Ulttyq qundylyqtar-mádenı sana

174

Bizdińshe, din – qaısybir qoǵam-qaýymǵa, jalpaq jurtqa baǵyttalsa, dástúr naqtyly bir ultqa arnalǵan dúnıe. Taǵy, bulardyń arasynda qyldaı jip-jińishke shekara bar. Ony aq pen qara, ay men tuyny anyq ajyratar tanym-tarazyny, parasat-paıymdy basshylyqqa alý arqyly ǵana baıqap-baǵamdaýǵa tolyq negiz bar. Búginderi el ishin alataıdaı búldirgen, nıgılızmge negizdelgen dinı-ekstremıstik aǵymdar salt-dástúr, ádet-ǵuryp, baı ádebı qazyna, mádenı mura, tarıh, shejire sekildi atadan ákege, ákeden balaǵa mıras bop berilgen qundylyqtardy joqqa shyǵarýda. Qazaqta soǵan qarsy turar «antıvırýs», «ımmýnıtet» bolmasa, bári – bekershilik. «Quran Kárimniń» «Aǵraf» súresindegi: «Olardyń júrekteri bar, alaıda olar onymen túsinbeıdi. Kózderi bar, onymen kórmeıdi jáne olardyń qulaqtary bar, ol arqyly estimeıdi» degeni soqyr senim artynan ergenderge qatysty dep aıtsaq artyq emes. Al hakim Abaı ne deıdi eken:

Basynda mı joq,

Ózinde oı joq,

Kúlkishil, kerdeń nadannyń.

Kóp aıtsa, kóndi,

Jurt aıtsa, boldy.

Ádeti nadan adamnyń.

Boıda qaırat, oıda kóz.

Bolmaǵan soń, aıtpa sóz.

«Ol «bir» degen sóz ǵalamnyń ishinde, ǵalam Alla taǵalanyń ishinde» dep aıtqan, «Tolyq adam» ilimin nasıhattap ótken, ári eń bastysy – qazaq, musylmandyq Shyǵys pen Batys oı-qazynasynan nár alǵan «qazaqtyń bas aqyny» (A.Baıtursynuly) dinge asqan ustamdylyqpen qaraǵany belgili. Karl Popperge sáıkes, «tarıh qaıtalanatynyn» eskersek, gegemonııalar men múddeli toptar qarýyna aınalǵan túrli aǵymdardyń maqsut-muraty – adamzat aldynda ıslam álemin eskermeý, áskerı, genofondtyq kúsh-qýatty qurtý, rýhanı turǵydan álsiretý, degradaııaǵa ushyratý, saıası turaqsyzdyq ornatý. Shyńǵys Aıtmatov Jolamanynyń (máńgúrt) adam aıtsa nanǵysyz aıýandyqqa barǵany sekildi, zombıge aınalǵan ekstremıster de el, jer, memleket úshin asa qaýipti. Ókinishke qaraı, olar bireýdiń qolynda qýyrshaq bop, saıası múddeler sahnasyna oınap júrgeninen beıhabar. Buǵan qarsy turý úshin ár ındıvıd óziniń ishki etıkalyq, estetıkalyq normalaryn saqtaı otyra, dinı saýattylyqty kúsheıtýi qajet degen oıdamyz. Júsip Balasaǵun «Qutty bilik» atty dastanynda baýyrmaldyq, yntymaq, birlik, adamı qarym-qatynas, qaıyrymdylyq, jaqsylyq jasaýǵa jaǵdaı týǵyzar qoǵamdyq ómirge bet burýǵa shaqyrady.

                            Ketipsiń elden bezip qý dalaǵa,

                            Qaramaı ulys, zalyq, kent-qalaǵa.

                            Júr deıdi taý ishin turaq etip,

                            Tabynyp bir Allaǵa jyraq ketip.

                            Ne qyldy aǵaıynyń sonsha saǵan,

                            Nege sen shettep kettiń, aıtshy maǵan!

Nemese:

  1. Qalada qulshylyq qyl, ketpeı qashyp,

                            Berersiń izgiliktiń jolyn ashyp.

