tolǵaıdy.

«Ózime-ózim súıenem, o, rasynda,

Ózime-ózim

jol saldym borasynda.

Ózime-ózim jete almaı otyramyn

Idystar men dybystar arasynda» deıdi. Bul jerdegi «ydystar» dep otyrǵany óziniń qazan ıesi, qazanshy ekenin alǵa tartyp tur. Er adam úıdiń syrtqy saıasatyn júrgizse, áıel ishki saıasatyna jaýapty. Alaıda eń qaýiptisi de, eń daýlysy da sol – ishki saıasat. Ony saýatty alyp júrý úshin sabyrlylyq pen danalyq qajet. Buny aqyn kirshiksiz túsinip, ári áıel bop týylǵany sory da, baǵy da ekenin tolyqtaı uǵynyp otyr. Alaıda óziniń áıeldigi «ózine» jetý jolyndaǵy kedergi sekildi kórinetinin de óleń joldarynda ańǵartyp qoıǵandaı. Al ózi dep otyrǵanymyz – óleńi. Daýyl ótindegi aqynnyń kirshiksiz jany sonysymen utymdy, sonysymen janǵa jaǵymdy.

Al endigi bir óleń joldarynda «Kezderińde quldyraǵan, qulaǵan,

Kezderińde qııanattan jylaǵan,

Jurt aıaıdy,

Biraq seniń janyńda

Qalmaıdy eshkim: qalatyny bir adam»- deıdi. Aqynnyń «bir adamy» - joldasy ekeni daýsyz. Óleńniń tutas bolmysynda óz azamatynyń is-áreketin, qoldaýyn, janashyrlyǵyn, keshirimdiligin boıamasyz beınelep, bar qazaq qyzyna «sondaı jardy jolyqtyryńdar» dep ónege aıtqandaı. Osy oraıda Kúlásh Ahmetovanyń jary aqyn ekenin de eske salyp ketken jón shyǵar. Aqyn men aqynnyń birge ómir súrýi, sóıte tura bir-birine óleń arnaýy sırek kezdesetin fenomen.

«Otty saqta!

zaman bul "ot - tegin"der...

Bir-birińe qaryzsyz ot berińder!

Árbir kúndi arpalys, maıdan emes,

meıram sııaqty ótkerińder!»- deıdi. Buny ózimizshe topshylasaq, óz taǵdyrynan óleńdi bıik qoıyp, ár kún saıyn sol úshin qyp-qyzyl maıdanǵa túsý – qyz bala úshin áýreshilik ekenin aıtqysy kelgendeı áser qaldyrady. Keleshek urpaqqa aıtar aqyly dep qabyldasyn degen shyǵar.

Aqyn osylaısha ómirdegi tátti kezderiń de, ay kezderiń de tereń jan tolqynysymen tebirente dáripteıdi. Óleń jazyp ta, (bálkim aqyndyǵy sál kesheýildep qalar) baqytty áıel bolýǵa bolatynyn aıqaılap aıtqysy keledi. Áıel úshin aqyndyq ataqtan góri baqytty bolǵany áldeqaıda bıik ekenin alǵa tartady. Óleń úshin óz-ózin qurbandyqqa qııýdyń túkke turǵysyz ekenin sezdiredi. Sóıte tura óleńdi bárinen bıik qoıady.

 

Aqgúl AIDARBEKOVA,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler