Orynbor atamekeni -  týǵan jerim - Qazaqstan!

319

 

Týǵan jer-aı, kúnim de sen, dinim de sen,

Taǵdyr sendeı súıese, súrinbes em.

Keregi joq basqa ataq,

Basqa abyroı,

Jetip jatyr tek óziń ulym deseń!

Qadir MYRZA ÁLI

 

     Qazaqstan – Ortalyq Azııanyń júreginde ornalasqan, «Uly Dalanyń»  tórinen oryn alǵan, kórinisinen áserli sýret qalǵan, sonaý Batys pen Shyǵysty, Soltústik pen Ońtústikti jalǵastyrar «Azııa qaqpasynyń kilti», ári qoınaýynda tarıhy syr shertken, óziniń táýelsizdigine qol jetkizgen ejelden kele jatqan uly memleketterdiń biri. Sonymen qatar, ol - kók aspanynda búrkiti qalyqtaǵan, taýlarynda aqyndar jyrymen, aıtyskerler syrymen shalqaqtaǵan, ózen-kólde móldir sýy sarqyraǵan, jaılaýynda qyzǵaldaqtar jarqyraǵan, attarymen jer júzin dúbirletip, qobyzymen kúıin kúbirletken, ata-babalarym qonys tepken, atadan balaǵa mura bolyp jetken qazirgi týǵan jerim, kıeli besigim, kindik tamǵan atamekenim!

Iá, osy sózderdiń túgeli-derlik elim men jerimdi maqtan tutýǵa laıyq. Degenmen de, biz kúndelikti qarbalas ómirdiń kúıimen kún keship, tarıhymyzda syry shertilmegen keıbir derekterdi ýysymyzdan shyǵaryp ketemiz. Bul – adamı faktor. Biraq, ol derekterdiń ózi keleshekte kóptegen qıyndyqtar men  orasan zor shyǵyndar ákelýi múmkin. Mine, búgingi osy maqalada sondaı máselelerdiń birsypyrasyn qarastyramyz. Endeshe, kettik!

1731 jyly 19 aqpan. Qazaq tarıhyndaǵy eń ejelgi aýyr, muńdy qaıǵy-qasiretterdiń biri. Bul kúnde Kishi júzdiń hany Ábilqaıyr han men onyń qol astyndaǵylar ımperatrıa Anna Ioanovnanyń elshi arqyly jibergen «Reseıdiń qol astyna ótýi» týraly gramotaǵa kúrsinip, májbúrlikpen qol qoıdy.Sol kezden bastap-aq, qazaq halqynyń ómiri ózgerdi, týǵan jeri, qazba baılyǵy, dini, dili, mádenıeti, tipti tili de baılanǵandaı, orys patshasynyń qol astyna qurdymǵa ketti. Mundaı qasiretti kúıde ómir súrgen aqyn M.Dýlatov ta,

Myń jeti júz otyz bir sánasynda,

Biz kirdik Rýssııanyń fanasyna.

húnersiz bostyǵymyz kóringen soń,

Qyzyqbas kim qazaqtyń dalasyna? – dep kúıinishpen elimizge arnaý retinde óleń jazǵan edi. Mine, sodan beri, qanshama ǵasyrlar toǵysy ótti. Biz torǵa qamalǵan totyqus uqsap, ne derimizdi bilmeı, eseńgirep qaldyq. Alaıda, «Sarala qaz kólin ańsaıdy, Saǵynǵan elin ańsaıdy» demekshi, ot pen sýǵa tústik, azýly da, qaharly kúnderdi bastan keshirdik, alystyq, julystyq, táýelsizdigimiz ben jerimizge, óz  degenimizge jettik...

Kóterilip otyrǵan máseleniń basty tórkinine kelsek, qazirgi RF-nyń ıeliginde Orenbýrg degen qala bar. Ol Qazaqstannyń soltústigimen shekaralas, Oral ózeniniń boıynda ornalasqan oblys ortalyǵy retindegi  qala. Biraq, bul qala jalpy tarıhta Orynbor degen atpen qazaq jeriniń  ıeliginde bolǵany barshamyzǵa  málim emes. Tipti, bilse de keıbir adamdar bul aqparatty jasyrady... Aqparat demekshi, Orenbýrg qalasynyń týǵan jeri  Qazaqstan ekenindigin dáleldeıtin qarapaıym 3 dáleldi ataýǵa bolady. Birinshiden, men joǵaryda atap ótken XVIII ǵasyrdyń basyndaǵy eki memlekettiń kartasyn  alyp qaraıtyn bolsaq, qala tolyqtaı qazaq jerinde. Ekinshiden, Kishi júz qazaqtary orys patshalyǵynyń quramyna ótken kezde ǵana qala ekspedıııa kómegimen bekinis retinde salyndy. Negizi, tarıhı jaýlardan qorǵaıtyn bekinis deý - tarıhı burmalaný. Shyndyǵyna kelsek, ekspedıııanyń basty sebebi - basyp alǵan eldi meken týraly aqparat jınaý, ári otarshyldyqty kúsheıtý bolyp tabylady. Onyń aldynda, bekinis orny  tek aýyldy jer ǵana bolǵan. Úshinshiden, Orynbor qala dárejesine kóterilgen kezde de, úlken ról oınady. Qazaq halqynyń qalyptasqan kezeńinde 1920-1925 jyldar aralyǵynda  tuńǵysh astana boldy. Sonymen qatar, tarıhta este qalarlyq oqıǵalar men uly tulǵalardyń basyn biriktirgen sátterdi ákeldi. Máselen, Orynbor qalasynda tuńǵysh ret «Qazaq» gazeti jaryq kórdi, Alash zııalylarynyń bastamasymen tuńǵysh Jalpyqazaq sezi ótkizildi, «Qazaq avtonomııasyn» qurý týraly úlken joba qolǵa alyndy. Onymen qosa, uly tulǵa Ybyraı Altynsarın jastaıynan osy jerde  bilim aldy, tuńǵysh álippe jazǵan Ahmet Baıtursynulynyń  ortalyqta óz úıi boldy, al ataqty kúıshi dombyrasymen syr shertken Qurmanǵazynyń «Balbyraýyn» kúıi alǵash ret osy qalada oryndalǵan eken... Osydan keıin óz ólkeńniń týǵan jerin qalaı ógeı sanaýǵa bolady?!

