«Kómirdiń paıdasyn ózge elder kórip jatyr»

435

«Keshe kómirge ketken joldasymnyń jaǵasy jyrtylyp keldi» ,-deıdi bizge habarlasqan kóp balaly ana. Bizde jylda osy jaǵdaı. Qystyń kózi qyraýda otyn-sýyn taba almaı jatqan halyq. Kómir tapshylyǵyn tatqan buqara. Al ózgelerde qalaı? Ózge elder kómirden benzın alý, elektr energııasynyń 80 paıyzyn kómirden alý, tipti kómirden túrli ıissýlar alý ádisin de jap-jaqsy meńgerip alǵan.

Buǵan qatysty hımııa ǵylymynyń doktory Qorlan Apsalyqova:

«Bizde kómirdiń qory mol. Biraq onyń paıdasyn ózge elder kórip jatyr. Mysaly, bizden kómir alatyn Japonııa osy ádisti ábden meńgerip alǵan. Fınlııandııada kómirden ıissý óndiretin kompanııalar bar.  Shveıarııa kómirden elektr energııasynyń 80 paıyzyn óndirýdi jaqsy meńgergen. Al biz ázirge kómirden daıyn ónim alý jaǵyn saýatty meńgermedik. Sebebi tehnologııalyq bazamyz jetkiliksiz. Kómir men aǵashtan sıntetıkalyq munaı alýǵa bolatynyn Qazaqstannyń  «Hımııalyq materıaldardy taldaý jáne sıntezdeý» ortalyǵynyń ǵalymdary dáleldedi. Biraq óndiriske engize almady. Bizde ǵalymdardyń jańalyǵyn óndiriske engizý jaǵy kemshin. Negizi ańǵarǵanǵa, kómirdiń bolashaǵy munaıdan da joǵary. Biraq atqarýshy bılik buǵan asa mán bermeı otyr»,-deıdi.

Kúlkilisi sol, bizdiń atqarýshy bılik kómir óndiretin naq osyndaı bazany jetildirmek túgili, jyl saıyn kómirdiń baǵasyn tómendete almaı álekke túsip otyr emes pe?

Negizinde, Qazaqstanda 400-den astam tas jáne kómir ken oryndary bar. Elimizdegi kómirdiń qory  160 mlrd tonnany quraıdy. Mamandardyń paıymdaýynsha, osy kómir qoryn saýatty paıdalana bilsek, 250 jylǵa jetýi ábden múmkin. Ókinishtisi sol,  biz kómir óndirýdegi eń ozyq 10 eldiń qataryna ene tura kómir qoryn durys paıdalanýdy áli meńgere almaı otyrmyz. Bizde kómir óndirisine qatysty jabaıy kásipkerlik qalyptasyp alǵan.

Máselen, mamandardyń aıtýynsha, eldegi kómir rezervindegi negizgi baǵa 5500 teńge. Ol baǵa ózgermeı osy kúıinshe qalady. Kómirdi temirjol arqyly tasymaldaý shyǵyny 1715 teńgeni quraıdy. Stansadan estakadaǵa deıin aparý 1242 teńge, al kómir qoımalaryndaǵy satýshylardyń ústemesi 2000 teńge. Sonda osy somanyń barlyǵyn qosqanda deldaldarǵa deıingi kómirdiń baǵasy 10457 teńgeni qurap otyr. Endi buǵan deldardar óz ústeme baǵasyn qosady.  Úıge jetkizip berý baǵasyn qosady. Sonda bir tonna qatty otynnyń baǵasy 15-20 myń teńge bolyp shyǵa keledi.

«Barometr» zertteý ortalyǵynyń ekonomıst-sarapshysy Arman Mýsınniń aıtýynsha,  biz úshin qazir aldymen osy deldaldar máselesin sheship alý óte yńǵaıly.

«Baǵamdasaq, elde jyl saıyn kómirdiń quny artyp barady. Eldegi kómir qory 150-160 mlrd tonnany quraıdy. Munyń 25 paıyzy shetke eksporttalady, qalǵan 75 paıyzy ishki naryqty qamtý úshin qalady. Osy 75 paıyz ishki naryqty tolyqqandy qamtýǵa jetedi. Biraq bizde qys kelse bitti kómir tapshy bolady. Deldaldar baǵany qoldan ósire qoıady. Deldaldar men kómir qoımalaryndaǵy satýshylardyń osyndaı birigip alyp astyrtyn áreketke barýy túrli keleńsiz jaıttar týdyrýda. Sondyqtan úkimet birinshi kezekte osy máseleni sheshý kerek. Kómir qoımalaryndaǵy satýshylarǵa, deldaldarǵa baqylaý ornatý kerek. Baǵany qoldan ósiretin deldaldarǵa, qajet bolsa, ákimshilik jaza qarastyrý kerek. Qaraǵandy kómir basseıini, Ekibastuz kómiri, Qarajyra, Shubarkul kómiri, Maıkúbi qońyr kómir alaby, Aqsý GRES kómir alaby osylardyń barlyǵyna naqty qadaǵalaý baqylaý kerek. Úkimettik turǵyda qadaǵalaý bolmasa bolmaıdy. Jekemenshiktiń qolynda eken dep erkine jibere bersek, bular kómirdiń qunyn, ony jetkizý qyzmetin sharyqtatyp ósire beredi»,-deıdi ekonomıst-sarapshy Arman Mýsın. Derekterge júginsek, rasymen de Qazaqstan TMD elderinen bólek Japonııa, Shveıarııa, Kıpr, Fınlııandııa tárizdi elderge kómir eksporttaıdy. Mamandar bolashaqta Qazaqstan kómiriniń eksporttaǵy áleýetin arttyrý úshin de odan ónim alýdy barynsha  meńgergenimiz jón ekenin alǵa tartty.

Bul rette mamandardyń paıymdaýynsha, kómir qoryn saýatty paıdalansaq, naq búgingideı ishki naryqta kómir tapshylyǵyna, qymbatshylyǵyna jol berilmes edi. «Sondyqtan bolashaqta tehnologııalyq bazamyzdy jetildirý   jaǵyn oılastyrǵan jón. Bul rette ǵalymdardyń oı-pikirine de qulaq asyp, olardyń jańalyqtaryn óndiriske engizý jaǵyna mán berilýi tıis»,-deıdi ǵalym Qorlan Apsalyqova.

Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler