Baýyrjan Igilik. «Sýııd»

1627

Kirpigime tundyryp kógildir shyq
Qaıda meni salmadyń ómir qyrsyq?
Es bilgeli mazasyz úmit, kúdik
Shortan qusap jatady kóńilde yrshyp...

Esh ortaǵa syımasa qoshqar basym
Eshkimniń de almadym kóshke arbasyn...
Betke tilip aıtatyn dushpanymnan
Kóp kópirip sóıleıtin dostar basym...

Mezgilsiz kelip qalyp jerde júrgen
Túsinbeımin ne qylǵan pendemin men?!
Jaýtań qaǵyp ómirdi kelem súrip
Júregimdi qushaqtap sher kemirgen...

Bir basymdy julmalap myń oılarym
Ótip jatyr qý tirlik - shyr aınalym
Kózderimmen aldanyp dúnıege
Jon arqammen sezemin Qudaı baryn.

Men de jerip aqyldan, el de jerip
Kúnde júrmiz júrekti jerge kómip...
Menen ózge ermegi joq taǵdyr-aý
Taǵy qandaı syıyń bar?
Ber, kórelik…

***
«Sýııd»

- Qosh bol ómir...
Úreı...diril...kúrsinis...
Qyp-qyzyl qyp kózin ashty kúnshyǵys.
Zaý bıikke qońyraýdaı ilinip,
Tátti ómirdi ánge qosty jyrshy qus.

Saýsaq basy bir sýynyp, bir ysyp,
Aýyr-aýyr tynystaıdy qunysyp.
Júrek loblyp, sandyraqtaý bastaldy
Julynynyń ólim soryp bir ushyn...

Bir qutyrý bılep boldy eńseni...
«Aldamshy ómir jek kóremin men seni!
Barlyǵyńa ókpelimin!» - sol ókpe
Órbı-órbı ólim boldy eń sońy...

Tańǵy salqyn.
Jan kemirgen tynyshtyq.
Arqasynda aýnaıdy aıaz kúmis túk...
Judyryǵyn tars jumǵan...sońǵy sát
sýsyp ketpek asha salsa ýysty.

Ómir-ólim túısiginde terbelip...
Qııalynda neshe márte kórdi ólip.
Áldeqaıda kózin qadap turdy da,
Jan qyshqyryp jylaı saldy sherlenip.

...Qos jaǵamen qol ustasqan zil-kópir
Ortasynda bes sekýndsyz múrde tur.
Tamyrdaǵy qanyn úrlep sýytyp,
Ajal qoly aımalaıdy sur betin...

Eppen jumyp nury sóngen janaryn
Bir qadamǵa baǵyttady bar álin.
Eń bir uly shekarada jasamaq
Eń alǵashqy hám eń sońǵy qadamyn...

- qosh bol ómir!
Basty qadam...
Eshqaıda...
Sezim qaıda?! Aqyl qaıda?! Es qaıda?!
Tarqamaıtyn ómirine ókpesi
Sońǵy qadam jasalǵanda óshti oıda...

- qutqaryńda-a-r!!!
Amalsyzdyq...sorly úmit
Qulaǵynda ysqyrady jel kúlip.
Túpsiz aspan - dúnıeniń kózine
Qımaı-toımaı bir qarady telmirip...

Qazir oǵan jetedi ajal qaǵilez
Jarym sekýnd...
Jarty tynys...
Jarym es...
Bárin-bárin bolar edi túzeýge
Bári de endi...
Bári de endi...
Bári kesh...

****
Kóktem keldi, jaz - taıaý...Shyda júrek!
Kópten beri ekeýimiz qulazyp ek.
Biz aldanar baqyttyń birazy alda,
Bizge jaqyn adamnyń birazy joq...

Joq birazy...
Qaıda edi?!
Jalmady kúz!
Qydyrsaq qabir boldy-aý barǵanymyz?!
Jalǵan óshti olardyń janarynda,
Tańdaıda qap tamsaǵan arman - ýyz.

Bári aldamshy degendi júrsem de estip,
Marqaıtatyn úmitti bir senbestik.
Ómir degen bilgenge - qıyn ótkel
Taıyp, qulap, tasyrqap, qum, sor keshtik.

Taǵy kóktem...
Taǵy da quzǵynsári...
Endi toıat tileme túz qursaǵy!!!
Qystaı sulq júrgende eseńgirep
Ázireıilde bolypty-aý bizdiń shabyt?!

Kel, júregim qarsy alyp bul kóktemdi,
Aldanaıyq ýaqytsha dúrmekke endi.
Ólilerdi bilemiz saǵynýdy,
Úıreneıik tirini qurmetteýdi...

***
Baǵynda kezdespediń qyrshyn kúnniń...
Sonda da «súıemin» dep til syndyrdym
Álemimdi ǵarysh qyp sapyrdyń da,
Ýaqyttyń ózi syndy kúrsindirdiń.

