AÝDARMA- TILDIK JÁNE MÁDENIETARALYQ QURAL

1249

G.S Gabdkarımova,

al-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti,

Almaty, Qazaqstan

 

         Tilder qalaı dúnıege keldi degen súbeli suraq qoıylsa, "Vavılondaǵy ańyz" birden sanaǵa sap ete qalatyny belgili. Ańyz boıynsha Táńir adamzat bir-birimen janjaldasyp, daýlasyp qalmasyn degen maqsatpen, bárin túrli tilge aýystyryp tastaǵan edi. Sonyń nátıjesinde álemde sońǵy statıstıka boıynsha 5651 til jáne "aýdarma isi" degen aýqymdy sala dúnıege keldi.

         Iá, aýdarma-tildik jáne mádenıet aralyq qural. Alaıda aýdarmany osy sóılemniń aıasynda ǵana shektep qoıý álem mádenıetine hám aýdarma salasyna jasalǵan úlken qastyq bolar edi. Onyń taralý aýqymy, órisi qulashyn keńge jaıǵan ertegilerdegi aq býra sekildi. Bul týraly qazaq lıngvısti, shet tilder ınstıtýtynyń oqytýshysy Esil Aıdarbekuly: "Aýdarma - birneshe tilderdiń kommýnıkaııalyq baılanysy arqyly dúnıege kelgen kúrdeli qubylys" dese, orys zertteýshisi Grıgorıı ementın: "Aqparat jiberýshi reıepıentke leksıgografııa men semantıkalyq zertteýleri tolyq jasalǵan sózdi ıakı sóılemdi baıandaýy"[1] dep túsindirgen. Al brıtandyqtar "aýdarma-aqparat almasýdyń qarapaıym ǵana túri. Bul salany kúrdelendirýdiń esh qajeti joq" deıdi.

Sonymen, aýdarma-zamanaýı, eshqashan ólmeıtin, máńgi jasaıtyn, ýaqyt ótken saıyn túrlenip turatyn, úlken izdenis, ǵylym men bilimdi qajetsinetin, ozyq oı men sana transformaııasynyń ústemdik qurǵan salasy.

Al maqala mańdaıshasynda berilgen "mádenıet" sózi aýdarmaǵa tikeleı de, janama túrde de ról oınaıdy. Nege deısiz be, demeseńiz de aıtaıyn. Birinshiden, aýdarma salasynyń ózi saıasat, ádebıet, qoǵam, áleýmet emes tikeleı mádenıetke jatady. Demek mádenıettiń tórinde samsap turǵan kıno, teatr, murajaı, kitaphanalar tepe-teń dárejede aýdarmada qoldanylady.

Ekinshiden, aýdarmaǵa hám aýdarmashyǵa adaldyq-mádenıettiń belgisi. "Jibekti túte almaǵan jún etedi" támsili osy oraıda dálme-dál aıtylǵan. Berilgen mátinniń 1-2 sózin tastap, endi bireýin burmalap, ekinshi tarapqa jetkizetin bolsaq aýdarma mádenıeti buzylady.

Úshinshiden, aýdarma-jeke janr ǵana emes, bar janrdyń bel balasy, mádenıettiń qaınar kózi, qoǵamnyń elıtasy. Al elıta-mádenıet bar jerde ǵana qalyptasady. Alaıda elıtany elıta etetin dúnıe-birneshe til bilýshilik.

Bul týraly aýdarma teorııasyn zertteýshi V. Alımov "Men aýdarmany-mádenıettiń tal besigi dep túsinemin. Sondyqtan da aýdarmany kórkemdik, qoǵamdyq-saıası, salalyq aýdarma dep iri-iri toptarǵa bóldim. Árkim óz kóńiline jaqqanyn tańdasyn" deıdi. Qazaqtyń kóńiline "kórkem" degen sóz áý bastan jaqyn emes pe?! Kórkem aýdarmaǵa toqtalaıyq.

Kórkem aýdarma-kórikti, sulý, sapaly ári qııalǵa baǵynyp, túrli ásem sózdermen kestelenip, órnekteletin aýdarma. Iaǵnı berilgen shyǵarmany sózbe-sóz aýdarmasanda, bastysy maǵynasy báz qalpynda saqtalsa jetip jatyr. Bul aıtqanǵa ońaı bolǵanymen, kórkem shyǵarma aýdarýshyǵa jeńil tirlik bolaıyn dep turǵan joq. Shyn mánisinde kórkem shyǵarmany aýdaratyn adamnyń tek til bilýi jetpeıdi. Onyń boıynda shyǵarmashylyq qabilet, ónerge degen súıispenshilik, ádebıetke degen mahabbat bolýy tıis. Bul turǵyda mádenıet ádebıetke aqyryn oıysady. Sebebi mádenıet pen ádebıet-egiz uǵym. Birin-biri týdyrady. Osylaısha kórkem aýdarma birneshe túrge bólinedi. Ol poezııa, proza, satıra, pessa sekildi janrlardan turady.

