Kóne túrki jazýynyń qupııasy ashylǵan kúni – 25 qarasha 1893 jyl

2263

Kóne túrki jazýyn zertteýge V. V. Radlov, N. M. Iadrınev, S. E. Malov, A. N. Bernshtam,  X.N. Orkýn, P. M. Melıoranskıı, O.Bang, G. I. Ramstedt, V.M. Nasılov, I. A. Batmanov, A. N. Kononov, Dj. Kloýson, D. Nemet, T.Tekın, A. M. erbak, S. G. Klıashtornyı, G. Aıdarov A.S. Amanjolov, M. Joldasbekov, Q. Ómiralıev, I.L. Kyzlasov, S.Ia. Baıchorov, D. V. Vasılev, O.F. Sertkaıa, A. Iylmaz, A. Rejeblı, Ch.Jýmagýlov, K.Tabaldıev, K.Konkabaev, N.Ýseev, L. Bold, . Battýlga, R. Mónhtýlga  jáne t.b. túrkologtar zor úles qosty.

Ǵylymı aınalymda bul jazýlardy «rýna (rýnıkalyq) jazýlary» dep atap ketken edi. Onyń sebebi jazýdyń qupııasy ashylmaı turǵanda, bul jazýlar bir qaraǵanda ejelgi skandınavııa halyqtarynyń «rýna»  jazbalaryna uqsaıtyn. Alaıda ǵylymı zertteýler onyń túrkilerdiń tól jazýy ekenin anyqtady. V.Tomsenniń eń alǵashqy oqyǵan sózderi «Túrk» jáne «Táńir» boldy.

Kóne túrikter osy tól jazýyn  bitig //bitik (bitig) dep ataǵan. Ol ejelgi tańbalardan (grafemdik) negizinde jasalǵan, 40 tańbaly áripten quralǵan. Óz kezeginde ol kóne túrk tiliniń tabıǵatyn dálme-dál tańbalaı bilgen «fono-morfemdik» (dybystyq-maǵynalyq), ári kóptegen túrk dıalektilerin bir emlege baǵyndyrǵan ámbebap tańba-áripti jazý. Túrk bitiktiń fonologııalyq qurylymy  daýysty, daýyssyz dybystardyń dara jáne býyndy oqylymymen erekshelenedi.

Túrk Elinde túrik bitik arqyly buıryq berý, jarlyq shyǵarý, úkim aıtý, mór-tańba basý, elshi jiberý, hat almasý jáne t.b. memlekettik mańyzdy is-qujattar júrgizilip otyrdy. Qaǵannyń altynmen aptalǵan tańba-mórin saqtaýshysy–«tamγačï>tamǵachy», «altyn tamǵan tarhan», al is-qujat hatshysy – «bitikči>bitikshi» dep ataldy. El tarıhy qaǵandardyń buıryǵymen urpaqqa amanat retinde túrik bitikpen qaǵazǵa hattalyp, tasqa «máńgi» (beŋgütaš>beńgútash) bitiktastarda (bitigtaš>bitiktas) basty. «Myń jyldyq túmen kúndik bitik jazýymmen biliktiligimdi bekem tasqa qashadym» deıdi er júrek túrkter. Barlyq túrki tektes etnostarǵa ortaq ári túsinikti túrk bitik tez arada ulanǵaıyr aımaqqa keńinen taralyp ámbebap jazýǵa aınala bildi.

Qazirgi ólshemmen alǵanda bul jazýlardyń mátini orta kólemdegi kitapty quraıdy. Kóne túrkilerdiń epıgrafııalyq materıaldary kóptegen tarıhı, mádenı, geografııalyq, saıası derekter bar, sol kezdegi halyqtyń ómirinen, tanym-túsiniginen, dúnıetanymy men salt-dástúrinen tolyq, ári naqty habar beredi. Tarıhı oqıǵalar tizbegi Uly qaǵandardyń joryqtary jyraýlyq-joryqtyq úlgidegi yqsham jáne sheshen tilmen baıandalǵan. Sondyqtan kóptegen zertteýshiler olardy kórkem shyǵarmalarǵa jatqyzady. Jazbalarda kók túrkter dáýirindegi bolǵan oqıǵalar sıpattalyp, geografııalyq ataýlar, sol kezdegi rý-taıpalardyń ataýlary men ornalasý, taralý aımaǵy sıpattalǵan. Túrki jazba eskertkishteri keıingi dáýirlerde Uly Dalaǵa kelgen ártúrli dinderdiń tól jazýynyń yqpalynan ýaqyt óte qoldanystan shyǵyp, halyq jadysynda umyt bolǵan.

Túrk bitiktiń keńistik aýmaǵy búgingi  Mońǵolııadan bastap Altaı, Týva, Hakasııa – Enıseı, Abaqan, Kem ózeni, Býrıatııa – Baıkóli, Lena, Saha, Shyǵys Túrkistan – Turpan oıpaty, Dýnhýan, Mıran, sonymen qatar, Qazaqstan – Ertis, Talas, Ile, Syr, Edil, Jaıyq ózenderi, Ferǵana, odan ary Soltústik Kavkaz, Shyǵys Eýropany qamtıdy. Bul búkil Eýrazııa qurlyǵyn alyp jatqan orasan zor aımaq ekeni belgili. Kóne túrk bitigi búgingi túrk tektes etnostardyń baıyrǵy rýhanı mádenıetiniń kýási ári ortaq mırasy bolyp tabylady. Demek kóne túrk bitik – dúnıe júzi órkenıetindegi shoqtyǵy bıik iri muralardyń biri.

 

Tarıhı-derektanýlyq turǵydan «Orhon eskertkishteri» onyń ishinde  Bilge qaǵan, Kúltegin, Tonyquq, El etmish qaǵan (Moıynchur, Tarıat eskertkishi), Tes, Sýjı jáne t.b. bitiktastary men eskertkishterinde Ortalyq Azııa tarıhyna baılanysty mol derekter bar.  Al, Enıseı, Talas, Altaı eskertkishterinde tarıhı oqıǵalardan góri epıtafııalyq saryndary basym. Turfan, Mırannan tabylǵan nusqalarda nanym-senimdik mazmundy mátinder kóptep jazylǵan.

Qazir Eýrazııa kóleminde túrk bitikpen bádizdelip órnektelgen 700-den astam irili-kishili bitiktas, eskertkishter, jartastaǵy jáne túrli zat-buıymdardaǵy mátinder tirkelip otyr.

 

Qazirgi tańda Halyqaralyq Túrki akademııasynda kóne túrki jazýyn zerttep, aýdarýmen aınalysatyn «Túrkologııa, altaıstıka jáne mońǵoltaný» bólimi qyzmet isteıdi.

Sonymen qatar, Akademııa tarapynan túrkologııaǵa eleýli úles qosqan zertteýshilerge arnalǵan, «Vılgelm Tomsen» atyndaǵy medal shyǵarylǵan. Bul mártebeli medalmen qazirgi tańda  túrkologııa salasynda tyń jańalyq ashyp, irgeli úles qosqan 23 adam marapattalǵan.

Sonymen qatar, nazarlaryńyzǵa Akademııanyń mamany N. Bazylhannyń Qazaqstannan tabylǵan kóne túrki jazýy týraly maqalasyn usynamyz  (PDF nusqasy).

http://twesco.org/2019/11/22/1408/

Pikirler
Redakııa tańdaýy