Shyr aınaldy basym da jumyr jerdeı
«Súıem»-nen basqa sózge tilim kelmeı.
Qudaı-aý, bermeımisiń maǵan aqyl
Órtenýmen ótetin ǵumyr bermeı?!

Jeldeı qańǵyp ótem be osy máńgi?!
Jyrlaı-jyrlaı júrektiń nesi qaldy...
Seniń anaý beıkúná kózderińe
Meniń essiz ǵumyrym kóship aldy.

Meniń essiz ǵumyrym kóship aldy
Amal qansha? Sát ótti besin aýdy...
Taǵdyr maǵan jazypty kesh súıýdi,
Taǵdyr saǵan jazypty kesh unaýdy.

Taǵdyr...
Taǵdyr... qosylmas taǵdyr ediń.
Sebebin sen bilesiń, men bilemin...
Jylynatyn Kún tappaı sharq urady
Meniń ǵarysh keýdemde jer júregim.

******
Janaıqaı

Keshirshi meni batyr babalar,
Óksigen taýlar, taqyr dalalar.
Halqym tonaldy, saltym joǵaldy
Sý tegin jatqan aqyl ǵana bar...

Qaǵynan jerip, sorlaǵan eldiń –
Kemirip muńy, zarlana berdim...
Keshińder sender qoryǵan jerdi
Saqalym sıpap, saýdaǵa berdim.

Qolymdy baılap pende ǵumyrym,
Qoǵam qulynyń men de – birimin...
Sherim shyǵaryp, shyńǵyra almaımyn
Mánisi bar ma endi egilýdiń?!

Keshińder meni alyp babalar
Betim joq qazir halyqqa qarar.
Ultaraq qurly jerim qalmasa,
Tánimdi qaıtem tabytta qalar?!

Dúregeı – dinim, dúregeı – dilim
Kimmin men baba qul emeı búgin?
Aqıqat jylap, shyndyǵym óldi
Quny úshin bizdi dúreleıdi kim?!

Keshirshi meni dalalyq babam
Omalyp baram, joǵalyp baram...
Balańmyn desem sener me ekensiń
Qarnym – qabaryp, jan – aryqtaǵan?!

Keshirshi meni batyr babalar,
Eskermeı jatsa ákim-qaralar...
Kisinep bir kún men de ketermin,
Tirlikten ázir aqym bar alar!
Aqym bar alar!

******
Qaryndastan shylym surap shektim de,
Baýyrlaspen kóp syrlastym joq tilde.
Mashyryqqa qarap oqyp namazdy,
Jaınamazdaı qasterledim «qaǵazdy».
Tegi – jumbaq tastandyny jetektep,
Mahabbaty shamaladym etek dep...
Saqalyna saryp edim atamnyń,
Máskeý jaqtan madaqtama hat aldym...
Óńmenimnen tuzdaı kózi ótkesin,
«Tuqymymdy tuzdaı qurttyń»- dep nesin
Saqınany tilenemin saý basqa?!
Aqınaǵym, arǵymaǵym, marqasqam –
Bári, bári, bári ketti, bári óldi...
Túrki ańqyǵan túrim ǵana bar endi.
Túr degen ne?!
Qıyn bop pa táıiri?
Tarpańdy da jaby qylǵan – aıyly.
Qudaı emes!
Adam, qoǵam – qalǵany
Láńgi qylyp oınaıdy eken kálláni.
Ar-uıatty qaltamyzdy jutatqan –
Oqyp alyp, saırap júrmiz kitaptan.
Osy ózimniń qylyǵyma bar tańym,
Qyzdyrmalap bas aýyrtý naýqanyn –
Qaryndastan shylym surap shegem de,
Qaıta kelip úńilemin óleńge...

