Týǵan ólke  - Jambylym jyr besigim!

195

 

 

Myńjyldyq shejiresin shertken óńir,

Tarıhy men tanylǵan árbir jeriń.

Ár aýdany ádemi taý-tasymen

Maqtan eter birtýar bar erleriń.

 

Uly Jambyl, oblysym atyn alǵan,

On aýdan mekeninen quralǵan.

Ár aýdannyń darhan  jeri, eli baı

Taýynda taıbýryldyń tasy qalǵan.

 

Qulan, Bókeı taýly jer tabıǵaty,

Aq qaıyń, shyrshasy men bar arshasy.

Sarqyraı Kóksaı, Aqsaı ózenderi

Jýaly – jasyl meken jer janaty.

 

Jońǵarlarmen arystandaı aıqasqan,

Rysbek batyr azat úshin shaıqasqan

Baýyrjandaı jaýyngerin álem biler

Erligimen aty ańyzǵa aınalǵan.

 

Tili ótkir Sherhan syndy qaıratkerin,

El umytpas janashyr qalamgerin.

Aıtyp ótý múmkin emes kórý qajet

Áýlıe shaqpaq syndy iri jerlerin.

 

Eki myńjyldyq astam tarıhy bar,

Úńgirdegi kóne jazý dálel bolar,

Aısha bıbi, Tekturmas keseneler

Jambyl aýdan sáýletin tolyqtyrar.

 

Merkiniń shıpaly myń bulaǵy,

Spataı batyrmenen shyqqan aty.

Asanbaı eńbeginiń bir ushqyny

«Jumaq pen tozaq» atty jyr jınaǵy

 

Keńes ata esimi tanys elge

Qazaq-Qyrǵyz aqyny talaı jerge

Halqymyzdyń baı dástúrin jetkizgen,

Óleńmenen jyrmenen bul dáýirge.

 

Qordaı batyr erligimen iz qaldyrǵan,

Aýdan bolyp Qordaı aty saqtalǵan.

Naýryzbaı men Ótegen batyrlary

Táýelsizdik jolynda shahhıt bolǵan.

 

Talasym bı batyrlar mekeni eken,

Alǵashqy adamdar da mekendegen.

Sýy da, aýasy da janǵa shıpa

Tanymal tamdy áýlıe jerlerimen.

 

Aqtaban shubyryndy zamanynda,

Qasqaıa qarsy turǵan daýyldarda.

Kóshek Sańyraq batyr babalary

Este qalǵan erligi men el aýzynda.

 

Keńestiń batyrlary shyqqan meken,

Elý toǵyz Eńbek Erin tapqan ólkem,

Myrzataı aǵamyzdaı erleri bar,

Eline jan aıamaı terin tókken.

 

Týǵan ólke – Jambylym jyr besigim,

Óziń jaıly kóptegen jyr estidim.

Mereı toıyń qutty bolsyn asqaq ólkem,

Ystyq maǵan Jambyl atty esimiń.

 

Aqsuńqar Tórehanqyzy

 

 

 

 

 

 

Pikirler