Qudyq (áńgime)

1557

 

 

Tóbedegi kún mı qaınatatyndaı ystyq. Jurnaǵy ǵana  qalǵan kósheniń boıyn qýalaı aqqan bulaqty jaǵalaı  E kele jatyr. Bulaqtyń boıymen aǵyp kele jatqan jyrtylǵan doptyń qıqymynan kózin alar emes. Doptyń qıqymy butanyń arasyna baryp tirelip qaldy. E jerden ıtmurynyń shybyǵyn alyp   dopty qozǵap jibermek bolyp áýrelenip jatqanda oǵan olar kelip qosyldy.

Olar toptasyp  kele jatyr. Bulaqtyń sýy qumǵa   sińip jarty jolda joǵalǵan. Kóshe áli biter emes. Olardyń ortasyndaǵy E : « - Meniń kinám» – dedi. Olardyń bári turyp qaldy. Únsizdik. Sheńber quryp turǵan olardy aınala qara shybyn yzyńdap ushyp júr. Olardyń kózderi shybynda. Shybyn olardy taǵy bir ret aınalyp jaqyndaı bergen kezde, shetinde turǵan  aryqtaý kelgen Iý  eki saýsaǵynnyń ortasymen basyp qalyp, jumyrtqasyn syrtqa tóge qysyp tastady. Ony kórip bári basyn shaıqady. Iý qyp-qyzyl bolyp tómen qarady. Ortasyndaǵy sıyqsyz domalaq  S  jan-jaǵyna alaqtap qarap: «Bárimiz kinálimiz» - dep shıq etti. Taǵyda únsizdik jaýlap aldy. Olar bir-birine kóz júgirtip qarap aldy da qarqyldap, shıqyldap, syqylyqtap kúlip jiberdi. E: «Bizdiń kezimizdegideı balalyq shaq qalmady.» - dep eki tisiniń ortasyndaǵy oıyqtan syzdyqtata túkirip. Sýyq jelmen ushqan túkirik tamshylary jińishke Iýdyń  ár jerde ósip turǵan shashtarynyń arasynna baryp jaıǵasty. Ony baıqamaı Iý: «Qazirgi balalarda balalyq joq. Enekterimen oınaǵannan basqa túk bitirmeıdi» -  dep murnyn bir tartyp. Basynnan beri eshkimge qosylaı turǵan A omyraý qabyn bir jóndep:    «Maǵan bárinen qyzyq bolyp turǵany qalaı óledi ekenbiz?».  Osyny estigenderi sol edi  báriniń kózderi sharasynnan shyǵa úlkeıip , alaıyp ketti:

-  Qaıdaǵy joqty aıtpa – dedi S.

-  Esiń durys emes – dedi Iý.

-  Joq, shynynda da qarańdarshy! Qazir biz barmyz jáne ómir bitpesteı kórinedi. Jep jatyrmyz, talap jatyrmyz, soryp jatyrmyz, súrip jatyrmyz. Al erteń she... Erteń árqaısymyz qaı jerde jáne qandaı jaǵdaıda óledi ekenbiz. Bireýmiz qınalyp ólsek, keıbireýlerimiz óz-ózimizge qoljumsap  óliýmiz múmkin. Shyndyǵyna  kelgende  tipti  ólgenimizdi de sezbeı qalýymyzda qajap emes.  Ólim qorqynyshty ma álde oılaý qorqynyshty ma? – dep A aspandaǵy kózin qasyndaǵylarǵa túsirse, olar biraz jer uzap ketipti. A júgirip baryp olarǵa qosyldy.

Olar  eski  kósheden biraz uzap baryp, sheti opyrylǵan  qudyqtyń qasyna kelip  toqtady. Olar qudyqty jaǵalaı qorshap  tur. Aryqtaý kelgen Iý saýsaǵynyń ortasyna jabysyp qalǵan shybynnyń óleksesin ala almaı álek. E jan-jaǵyna barlaı qarap aldy da: - « Men kinálimin». – dep taǵy mińgir ete tústi.  Ishine uzaq úńilgen S: - Qaı jerge kómip ediń? – dep sybyrlap sóılep.

-         Kóp jyl ótti – dep E basyn shaıqap.

-         Rasynda da kóp jyl ótip ketti -  Iý da qosylyp.

-         Ishine bireýmiz túsýimiz kerek – dedi ólim jaıly oılaıtyn A.

-         Shirip ketken shyǵar – dedi E.