                            Halyqqa paıdaly bol aqyldasyp,

                            Týysqa baýyrmal bol jaqyndasyp!

                            Kóz sap júr jetim, jesir, aqsaqqa asa,

                            Qalmasyn soqyr, meshel kózden tasa.

 

       1. Aqıqat – bireý, shyndyq – kóp.

Sebebi, árkimniń óz shyndyǵy bar. Aqıqatqa árkim árqıly jolmen jetedi. Sol uzaq jolda bireý tumanda adasady, bázbireý jar jaǵalaıdy, al sanaly kisi, tolyq adam ǵana oǵan «ógizdi de óltirmeı, arbany da syndyrmaı» aman-esen barady. Allany taný – ońaı dúnıe emes. Ǵulama-danalar, oıshyldar soǵan búkil sanaly ǵumyryn sarp etkendigi daýsyz. Al, belgili nárseniń baıybyna barmaı, shala saýatpen Aqıqatqa jetemin deý – adasýdyń adasýy. Bizdińshe, tolysýǵa bastar qunardy alystan izdeýdiń qajeti shamaly. Óıtkeni, bári – ózimizde. Máselen, «Kabýsnamanyń» qyryq tórtinshi taraýynda avtor adamdyqty bylaısha tarqatady: «Eı, perzentim, eger sen jomart adamdar halqyńa qyzmet etýdi unatsań áýeli jomarttyqtyń ne ekenin jáne onyń qaıdan kelip shyǵatynyn bil. Adamnyń adamdyq qasıetinde úsh nárse bar. Bul úsheýdiń biri – aqyl, ekinshisi – týralyq, úshinshisi – jomarttyq (adamgershilik, saqılyq, qoly ashyqtyq)». Rasynda, Keıqaýstyń «eger sen jomart adamdar halqyńa qyzmet etýdi unatsań áýeli jomarttyqtyń ne ekenin jáne onyń qaıdan kelip shyǵatynyn bil» degenindeı, dindi bilgiń kelse, áýeli betinen qalqymaı,  tereńine úńil der edik. Kisi boıynda joǵaryda aıtylǵan úsh qasıet bolmasa, onda ol salǵyrttyq, enjarlyq, parasatsyzdyq, nadandyq, oısyzdyq pen daýryqpashyldyqqa urynary sózsiz. Arıstotelden keıingi «Ekinshi ustaz» atanǵan Ábý Nasyr ál-Farabı «Fılosofııalyq traktattarynda»: «Birinshi Tulǵany alatyn bolsaq, Onda ǵashyq bolýshy – ǵashyq etýshiniń ózi; tipti baýratýshynyń ózi baýraýshymen birdeı. Sonymen, Ol – ári ǵashyq bolýshy, ári qushtarlyq mahabbat týǵyzýshy Birinshi Tulǵa» deıdi. «Birinshi Tulǵany» tap basyp taný úshin tereń bilim, tarıhı-mádenı negiz, tájirıbe men ýaqyt qajet. «Ata-babalarymyz sonsha ǵasyrdan beri adaspaı kelgende Biz qalaısha týra jolda taıdyq?!» degen zańdy suraq-saýal týady. Munyń áleýmettik, psıhologııalyq, ekonomıkalyq, formaııalyq faktorlarymen qatar, salt-dástúr, qazaqy dúnıetanymnan alystaý, jahandaný, tehnokratııa, ınformakratııanyń da sanaǵa áserin joqqa shyǵara almaımyz. Din – kisiden ishki plastıkany qatty talap eter ómirdiń mańyzdy salasy. Bir baıqaǵanymyz, dinı aǵymdar syrtqy atrıbýııaǵa, formaǵa ǵana mán beredi, al onyń mazmunyna úńilmeıdi eken. Bul – Mıgel de Servantes Don Kıhotynyń ápendeligimen para-par tirlik...

 

     2. Din – ǵylym, bilim, mádenıet, ádebıet, jalpy oıdyń qozǵaýshy kúshi, generatory.

Osy oraıda, orystyń uly oıshyly Lev Shestovtyń senim jónindegi myna tujyrymy kókeıge qonady: «Istına lejıt po tý storoný razýma ı myshlenııa – eto ne razryv s drevneı fılosofıeı, kak govorıl eller, eto – vyzov eı». «Mahabbatpen jaratqan adamzatty, Sen de súı ol Allany jannan tátti. Adamzattyń bárin súı baýyrym dep jáne haq joly osy dep ádiletti», – deıdi Abaı. Hakim uǵymyndaǵy mahabbatyń aıasy keń: adamǵa degen mahabbat, Allaǵa degen mahabbat... Osylardyń ishindegi kóbine-kóp Hafız, Haııam, Jámı, Rýmı, Fızýlı, Saǵdı, Iasaýı sııaqty Shyǵys shaıyrlaryna tán ortaq erekshelik – Jaratýshyǵa degen mahabbat. Bul – sezimderdiń eń ulysy, sezimderdiń patshasy, sezimderdiń sezimi. Bul kúıdi býddızmde nırvana dep ataıdy. Iaǵnı, adam barlyq qıyndyq, jamandyq ataýlysyn umytyp, tolyǵymen tazarady. Al, tazarǵan adam dúnıeni emes, ózin jaratqan Qudaıyn tanýǵa umtylys jasaıdy. Qansha ýaqyttan beri: «Kimsiń?» – dese: «Álhamdýllılah, musylmanmyn!», al: «Qashannan beri musylmansyń?» – dese: «Álimsaqtan beri!» – degen, ımannyń barlyq shartyna berik el edik. Álimsaqtan degenimiz, ol qaı zaman?! Ol áli adam da jaratylmaǵan, adamnyń rýhy jaratylǵan ýaqyt...

Teris aǵymdar ókilderi: «Salt-dástúr «bıdǵat». Ol dinde joq. Paıǵambarymyz ony istegen joq» degen sııaqty ártúrli dáleli joq syltaýlardy aıtady. Allaǵa shúkir, asyl dinimizge qarama-qaıshy kelmegendikten qazaqtyń úlkendi syılaý, bata alý, áıelzaty er adamnyń aldyn kesip ótpeýi syndy ǵuryptary ómirsheń bolyp búginge deıin jetti. Eger halyqqa bir dúnıe unamasa, ol segmentaııa negizinde ozyǵy men tozyǵyn shyǵaryp tastap otyrady (osynaý úrdis beısanaly túrde júzege asady)... Ulttyq sananyń tiregi – til. Sol sebepti de, qazaqtyń san ǵasyrlyq tarıhy barysynda qalyptasyp, ózgerip, damyp otyrǵan dúnıetanym kókjıegi, ulttyq-mádenı jáne oılaý ereksheligi tól tilimizde aıqyn kórinis tapqany ras. Biz muny halyqtyń kúndelikti kommýnıkaııasy barysynda aıryqsha baıqaımyz. Osy turǵydan kelgende, teris aǵymdaǵylar bir-birin «ahı» dep aıtatyny bar. Qazaq kóziniń kemistigi bar adamdy «aqı» deýshi edi?! «Ahı» degennen góri baýyrym, al «ıftardyń» ornyna qazaqy tanymǵa sáıkes aýyzashar degen sózdi qoldansaq ıslamııatqa qaıshy kele me eken?! Joq. Dinı fanatızmge boı urǵandar tús jorýǵa tis-tyrnaǵymen qarsy. Alaıda, «Alpamys», «Qobylandy», «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh» sııaqty jyr-dastandarda tús kórý úlgileri jeterlik. Al, halyq aýyz ádebıetinde tús týrasynda «Tazshanyń túsi» atty ertegisinde baıandalady. Olardyń suryptalǵan nusqalary kórkem ádebıette kórinis tapqan. Din boıynsha tústiń shaıtanıi jáne rahmanıi bolady eken. Alash qaıratkeri Halel Dosmuhameduly: «Tús jorýdyń qazaqtar arasynda da úlken máni bar ekeni ejelden belgili, sol sebepti de el ishinde arnaıy mamandar – tús jorýshylar da ushyrasady» dep jazǵan. Mentalıtet degendi esten shyǵarmaǵan abzal. Sebebi, ol – ár ulttyń ózindik erekshelik-artyqshylyǵyn aıqyndaıtyn qubylys. Óz tarapymnan usynarym: Qazaq eliniń mektep, kolledj, lıeı men ýnıversıtet joba-josparyna din men dástúrdi qamshynyń qos órimindeı qatar oqytatyn arnaıy pán engizilýi kerek. Basqany aıtpaǵanda, «Babalar sózi» atty 100 tomnan quralǵan qazyna-baılyqty tanym-túsinik deńgeıinde áli kúnge deıin tolyq ıgere almaı kele jatyrmyz (jalpyulttyq sıpat joq). Fızıkterge salsaq, Ǵalam «úlken jarylystan soń» paıda bolypty (!), al «Tórt qasıetti kitaptiń» biri – «Injilde» («Bıblııa»): «Áýeli Sóz boldy. Ol Sóz – Qudaı edi» delingen. Ókinishke qaraı, Bizde komparatıvıstıka jaǵy kemshin...