Atalmysh janrdaǵy ózge tilde berilgen mátinderdi qazaq tiline aýdarýdyń arǵy bergi ótken jolyn, izdenisterin saralaý – ulttyń kórkemdik oıdyń búgingi bıigin baǵamdaýdyń, alda alar asýlaryn belgileýdiń bir joly[1].

Bul jolǵa taldaý jasaý arqyly tərjimanyń halqymyz tarıhynda qandaı oryn alǵanyn ǵana emes, sonymen birge keleshekte atqarar róliniń de bólekshe bolatynyn kórsete alamyz. Búgingi tańda aýdarma qazaq tiline əlem ədebıetiniń kórneki shyǵarmalaryn aýdarý arqyly memlekettik tilimizdiń mərtebesin asyrýǵa yqpal jasaı alady. Qazaq poezııa aýdarmasynyń mundaı kemeldikke kelý kezeńin teorııalyq turǵydan tujyrymdaı taldaý onyń keleshektegi kórkemdik kókjıegin keńeıtý joldaryn qarastyrýǵa múmkindik beredi. Kórkem aýdarma, əsirese poezııa aýdarmasy barysynda mazmundy, kórkem beıneni, aıqyn sýretti jetkizýde qanshalyqty dəlme-dəl səıkestilikke qol jetkizýge bolatyndyǵy qarastyrylady. Ulttyq ədebıetimizdegi kórkem aýdarmaǵa baılanysty oı-pikirlerin ortaǵa salǵan maqalasynda M.Əýezovtiń: «Aýdarma teorııasynyń basty kemshilikteriniń biri ... jaqsy, úlgili aýdarma təjirıbelerin jetkiliksiz, ústirt zer salý, sheteńdep qana zertteý bolyp otyr. Al asylynda, ondaı aýdarmalardy búkil egjeı-tegjeıine jete, jan-jaqty taldaý asa məndi shart, taldanǵanda shyǵarmanyń ıdeıalyq-kórkemdik qasıetterin aýdarmanyń boıyna qalaı sińirgendigin, obrazdylyǵyn, túpnusqanyń yrǵaqtyq, úndestik, shýmaqtyq, uıqastyq nəzik utymdy tetikterin, avtorynyń sóz ónerindegi ózine tən ereksheligin, tarıhı nyshandaryn berýde aýdarma óneriniń, burynǵy-sońǵy aýdarma isterinen múlde basqasha ekendigin dəleldeý əbden kerekti mindet»[3], — degen talabyn qalamger aýdarmashylyǵyn sóz etken tustardyń barlyǵynda da qatań eskerý oryndy bolary anyq. Ádebı tárjimede, ásirese poezııalyq tárjimede aýdarmanyń kórkemdik turǵydan bıik deńgeıde oryndalýy túrli faktorlardy esepke alýdy qajet etedi. Túpnusqadaǵy ulttyq boıaýdy saqtaı otyryp, tili jatyq ári kórkem aýdarma jasaý degenniń ózi kereǵarlyqtan týyndaǵan qatań talap ekeni belgili. Degenmen eskerý qajet. Keı jaǵdaıda aýdarmashylardyń sózbe-sóz tárjimege boı uratyn kezderi de bolady. Tolyqqandy kórkem aýdarma jasaýda mundaı tásildiń tıimdi bola bermesi anyq. Sebebi poezııalyq aýdarmada eń negizgi nazarda ustaıtyn másele – lırıkalyq qaharmanǵa tán oı-sezim aýanynyń túpnusqadan aýytqymaı, meılinshe jýyq beder tabýy.

Kórkem aýdarma-tildik jáne mádenıatarlyq quraldyń naq ózi. Balamaly hám aqparattyq, salalyq aýdarmalar mádenıet uǵymynan alshaqtaý. Kórkem aýdarmany ózge janrlardan bólektep qarastyrǵan basty sebebimiz de sol.

Al aýdarmanyń negizgi qyj-qyj qaınaǵan ortasy - ol tilder álemi. Til kóp bolǵan saıyn aýdarma da jańa týǵan aıdaı tolysyp, árlene beredi. Al aýdarmashy - tek tilge ǵana emes mátinniń óń boıyna tolyqtaı kóz júgirtedi, óz janynan sóz shyǵarady. Biraq ıdeıasy ózgeniki bolady.

Siz ben biz biletin qarapaıym ǵana "aýdarma" degen sózben shektelip turatyn salanyń aýqymy biz oılaǵannan da keń eken.

Sebebi eshbir sala álem halyqtarynyń mádenı-rýhanı qozǵaýshy kúshi, jan-jaqty damytýshy salasy, kommýnıkaııalyq quraly bola almaıdy.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

  1. Zamanaýı álemdegi ǵylym men bilim. halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferenııa materıaldary
  2. Aýdarmatanýdaǵy balamalyq máseleler týraly / http://akikatkaz.kz/.
  3. Kórkem aýdarma/ https://stud.kz/referat/show/30227

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy