Bolashaq ınjenerler de qazaqtyń salt-dástúrlerinen habardar bolý kerek

664

 

Mádenıettanýshy Berdaly Ospan «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi uıymdastyrǵan kezdesýde osylaı dedi. Kólik jáne kommýnıkaııalar kolledjinde ótken kezdesýde jastarǵa qazaqtyń ulttyq qundylyqtary týraly dáris oqyǵan ǵalym el tarıhyndaǵy jón-josyqtar týraly egjeı-tegjeıli áńgimeledi.

«Salt-dástúrlerimiz halqymyzdyń osy kúnge jetýine úlken rýhanı kómek berdi. Elimizdiń tarıhynyń qaı kezeńin alsaq ta qıynshylyqsyz, jaýgershiliksiz bolmaǵan. Qazaq esi bilgeli týǵan jerge degen súıispenshilikpen tárbıelenedi. Bul qazaqtyń buljymas salty, zańy. Alysqa barmaı-aq ótken ǵasyrdyń orta sheninde oryn alǵan Uly Otan soǵysyn alaıyq. Bul surapyl soǵysta qazaqtardyń maıdan dalasynda da, tyldaǵy eńbek salasyndaǵy kórsetken erlikteri myńdaǵan jyldarǵa jeterik batyrlar jyryna aınalatyny sózsiz» degen B. Ospan, aıtqan sózderine naqty mysaldar keltire otyryp áńgimesin jalǵastyrdy.

«Birneshe ret jaralanyp ota jasalsa da ushaqtan túspeı jaýlardy bomabalaǵan Hıýaz Dospan, jaý astanasy Berlınniń ústimen eń tómen ushqan qaısar qazaq ushqysh Talǵat Bıgeldi, jaý ordasy Reıhstagqa jeńis týyn tikke batyr Raqymjan Qoshqarbaı... Osy jáne basqa da erlikterdiń bári qazaqtyń Otandy súıý salynyń jemisi desek arty aıtqandyq emes», deıdi ol.

Al qazaqtyń osynda baǵa jetpes salttary qanshama deseńizshi? «Básire berý», «Jasaý berý», «Qol sıpatar», «Erýlik berý» taǵy basqa da saltarymyz haqymyzdyń nebir alasapyran zamannan aman shyǵýyna septigin tıgizgeni ras.

Otanymyz Qazaqstannyń ózaldyna shańyraǵyn kóterip otyrǵan otyz jylǵa jýyq ýaqyt aralyǵynda ulttyq salt-dástúrimizdiń alatyn orny erekshe.

Qazaqstan eń baı el deýge bolady. Biz ulttyq eń basty rýhanı qundylyqtarymyz salt-dástúrlerimizben baı ultpyz. Qazaq ultynyń eń úlken baılyǵy Otandy súıý, ata-anany qadirleý, úlkendi qurmetteý.

Qazaq halqyn toı-tomalaqsyz, úlkenderdiń batasynsyz, balalardyń tusaýyn kesýinsiz, jaqyn adamdaryna degen syılyq usynýynsyz, kózge elestetý múmkin emes. Sebebi qazaq salt-dástúrleri ultymyzdyń myzǵymas dińgegi.

Bir saǵattan astam ýaqytqa sozylǵan kezdesýde stýdentter ǵalymǵa kókeıdegi suraqtaryn jaýdyrdy. Elimizdegi salt-dástúrlerge jasalyp jatqan shabýyldar bárin alańdatatyny belgili boldy.

Aıta keteıik, atalǵan is-shara Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń «Dástúr men din» jobasy aıasynda ótkizildi.

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy