Ekonomıkanyń kóterilýi til men mádenıetke baılanysty

242

 

Mysaly, «qaıyń» sózin aıtqanda qandaı assoıaııa paıda bolady? Sende qandaı oı paıda boldy «qaıyń» degendi estigende?
— M. Maqataevtyń «Japyraq júrek jas qaıyńy» esime túsedi.
— Qaıyń dese, maǵan «jalǵyzdyq» elesteıdi. «Berik, myqty aǵash» elesteıdi. Biraq «áıel» degen assoıaııa týyndamaıdy. Al orys ultyna «berezka» deseń, olardyń sanasynda eriksiz «názik áıel» degen assoıaııa týady. Mysaly, men Botagóz desem, qazaqtar kózi móldiregen sulý qyzdy elestetedi. Al orysqa baryp «verblıýjıa glaza» desem, ólse de sulý qyzdy elestetpeıdi. Orysqa «zelenoglazaıa» desem, kóz aldyna ádemi qyzdyń beınesi kólbeńdeıdi. Al qazaqqa «kók kóz qyz» desem, sulý qyzdy elestetpeıdi ǵoı. Kózi tuzdaı eken dep jaqtyrmaıdy. Bul — tildiń qudireti. Til degenimiz anańnyń jatyry sekildi. Sen sodan qorek alasyń. Sen sol qorekpen dúnıeni tanısyń. Muny lıngvıstıkada júıeli túrde birinshi zerttegen nemistiń ǵalymy Gýmbolt aıtqan. Sonan keıin onyń shákirtteri L.Vaısgerberler aıtqan. Olar: «biz óz taǵdyrymyzben ómir súrip jatyrmyz dep oılaımyz. Shyn máninde olaı emes. Biz qaı tildik qaýymdastyqqa qarasaq, sol tildik qaýymdastyqta sóıleıtin til bar, sol tildiń ózindik taǵdyry bar, biz sol taǵdyrdyń ishinde júrmiz. Bizdi qaıda aparatynyn bilmeımiz» deıdi. Mine, osyndaı zertteýlerden keıin nemisterdiń ekonomıkasy da kóterilip, lıngvoekonomıka degen ǵylym salasy da Germanııada jaqsy damyǵany belgili. Sebebi bul zertteýler jemisin berdi, til arqyly Otandy súıýdi úıretken soń, ekonomıkasy da kóterilgen. Eger biz de álemge tanylyp, ekonomıkamyzdy kóteremiz desek, basqa tilmen, basqa mádenıetpen eshqaıda bara almaıtynymyzdy túsinýimiz kerek. Sen óz tilińmen, óz mádenıetińmen ǵana kórinesiń. Mysaly, qazaq tilinde aqparat az, al orys tilinde aqparat kóp dep, orystildi bolyp kettim delik. Balamdy da orys mektebine berdim delik. Sonda men kimmin? Men óz anamnyń jatyrynan ketip qalǵan adammyn. Ózgeniń mádenıetine jol tartqan adammyn. Men orystyń mádenı keńistigine ózindeı bop sińe almaımyn, olar meni qabyldamaıdy. Qabyldasa da, men onyń perıferııasynda júrem.
Qabyldasa da, men onyń perıferııasynda júrem. Ivanǵa men kerek emespin ǵoı. Onyń óziniń myń Ivany bar. Djonǵa da kerek emespin, onyń da óziniń myń Djony bar. Men olardan sýyrylyp shyǵyp alǵa shyqsam da, jalǵyzbyn. Máselen, AQSh-ta jan-jaqtan kelgen túrli ult ǵalymdary kóp. Ǵylymdy damytady, biraq olardyń eńbegi óz ultynyń mádenıetin emes, aǵylshyntildi keńistiktiń mádenıetin damytady. Ózderi sol mádenı keńistiktiń ókili bolady. Sol keńistikke qyzmet etedi. Sóıtip, óz etnotildik qaýymynan ajyraıdy. Tipti solaı bolǵan kúnde de, ol komfortta ómir súredi, kóligi, úıi, jan raqatyna qajettiń bári bolady. Sheteldiń bir damyǵan, jaıly qalasynda turady, turmysynda bári jaqsy bolady, biraq ol óz mádenı keńistigine ǵana tán ǵajaıyp qundylyqtarynan aıyrylady. Sol jaǵynan qarap otyrsaq, qazaq tilindegi, qazaq tili arqyly dáripteletin basty qundylyq adamsúıgishtik eken. Qazaq mádenıeti — adamsúıgish, ómirsúıgish mádenıet. Óziń kóz aldyńa elestetshi, sen adamsúıgishtigińnen aıyrylyp qaldyń. Ondaı ómir saǵan kerek pe? Qazir saǵan adamdy súıý, ómirdi súıý kerek emes shyǵar, biraq jaıly ómirdi ańsap júrip, jalǵyz qalǵanda túsinesiń osynyń bári beker bolǵanyn dep oılaımyn. Kez kelgen tildiń ózindik artyqshylyǵy, adamǵa beretin qasıeti bolady. Ol tilden kettiń be, Uly programmany buzasyń. Mine, tildiń genetıkalyq kody osynda dep oılaımyn. Ony buzsań, taǵdyryń da ózgeredi. Qazaq tilin damytqymyz kelse, biz óz tilimizdi jaqsy kórýimiz kerek te, ony jaqsartýǵa jumys jasaýymyz kerek. Myna jaqtaǵy til jaqsy eken, odan kóp nárse úırenýge bolady eken dep ana tilinen qol úzip ketip qalsaq, onda bul álsizdigimizdiń belgisi.

A.Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty

dırektorynyń orynbasary Anar Fazyljan

Pikirler