Baǵzydan-aq ata-babalarymyz: «Tegin bilmegen – teksiz, jeti atasyn bilmegen – jetesiz» degendi sanaǵa sińirip keldi. Bul – qandy buzyp almaýdyń amaly edi. Tegeýrini myqty tektiliktiń tamyryn tereń túsiný úshin áýeli qazaqtyń jeti atadan taratatyn dástúrin zerttep-zerdelegen jón. Din mundaı erekshelikti eskermeýi múmkin, biraq dástúr oǵan erekshe mán beredi. Tektiliktiń aıqyn kórinisin jyraýlar poezııasynan kóremiz. Aıtalyq, Asan Qaıǵy, Dospambet jyraý, Shalkıiz jyraý, Aqtamberdi jyraý, Buqar jyraý, t.b. – óz kezeńiniń fılosofııalyq ıdealdaryn bildirgen oıshyldar shoǵyry...

Ekstremıster úshin Otan degen uǵym ataýymen joq. Muny ashyq aıtýǵa tıispiz. Óıtkeni, olar aldanyp, aıdaladaǵy Sırııaǵa «jıhadqa» barmas edi. Jalpy, jıhad arab tilinen sózbe-sóz tárjimalaǵanda «yqylastaný» degendi bildiredi. Ol – Islamdaǵy teologııalyq konepııa. Atalǵan sóz «Quran Kárimde» 41 ret kezdesedi. Jıhad uǵymy bir kezderi «ǵazaýatpen» qanattas bolǵan-dy. Biraq, tórt túrin esepke almaǵanda, jıhadtyń eń joǵarǵy deńgeı-dárejesi bul – Allaǵa barar jolda ózińdi jetildirý. Iaǵnı, Qudaıǵa barý úshin shahıd ıslamdaǵy barlyq talap-tilekterge saı bolýy kerek. Eń negizgisi – ol ıslam jolynda ózin-ózi qurbandyqqa shalýy kerek. Degenmen, búginderi onyń qajettigi joq. Biz damý tarıhymyzda áli káýirler men musylmandardyń jan alysyp-jan beriser «aqyrǵy soǵysyna» áli jetken joqpyz. Sondyqtan da, beıbit, hám mamyrstan zamanda jıhad týraly sóz qozǵaý – kúlkili jaǵdaı. Júreginde ımany bar jan satqyndyq pen qııanatqa barmasy anyq. Aqyl men júrek bir-birin «tyńdaǵanda» ǵana adam ımandy bolmaq. Imandylyq – adamgershilik, ultshyldyq, birlik, adaldyq, batyrlyq, bilimdarlyqty jınaqtaǵan konept.