«Aıta berseń, jyry taýsylmaıdy» degendeı, qala týraly kóptegen derekterdi qyzyl tildi shubartyp, baba sózin tumar ǵyp, aýyz toltyryp aıtýǵa bolady. Sebebi, Orynbor – óz týǵan jerimizdiń bir bólshegi, pazly ispettes ulttyq muramyz. Alaıda, áli kúnge deıin bul qala basqa eldiń búrkeýinde  mańyzdy qyzmet atqarýda, sol eldiń mádenıetine, tiline, dinine bet burýda. Bul meniń memleketti kemshil sanap, qorlaǵanym emes, kerisinshe, óskelen urpaq pen jastarǵa syry shertilmegen qupııalar men boljamdardy dáleldep, Orynbordyń shyn mánindegi atamekenin aıqyndap bergim keledi. Sebebi, Elbasymyz bir sózinde, «Elińniń uly bolsań, elińe janyń ashysa, azamattyq namysyń bolsa, qazaqtyń ulttyq memleketiniń kórkeıýi jolynda Jan terińmen eńbek et!» dep úndeý tastaǵan edi, al «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasyndaǵy bir sózinde, «Tól tarıhyn biletin, baǵalaıtyn jáne maqtan etetin halyqtyń bolashaǵy zor bolady dep senemin» dep bolashaq urpaqqa, ıaǵnı bizderge senimmen qaraǵan edi. Mine, sol úshin de men týǵan jer taqyrybyndaǵy maqalada  osy másele týraly oı órbitkim kelgen edi.

Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinine kelsek, Orynbor atamekeni – týǵan jerim – Qazaqstan. Bul anyq aqıqat. Sebebi, bul sózdiń shyndyǵyn jasyrý múmkin emes. Tipti, qansha jasyryp, tyryssaq ta, qolymyzdy jaı silteı salsaq ta, ýaqyt óte kele báribir gúl sekildi topyraq betine onyń aqıqattylyǵy jaryp shyǵady. Sondyqtanda qolda turǵan altyndy qara kómirdiń arasynan jaǵalamaıyq, kerisinshe gaýhardan da asyp túsetindeı amanatymyz ben muratymyzdy baǵalaıyq. Óıtkeni, biz týǵan jerdiń topyraǵynda aýnap óser - «Qazaq degen mal baqqan elmiz, eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz. Dosymyzdy saqtaı bilgen elmiz, dám-tuzyn aqtaı bilgen elmiz. Elimizden qut-bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep naızasyna jylqynyń qylyn taqqan elmiz. Dushpandy basynbaǵan, basymyzdan sózdi asyrmaǵan elmiz!»

 

Paıdalanylǵan siltemeler men ádebıetter:

  1. https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=325427064161343&id=172874509416600
  2. https://egemen.kz/article/178090-nursultan-nazarbaev-uly-dalanynh-dgeti-qyry
  3. https://e-history.kz/kz/publications/view/1578
  4. https://e-history.kz/media/upload/4624/2016/08/29/f692ad49ae1fcd561894de0dcd1a1018.pdf
  5. https://kk.wikipedia.org/wiki/%D2%9A%D0%B0%D0%B7%D0%B0%D2%9B%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%8B_%D0%A0%D0%B5%D1%81%D0%B5%D0%B9%D0%B4%D1%96%D2%A3_%D0%9E%D1%82%D0%B0%D1%80%D0%BB%D0%B0%D1%83%D1%8B
  6. https://e-history.kz/kz/contents/view/1498
  7. https://kk.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%80%D1%8B%D0%BD%D0%B1%D0%BE%D1%80
  8. http://aigak.kz/2018/12/04/azat-alash-astanas-ornbor-tural-ne-blesz/
  9. https://kk.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%80%D1%8B%D0%BD%D0%B1%D0%BE%D1%80
  10. https://kk.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D2%9B%D0%B0%D0%BB%D0%B0
  11. http://engime.org/elini-li-bolsa-elie-jani-ashisa-azamatti-namisi-bolsa-azati-lt.html
  12. https://stan.kz/tugan-zher-turaly-olender/

 

Nursýltan Serikhanuly

Pikirler