***

Eski Parıj... Tas kóshe... Nópir halyq...
Qońyraýyn shirkeýler jatyr qaǵyp.
Sýretterin jol boıy jaıyp tastap,
Shylym shegip shetinde otyr ǵarip...
Otyr ǵarip... Nege otyr,ol kim deshi?
Bir az ǵana baǵynyń sher kúndesi
- Sýretshi edi, qańǵyǵan, qııal uryp.
O, qashannan myqtylar sordyń dosy?!
Jaǵalasyp jyldarmen jasanysqan
- Qıqar edi, bolǵanmen jasamys - pań.
Sebep bolsa baladaı qalbalaqtap,
Kerek bolsa Qudaıǵa qasarysqan.
Asaý edi, jas edi bas bermedi,
Endi mynaý jer orta jas kelgeni.
Sata almasa jumysyn qaıter eken,
Nesheme kún ózegi as kórmedi?!
Jasyp turǵan ashtyqqa joq bul biraq,
Kóp qalyqtap úırengen, kóp quldyrap.
Eske salyp sýmaqaı ólim baryn
Qońyraýyn shirkeýler jatty urǵylap.
- Qý dúnıe-aı, pıǵylyń munsha tar ma?
Shyrt túkirip, qarasa bir sát alǵa,
Doǵal moıyn, dońyz bet bet bireý kep tur,
Aty shyqqan baı edi bul shaharǵa.
Epostarda aıtatyn: «sózi - kermek,
Qulqyny - sor, oıy - aram, kózi - kór» -dep.
Dál ózi edi. Yrsyldap tynystaıdy,
Anaý tánmen júrýdiń ózi de - eńbek...
Muryny tership, erini kúlgindenip,
Sózi de bir sozylyp, bir kúrmelip:
- Estip edim atyńdy alyp, qolyńdy alyp,
Sýretińdi suraýǵa turmyn kelip.
Bir mysqyldy mıyqqa irkip turyp,
Oıly kózben qarady tym tup-tunyq.
«Óner joqta - ómir joq, naǵyz óner
- Júrek isi» -dep qaldy, yrq-yrq kúlip.
Sýretshi aıtty: «júregiń ol - sábıiń,
Turmysty da eletpes qansha qıyn.
Mynaý soqyr ǵalamda sýret satyp
Otyram ba basymda bolsa mıym?!»
Máz boldy baı «daryndar - kil mashaıyq!»
- Bir ótinish aıtaıyn qylmashy aıyp,
Eń qymbat sýretińdi qys qoltyqqa
Saıajaıda serýendep, syrlasaıyq?!
Neshe kúngi «oraza» órtep ishti,
Ilese ketti, ilip ap kón kebisti.
Myń jerden menmen pále bolǵanymen,
Asqazan oılata ma oń teristi?!
...Saıajaı... Salqyn samal... Taý etegi...
Jupar toly saıabaq, máýe toly.
Qysqa ǵana ómirdiń dámin alyp,
Árbir gúlge kóbelek táý etedi.

 

Ár butaqtan top torǵaı pyr-pyr ushqan,
Dúnıe jańa týǵandaı bir tynysh tań...
Bulyqsyǵyn, tolqyǵan, tolyqsyǵan
Bar tabıǵat bir tamyr, bir týysqan.
Narazy ári razy bir qudaıǵa,
Shym-shymdap batyp turyp myń bir oıǵa,
Sýretshi taýǵa qarap, ishken asyn
Sharappenen sińirip turdy boıǵa.
Qudaı berse shyraıyń demde kirmek
Múmkin be eken erteńin pende bilmek?!
Baǵanaǵy jarlynyń jarty qaptaı
Aqshasy bar baı bergen eńbegiń dep!
Bir jaǵynan áli de kúıikti ishi,
Sýretiniń edi ǵoı súıiktisi...
Anda-sanda aýyrlaý kúrsinedi,
Kúıreýikteý kelmeı me tuıyq kisi?!
Ne bolsa da keýdesi kúıdi búgin,
Ne bolsa da jartasqa tıdi muryn.
Tyńdap bolsaq ónerdiń ıgiligin,
Endi aıtaıyn sol baıdyń qıǵylyǵyn...
Bas barmaqtaı sıgaryn aýyzǵa alyp,
Bir kekirip, álgi baı, mańyzdanyp:
- Qysqa ǵana ǵumyrda aqyl kirmeı,
Óner qýyp ketkender - naǵyz ǵarip.
- Eı, sýretshi, sen meni jyndy dep pe eń,
Qııalǵa erip, turlaýsyz, tirlik etken?
dedi daǵy, sýretke ot tamyzdy
Sýretshige bir qarap dir-dir ekten.
Maıly sýret órtendi, býdaqtady,
Sekildi Bodlerdiń shýmaqtary.
Janǵan saıyn qutyrdy manaǵy baı,
Gerostrattyń tamyrda týlap qany.
Sýretshide ómirdiń nyshany joq
Aıta almaısyń sorly dep, qusaly dep
Sýret emes ketkendeı ózi órtenip
Bul bir tilsiz jan boldy - mysaly joq.
Kenet kúldi aıǵaı sap: Áı, qaraqshy, á!
Mende qaýqar joq dep pe eń baı manapsha?
Jahannámǵa attansyn jedel onda,
Sýretimdi órtetken qaıran aqsha.
Janǵan otqa ýystap saldy aqshany,
Jalyn jatyr jemtigin jalmap sary.
Dál mundaıdy kútpegen baı ishinen
Salǵan saıyn aqshany zar qaqsady...
Eski Parıj... Tas kóshe... Nópir halyq...
Sol baıaǵy sor halyq, soqyr halyq...
Sýretshi joq. Dúnıe - orynynda.
Qońyraýyn shirkeýler jatyr qaǵyp.
Pikirler