Arabtarda hıdjab, qazaqtarda kımeshek bar jáne ár rýdyń óz kımeshegi bolǵan-dy. Arabstan dalasy shól bolǵandyqtan da, olardyń áıelderi kózderin ǵana kórsetip, qalǵan dene múshelerin (áýrát jerlerin) tumshalaǵan eken. Taǵy, arabtar jylqynyń etin tartynady. Oǵan eki sebep bar: birinshisi, jaǵrafııalyq, ekinshisi, mádenı faktor. Qazaq áıelderiniń kımeshegine teń keler kıim bar ma?! Onyń densaýlyqqa paıdasy zor. Máselen, aldyńǵy óńiri kindikten tómen túsip, birneshe qabat kestelengen-di. Iaǵnı, omyraýdy jaýyp turady, ári tóske sýyq ótkizbeıdi. Arty úshburyshtalyp keledi-daǵy, tilersekke deıin tógilip turady, beldi sýyqtan qorǵaıdy. Eń qyzyǵy, arabtar ólgen kisini sol zamatta-aq jerleıdi. Sebebi, jeri ystyq. Máıit ıistenip ketýi ǵajap emes. Al, bizdiń dástúrimizde jan-jaqtaǵy aǵaıyn-týysyn, dos-jaran, kórshi-qolań kútetin jaqsy úrdis bar. Atamqazaq kóńili sýysyn, bir ýys topyraǵyn salsyn degenge erekshe mán bergen. Sol arqyly ár adam ómirdiń jalǵan ekenin uǵynǵan-dy. Qazaq qyzdary ejelden-aq kıimniń táýirin kıip, áshekeıdiń asylyn taǵyp ósken. Olar áshekeı buıymdaryn sándik retinde ǵana emes, sonymen qatar artyndaǵy sińlilerine mura bop saqtalý úshin de taqqan. Qyz bala bes jasynan-aq sánmen boı túzep, qolyna bilezik, qulaǵyna syrǵa, kamzolyna kúmis quımalar taqqan eken. Áıel áshekeıleri tek sán-saltanatpen ǵana emes, nanym-senimmen de baılanysty bolǵan. Áshekeıine qaraı áıeldiń jasyn, áleýmettik statýsyn, óńirin anyqtaýǵa bolady eken. Mysaly, besbilezik, besqasty júzik, bógire, adaı júzik, aqyq tasty júzik, áıkel, dan alqa, dilda alqa, boıtumar, qustumsyq júzik, mórli júzik, shashbaý, shashqap, shashteńge, sholpylardyń ózindik tarıhy bar. Aqtańger aqynymyz Maǵjan Jumabaevtyń «Sholpy» degen óleńi de bar...

Qazaq halqy urlyqty eń úlken kúná dep bilgen. Sondyqtan da, qoǵam olardy qabyldamaǵan, olardy «alaıaq» dep ataǵan. «Adamnyń ala jibin attama» degen sóz sodan qalsa kerek. Ásirese, at ábzelderin urlaý – aýyr urlyq bop sanalǵan.  Tóle bı jylqynyń shideri men tusaýyn urlaǵandarǵa toǵyz mal aıyp salǵan. Bı ol úkimin: «Tusaý at  saqtaıdy, at er saqtaıdy, er el saqtaıdy» dep túsindirgen-di. Qazaqtyń ulttyq kıimderi ózge halyqtikinen kem emes dep oılaımyz. Ertedegi sheberler ulttyq bitim-bolmysqa tán ártúrli kıim úlgilerin tikken. Mysaly, bókebaı, qasaba, qulaqshyn (malaqaı), jalbaǵaı, sáýkele, jelek, jyǵa, kúndik, jaýlyq, kımeshek, keýdeshe, beshpent, shekpen, jaqy (qulyn jaqy, taı jaqy), jadaǵaı, tulyp, ishik, kúpi, kebenek, beldemshe, belbeý, ultarma, kebis, qurysqaq, t.b. Al, qazaq úshin jylqynyń orny bólek, alabóten. Ony kerek kezinde balasyndaı baǵalap qaraǵan. Ágárákı, at alda-jalda bir dertke ushyrasa ony emdegen. Qazaqta mánin áli tolyq túsinbegen sózder bar. Bul jylqy malyna da baılanysty. Aıtalyq, aıǵyr, arǵymaq, arqalyq, aýyzdyq, baıtal, bıe, besti, dónen, jabaǵy, jaby, jorǵa, qazanat, qýlyq, qulyn, qunan, mástek, saıaq, sáıgúlik, sáýrik, taı, tulpar, t.b. Patsha úkimeti: «Qazaqtyń astyndaǵy atyn alsaq – jeńemiz!» degen qaǵıdany ustanǵany shyndyq. Búrkit te qazaq úshin – kıeli,  qasterli qus. Atamqazaq qyran qustyń jadaǵaıyn tórine ilip qoıatyn bolǵan eken. Bul oǵan degen qurmettiń belgisi. Búrkitti  ejelden «qasıetti qus» dep  qasterlep, «Kók táńirisi» dep ataǵan. Búrkit – jyrtqysh qus. El-jurt búrkitti aqıyq,  muzbalaq, qarasha, kóktaban, shógel, kók búrkit, sý búrkit, dala búrkit, taý búrkiti dep bólgen...

