Zaıda ELǴONDINOVA: Men mahabbat týraly óleńderdi kúnde jazamyn

828

Qarasha aıynyń jıyrma úshinshi juldyzynda aqyn Aıgerim Turlyqojanyń shyǵarmashylyq keshi ótti. Kesh barysynda kitaptyń tusaýkeser rásimine atsalysqan áıgili aqyn, Jumataıdy Láılásimen birge jaqsy kórgen Zaıda Elǵondınova "Adyrna" ulttyq portalyna az-kem suhbat bergen edi... Ádebıetsúıer qaýymǵa azyq bolar degen nıetpen nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz...

 

- Shekspırge "poezııa degen ne dep oılaısyz?" dep saýal tastaǵanda , "Men poezııanyń ne ekenin ishteı bilemin. Biraq ózgeler suraǵanda, bilmeı qalamyn" degen eken. Jumataıdyń jary, aqyn Zaıda Elǵondınovanyń túsinigindegi poezııa degen ne?

- Ótken ǵasyrdyń Garsııa Lorka degen aqyny: "Dúnıede men eshnárseden qoryqpaımyn, tek poezııadan qorqamyn" degen eken. Sol sekildi poezııa men úshin aqynnyń tutas taǵdyry. Poezııa degen-ózińdi jáne búkil ǵumyryńdy qurbandyqqa shalý. Poezııa degen-joǵarydan kelgen energııa, kúsh-qýat. Ony kótere alatyn da, kótere almaıtyn da aqyn bar. Sondyqtan qolyńnan kelmese qol sozbaǵan jón. Negizinde aqynnyń basy galaktıka sekildi bolady. Al aqynnyń galaktıkaly basynda eń sumdyq oılar jatady.

- Janyńyz jıi aýyra ma?

- Meniń janym kúnde aýyrady. Lırıkam tym názik, án salamyn, óleńge áýen jazamyn. Qazaq aqyndarynan bastap, álem ádebıetine de deıin kitaptar oqımyn. Osynyń barlyǵy ońaı tirshilik emes qoı. Janym bálkim sondyqtan da jıi aýyratyn shyǵar...Alaıda júrekti saqtaý kerek eken.

- Qazaqstannyń mádenıetine berer baǵańyz qandaı?

- Bári jaqsy dep qoıa salýǵa bolar edi... Alaıda buryndary bir anadan týǵan, mádenıet, ádebıet, óner degen úsh túrli sala edi. Qazirgi tańda ónerge oryn bar, mádenıet ara-tura atalady, al ádebıet shette jetimsirep qaldy. Qazaq halqy álemdegi uly halyqtardyń qataryna qosylý úshin ádebıetti qaıta kóterý kerek. Teledıdardan aqyn, jazýshylar sóıleý kerek. Biz qazir bir jaqty ǵana ketip baramyz. Uly dúnıelerdi dúnıege ákelip jatqan aqyndardyń kitaptary neken-saıaq shyǵady. Kóp ádebıetshiler kitaptaryn ózderi shyǵaryp, ózderi satady. Biz shoý-bıznes sekildi usaq-túıekpen eshqashan ósip-ónbeımiz.

- Qazir mahabbat taqyrybynda óleńder jazasyz ba?

- Kúnde jazamyn.

- Qyzyq eken, olardy kimge arnaısyz?

- Táńirge arnaımyn. Eýropanyń ádebıet zertteýshisi: "Bul ómirde eń aýyr júr aqynnyń moınyndaǵy júk. Sebebi óleń jazýǵa oqtalyp otyrǵanda túrli sharýalar shyǵyp qalýy múmkin. Sonda aqyndar ózderiniń eń jaqsy óleńderin óltirip alady" degen eken. Men eń jaqsy sátterimdi jas kezimde osylaı óltirip alǵan bolýym kerek. Qazir mahabbatym qaıta búr jaryp, ǵashyqtyq týraly óleńnen óleń qaldyrmaı júrmin.

- Jumataıdy saǵynasyz ba?

Men eshkimdi saǵynbaımyn...Nege dep surashy?!

- Nege?

- Men ózimdi saǵynamyn. Kezinde men Jumataıdy saǵyndym. Oǵan qansha kitaptar shyǵardym. Sóıtip júrip ádebıettiń qalyń ormanynda adastym da qaldym. Aqyrynda ólip-talyp júrip, ózimdi tapqandaı boldym. Maǵan bir aýyz jyly sóz, bir ǵana kózqaras jetedi. Sonyń ózi jaqsy óleńder týdyrýyma sebepker bolýy múmkin...

- Shyǵarmashylyǵyńyzda qandaı jańalyqtar bolyp jatyr?

- Mahabbat týraly toptamalarym shyqqaly jatyr. Biri bilse, biri bilmes men mıstıka da, proza da, poezııa da, estelikter de jazǵan adammyn. Máselen, jýyq arada basty keıipker retinde ózimdi alyp, "Dınozavrlar dáýiri" degen qysqa áńgimelerden turatyn týyndymdy jazyp bastadym...

- Enshede sáttilik, shyǵarmashylyǵyńyzǵa mol tabys tileımiz!

 

Suhbattasqan Aqgúl AIDARBEKQYZY

 

Pikirler