-         Solaı shyǵar biraz jyl ótti, – dep  Iý  saýsaǵyna jabysqan shybynyń

sońǵy sıraǵyn sýryp alyp.

-         Naqty osy jer me? – dep S kózin qudyqtan áli almaı.

-         Esimde joq –dep E qudyqqa úńilip.

-         Shynynda da esimizde joq, kóp jyl ótti. – dep Iý laqtyryp tastaǵan

shybynyń sıraǵyn ókshesimen ezgilep.

-         Qudyqtyń ishinde qanshama jyldan beri sý jatyr shirip ketkende

shyǵar – dep A qasyndaǵylarǵa qaıtaıyq degendeı qarap.

-         Bosqa ýaqyt ótkizbeı qaıta bereıik. dep Iý qudyqtyń ishine qaqyryp.

Onyń bul qylyǵyna bári taǵyda basyn shaıqaıdy. Iý kórmegendeı aspanǵa bár qarap qoıdy. Iýdyń qylyǵyna yzasy kelgen S  qarnyn tyrap turyp:

-         Shynynda da qanshama jyl ótti deseńshi. Qaıtsaq qaıtaıyq – dep

ózgelerge qarap. E  qudyqtyń ishine qarap turǵan  Iýdyń  qasyna baryp: - Bireýmiz túsýmiz kerek – dedi. Eden qaımyqqan Iý janaryn taıdyryp áketip: «Shynynda da bireýmiz túsýimiz kerek shyǵar?          » – dep mińgirlep shyqqan  óz daýsyna ózi senbeı. E aıaǵyn qudyqtyń ishin salyp turyp «Túsý kerek bolsa men túseıin bárin bastaǵan menmin» – dep.

-         Olaı, bolmaıdy. Bárimiz kinálimiz sondyqtan birge túseıik –dedi ólim

jaıly oılaıtyn A.

-         Joq, ol ózi túsemin dep tur, túsin- dep Iý batyldaý daýyspen.

Uzaq turǵannan  keıin E qudyqqa tústi. Asty sazdylaý qudyqtyń túbinde jatqan eki baqa qaıda bararyn bilmeı sekeńdep qaldy. E topyraqty qolyman qazyp qopara bastady. Qalǵandary tóbesinen óleksege jınalǵan quzǵyndardaı qarap tur. «Ony tastap ketkendeı senide tastap keteıik pe?» – dep Iý shıqyldap kúlip. A unatpaı: «Baıqap sóıleseńshi» – dep tıyp tastady. Iý oǵan alara qarap «Oınaýǵa da bolmaı ma?» – dep mińgirlep.

Olar áli qarap tur. Kelgende tóbede turǵan kún batýǵa aınaldy.  Bir kezde qudyqtyń túbinnen «Taptym» - degen  daýys shyqty. Qudyqtyń betindegi olar bir-birine qarady. E batpaq-batpaq bolyp qudyqtan shyǵa keldi. Bári jan jaǵynnan «Qaıda? Qaıda?» -  dep aıqaılap surap. Ol saz-saz qolyn qaltasyna salyp ishinnen kishkentaı tozyǵy jetip shirı bastaǵan qyzyl dopty alyp shyqty.

- Betonyń eki ortasyna qysylyp qalǵan kúıi  tur eken» - dep E dopqa jabysqan shalbaryna súrtip.

Olar  izdegenin taýyp  kelgen izimen batyp, bara jatqan  kúnge qaraı eski kósheni boılap júre berdi.

Erteńinde olar  dopty alyp «sur ǵımarattyń ishine kirdi. Ishinde olardy terezeden daladaǵy ushyp júrgen kóbelekti ile almaı júrgen qarlyǵashqa  tesireıip qarap otyrǵan   doptyń ıesi R qarsy aldy. Kóshken eski jurttyń ornynda oınap júrgen kezde osy doppen birge ózin  qudyqqa tastap ketken dostaryn ol tanymady.  Tek qyzyl dopty kórgen kezde ǵana qarqyldap kúlip jiberdi. Biraq ol kúlki balalyq kezdegi beı kúná tátti kúlkige, bul dop sol kezdegi dopqa, al dostary sol kezdegi dostarynna esh uqsamady.Eski kósheniń boıyndaǵy ómirdi aq jaýyn tolassyz jaýyp, baıaǵyda-aq tazalap ketken bolatyn.

PS: «Shynynda da biz qalaı óledi ekenbiz» degen sózderdi jel aspanda oınatýda.

23.04.2014 jyl

Avtory:  Qolǵanat Murat

Pikirler
Redakııa tańdaýy