Qarap otyrsaq, qazaqtyń dinin zerttemes buryn, áýeli onyń mádenıetine, ádebıetine, baı murasyna den qoıǵan durys. Sonda ǵana halyqtyń janyn túsinemiz. Onsyz Alash jurtyn túsindim deý bos áýreshilik. Qaı ultta bolsyn, dástúr men din qatar júredi. Bireýinsiz ekinshisi aıaq-qoly joq múgedektiń kúıin keshpek. Adolf Ianýshkevıch: «Qazaqty taný úshin etnografııasyn zertteý kerek!.. Búkil dúnıetanymy, fılosofııasy sonda jatyr...» dep jazǵan. Búginderi dinı aǵymdar kesel-kesapatqa aınalyp otyr. Biz ózimizdi taný arqyly ózgeni tanımyz, al, aldymenen ózgeni tanyp baryp ózimizge oralamyz degen ıdeıa – naǵyz qatelik. Sol sebepti de, utylmaýdyń jolyn izdeýimiz kerek.

 

PAIDALANYLǴAN ÁDEBIETTER TIZIMI

  1. Islam ekstremızm men lańkestikke qarsy. Qudaıberdi Baǵasharov., «Kókjıek baspasy», Almaty 2015 jyl, 240-b.
  2. Tálimger paıǵambar taǵylymy. Erkinbek Shohaev, «Ummet» qoǵamdyq qory, Almaty 2018, 184-b.
  3. Islam jáne ónege. Qudaıberdi Baǵasharov, «Kókjıek baspasy», Almaty 2010 jyl, 224- b.
  4. Din men dástúr 2. S.Z. Ibadýllaev, Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy, Astana 2017 jyl, 176-b.
  5. Din men dástúr 1. S.Z. Ibadýllaev, «Ǵıbrat» baspa úıi, Almaty 2013 jyl, 192-b.
  6. Biz ustanǵan dinı jol, Almaty, «Islam mádenıeti men bilimin qoldaý qory», 2012 jyl, 36 b.
  7. Din men dástúr sabaqtastyǵy, Bektursyn Ýálıev, https://akmechet.kz/kz/news/nwes28022014.htm
  8. Din men dástúr sabaqtastyǵy , http://bilim-all.kz/article/7104
  9. Hıdjab kııý qazaq dástúrinde bolǵan ba?, https://247media.kz/hidzhab-kiyu-aza-d-st-rinde-bol-an-ba/
  10. Hıdjap pen párenjeniń aıyrmashylyǵy nede?, http://alashainasy.kz/din_islam/hidjap-pen-parenjenn-ayyirmashyilyigyi-nede-57660/

 

 

Kúlásh QASIENOVA,

Almaty Energetıka jáne baılanys

ýnıversıtetiniń  aǵa oqytýshysy

Pikirler