Abaı Qunanbaıulyna 175 jyl!

535

Qazaqtyń uly oıshyl aqyny – Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna kelesi jyly 175 jyl bolmaq. Minekeı, osy aıtýly dataǵa oraı memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly ókimetke mereıtoıdy jyl boıyna óz deńgeıinde ótkizýge tapsyrma bergen-di. Mereıtoıdy atap ótý,ótkizý atqaminerlerge qıyn emes shyǵar, alaıda, biz, jastar, Abaı ilimin keńinen nasıhattaı otyryp, oı-sana men rýhtyń jańǵyrýyna qol jetkize alýymyz tıis.

Abaıdyń armandaǵan qazaǵy qandaı bolýy tıis edi?  HHI ǵasyr qazaǵy qandaı?- degen eki suraqqa jaýap izdeıik.

Abaı óz zamanynda qazaqtyń tek mal baǵyp, baı úıine búkil otbasymen jaldanyp, malaı-atqosshysy bop kúnindegi nanyn aıyryp taýyp, soǵan máz bolyp júrgenine qarap tań qalatyn. Oryssha bilim alyp, orystyń ataqty aqyn-jazýshylaryn jata-jastana oqyp júrip, ómirge degen pikiri tereńdeı túsken Abaı qazaq qoǵamyn shyǵystyq hat tanýmen shektelip qalmaı, oryssha bilim alsa kóp esiktiń ashylatynyn, óner úırenip kásip qylsa, pul tabýdyń qıyn emes ekenin túsindirgisi keldi.

Jalpy, qazirgi qazaqta til, óner, bilim bári-bári bar. Biraq, ulttyq rýhtyń oty sónip barady. Abaı armanyndaǵy táýelsiz qazaqqa aınala almaı kelemiz. Táýelsiz qazaq kim? Ol óz tamaǵy men kıimin shetten satyp almaı ózi toqyp óndiretin, kásip úıregen qazaq bolmaq. Abaı men jańa zaman qazaǵynyń ekonomıkalyq jaǵdaıy uqsas. Kedeıi jylap nan suraǵysh, qazirgisi kóshege shyǵyp aqsha suraǵysh. Ulttyq sana men rýhtyń tómendeýinen otbasylyq qatynastyń álsireýinen, arsyzdyqqa etimiz úırenip bara jatqandaı.

“Abaıdyń 175 jyldyǵy” qalaı ótkizilýi tıis? Menińshe, sóz basynda aıtqanymdaı jańǵyrýdyń bólshegin qoǵamǵa berýge tyrysýymyz kerek. “Qazaq handyǵyna 550 jyl “ ótken tarıhymyzǵa serpilis berip, batyr babalarymyz ben jaqyn tanysýǵa múmkindik berse, Abaı jyly qazaqqa óziniń árbir qara sózindegi mátinen jańǵyrýǵa jol siltemek. Sondyqtan, ókimet pen ákimdikke siltep qoımaı, sharýany birge qolǵa alyp atsalysýymyz lázim bolmaq.

Ál-Farabı atyndyǵy QazUÝ bıyldan bastap ýnıversıtet deńgeıinde is-sharalar uıymdastyryp, fakýltet aralyq Abaı óleńderin oqýdan jarystar ótkizilýde. Al, Ál-Farabı kitaphanasynda dana aqynnyń kitaptar jármeńkesi aptanyń árbir úshinshi kúni uıymdastyrylýda.

Qorytyndylaı kele, Abaı óleńderin oqý estafetasy memleket basshylary men tanymal adamdar arasynda ótip, jastar qalys qalyp qoıdyq. Osy bir estafetanyń ózinde qanshama mán jatyr. Muǵalimder ózara nemese muǵalimder men stýdentter bir-birine Abaı óleńin jatqa oqyp joldap jatsa, ýnıversıtet qabyrǵasyndaǵy kishkene jańǵyrýdyń úlesi osy bolady emes pe?

 

                                                                                         QazUÝ aǵa oqytýshysy

Esekeeva A.A

Pikirler