Jastar nege shetel asýda?

662

Jýyrda jyl basynan beri 30 myńnan asa qazaqstandyqtyń shetel asqanyn estidik. Statıstıka boıynsha ár úshinshi qazaq balasy shetelge ketýge májbúr. «Bolashaq jastardyń qolynda» dep júrgenimizde, olardyń ózi bolashaqty ózge memleketten izdeıtinine zer salmadyq. Sebep nede?

     Shette oqýdy arman etý bir bólek, turmys tapshylyǵymen kóshý bir bólek. BAQ betterinde jarysa jarııalanyp júrgen bul jaıttyń órisi jyldan-jylǵa keńeıip barady. Sandar sóılesin.

    2015 jyly elden ketken mıgranttar sany 30 myńnan asypty. Bul kórsetkish 2014 jyly 2 myńǵa az bolǵan. 2016 jyly 34 965 adam kóshse, bıyl jarty jyl ishinde 35 myń otandasymyz shetke ketti. Zer salyp oqyńyz: jarty jylda 35 myń! Basty sebep: bilim alý, kiristiń tómen deńgeıi, el erteńine degen senimsizdik.

     Biz bylaı deımiz. Ketken jurt ne deıdi?

     Ilııas: «Memlekettik grantpen súıikti mamandyǵyma oqýǵa tústim. JOO-daǵy bilim sapasy oıdaǵydaı bolmady. Jartyjyldyqtan soń memleketke aqsha qaıtaryp, oqýdan shyǵyp kettim. Túrkııaǵa tapsyryp, oqýǵa qabyldandym. Osylaı bolsa da, shetelge ketýimniń naqty sebebin bilmeımin. Qazir bári oıdaǵydaı, aıtarlyqtaı qymbatshylyq joq. Kerisinshe, aqshanyń quny bolǵan soń, eldegiden áldeqaıda arzan.  Sakarııa qalasyndaǵy ýnıversıtette 110 myń stýdent oqıdy. Barlyǵy derlik sheteldikter. Qazaqtar da kóp. Munda týrısterdi aldap, baǵa qymbattatý atymen joq. Jergilikti jurt seniń tiliń men ultyńa qyzyǵýshylyqpen qaraıdy. Ózderimen salystyrady. Belgili bir shekten asyp ketpeý kerek árıne. Keleshekte elge oralsam deımin, ol jaqta otbasym bar. Biraq, múmkindik týsa, nege shetelde jumys istemeske?».

     «Jastar jyly» dep jar salǵanda negizgi maqsat oryndaldy ma? Keshegi men erteńginiń kópirine aınalǵan bul qaýymǵa qanshalyqty jaǵdaı jasaldy? Atyn aıdaı álemge dúrkiretip baǵdarlama jasaǵanda, nátıje qaısy?

     «7-20-25». Baspana alý úshin jolǵa qoıylǵan baǵdarlamanyń negizgi talaptarymen tanystyq. Aı saıynǵy úı tólemińizdiń ózi jalaqydan artylmaıyn dep tur. Osydan keıin damý, básekelesý, qamtamasyz etý týrasynda qalaı sóz qozǵamaqpyz?

     Bilim salasynda jyl saıyn jańa reforma qalyptasyp jatyr. Ana tilimen anasy arqyly ǵana tanysqan balaǵa eki tildi artyp qoıdyq. Osydan keıin-aq ulttyq sananyń, til men saýattyń kenjeleıtini anyq. Joǵaryda aıtqan el bolashaǵyna degen senimsizdik osy tusta qalyptasyp keledi. Baby keliskenniń emes, baǵy janǵannyń dáýiri ozǵan ýaqytta árkim óz armanyna shekteý qoıyp alǵany ras. Demek, progress- adam sanasynda-aq tunshyǵyp qaldy.

     Qulqynnyń qamy deımiz, menmendik deımiz... Shúkir dep ústińe shúberek ilip júre beretin zaman emes, el jaǵdaıy túzelmeı, memlekettiń ishki problemasy da rettelmeıtini endi aıqyn. Kinálaýǵa min tabylǵanymen, ózimizdi aqtar sóz bar ma? Damý jolyna túsip, jaqsylyq qýyp ketse bir sári, dinı aǵymǵa ilesip, adasqandardyń jaıy ne bolmaq?

     «Bolashaq» respýblıkalyq jastar qozǵalysynyń jetekshisi Dáýren Babamuratov The Qazaq Times saıtyna bergen suqbatynda bylaı degen edi: «Aıdyń-kúnniń amanynda, táýelsizdik qolda bar kezde, áleýmettik jaǵdaı tym tómen emes kezde bilimdi, bilikti jastardyń ketip jatqany aýyr tıedi.  Meniń oıymsha, buǵan birinshi sebep bul globaldy sebep. Qazir burynǵydaı emes shekaralar óship bara jatyr. Qazir kez kelgen álemniń túkpirine jetý qol jetimdi bolyp qaldy. Qazirgi tańda jastardyń elden ketip jatqynynyń birinshi sebebi jalpy álemdik ǵalamdaný proesterimen baılanysty. Ekinshi, bul árıne eldiń ishindegi másele. Bul ósý múmkindiginiń shekteýliligi. Ósý múmkindigi shekteýli bolǵan kezde alternatıvti damý joly bolǵan kezde adam ketip qalady. Aýyldan da qalaǵa ketti ǵoı kezinde. Úshinshi, ketýdegi úlken másele – bul adam sanasynyń ózgerýi. Qazir ındıvıdýalızm basyp bara jatyr. Adam eń birinshi kezekte óz aldyna jaqsy, mándi, sándi ómir súrýdi maqsat etip qoıady. Birinshi kezekte olarǵa jaǵdaı jasaý kerek. Ekinshi kezekte úkimettik emes uıymdardyń belsendiligin arttyrý úshin olarmen jumys isteıtin aǵa býyn kerek. Olarmen josparly túrde uzaq merzimde jumys isteý kerek. Biz osy salaǵa qalaı keldik? 2001 jyly biz KazGÝ-de stýdentpiz. Sol kezde bizge  Dos Kóshim aǵamyz keldi. Ana kisiniń eki saǵattyq sózi bizdegi kóptegen balalardy qoǵamdyq salaǵa buryp jiberdi. Negizinen bul salada aǵa býyn jumys jasaýy kerek».

Qazaqstannyń «aqyl-oıy» shetke aǵylyp jatqanda bılik nege qaýqarsyz? Jyl saıyn artyp jatqan bul kórsetkish qashan oń nátıje kórsetedi? Sanada qalǵany sansyz suraq qana...

Madına OQAS,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler