Týǵan jerge qurmet – perzenttik paryz

175

   Kez-kelgen perzent úshin altyn uıasy – ata mekeninen artyq jer bolmaıdy. Meıli onyń shóbi shuraıly, jeri qunarly, qyratty bolmasa da ańzaq jeli men ań-qustarynyń ózine baýyr baspaıtyn, basqan ár belderin ańsamaıtyn adam kemde-kem. Óıtkeni týǵan jer – altyn besigimiz.

«Ár adamnyń  demep júrer, jebep júrer arqada, bolý kerek qudiretti tór ana» dep qazaq halqynyń qaısar aqyny Muhtar Shahanov aǵamyz jyrlaǵandaı  demep júretin, jebep júretin qasıetti de, qýatty kúshtiń biri, tórt ananyń alǵashqysy osy – týǵan jer.  Negizinen jalǵyz men úshin ǵana emes, týyp ósken kindik qanyń tamǵan jer – ár perzent úshin de ystyq  dep oılaımyn. Olaı bolýy zańdylyq. Sol úshin de ár perzent ósken ólkesin, ata jurtyn qurmet tutyp, qasterleýi kerek dep bilemin. Sebebi bul da, perzenttik paryz.

Tańdaına jyr qusy jumyrtqalap, aýyzymen qus tistegen  aqyndar men dilmarlyǵy dáýirden-dáýirge jalǵasyp kele jatqan shoq tildi sheshender de, baılyqqa bergisiz sarqylmas qazyna – til  sheberligin  týǵan jerden daryǵan desedi. Týǵan jer – adam ómirinde kıeli oryn. Kıeli oryndy baǵalap, basyndaǵy baǵyna balaǵan barlyq jastyń keleshegi de kemel emes pe?! Óıtkeni, Otan – otbasynan bastalady. Týǵan qalam, týǵan jerim, turǵan aýylym, tipti tabanym tozyp júgire jóneletin  kósheme deıin men úshin otbasym spettes.  Bári-bári men úshin baǵa jetpes baılyq desem artyq  aıtqandyǵym emes.

Munymen meniń aıtpaǵym, tek ósken ortany ǵana Otan dep bilemin degen sóz emes. Týǵan jerim ol árıne el aldymen meniń elim, meniń Qazaqstanym. Adam balasynyń tatýlyqqa umtylýy ár halyqtyń qanynda bar. Al qazaq halqynyń berke-birlikke, yntymaq pen tatýlyqqa yjdaqattylyqpen qaraý tipti bólek. Osy baýyrmashyldǵymyz ushin de biz búginde barsha ult ókilderin baýyryna basqan kópultty memleketpiz. Bir týdań astynda, bir úıdiń balasyndaı uıysyp tirshilik etip jatqan qazaqstandyqtarǵa shet elderdiń tańdanatyny da sondyqtan. Osynyń barlyǵy qazaq halqynyń jomarttyǵynan. Osy ólkelerge taǵdyry aıdap kelgen ózege ul ókilderine qushaǵyn keń jaıyp, peıilin  taryltpaǵan qazaq halqynyń márt minezinen bolyp otyr.

Sondyqtan da bizdiń eldi meken etken ár azamat, meıli ol shet eldik bolsyn, barlyǵy qazaq halqynyń tilin, tarıhy men salt-dástúrin bilýi tıis. Óıtkeni Qazaqstanda turatyn barlyq halyqtyń tatýlyǵy men birliginiń máni osynda. Elge, tilge qurmet baǵzydan baýraına qut qonǵan qazaqtyń jerindegi beıbitshilikti saqtaýǵa kómektesedi. Al tatýlyq bolsa – bolashaqta Otanymyzdyń órkendep, gúldenýiniń basty kepili.

Qoryta aıtqanda, «týǵan jer» men «týǵan el»  degen osy  eki aýyz sózdiń ózinde qanshama maǵyna, qanshama oı jatyr.  Bálkim, týǵan jerdiń qadirin  ár adam ár qalaı túsinetin shyǵar. Al men úshin týǵan jer – dúnıedegi eń uly degen nársemen para-par. Sebebi, ol meniń álpeshtegen anam, aıalap ósirgen ákem, týǵan týysym, aǵa-ápkelerim  dep bilemin. Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı  túıi,  ár perzent úshin óz týǵan jeri baǵa jetpes baılyǵy. Mine osyndaı baǵa jetpes baılyǵymyzdyń quny men qadir qasıetin  bileıik degim keledi. Qulqynnyń qamy úshin emes, qazaqtyń baǵy úshin «bir shegemiz artyq bolsa týǵan jerdiń shańyraǵy shaıqalmas úshin ýyqtyń basyna bekem etip qaǵaıyq».

Týǵan jer – jaýlyǵyna jasyn súrtken qart ana bolsa, ol jerden túlep ushqan ár adam sol mekenniń máńgilik perzenti bolyp qala beredi. Máńgilik... Qart ananyń baýyryna saǵyndyrmaı jıi kelip turaıyq adamzat!..

 

 

Almaz Abdýmýtalıpov 

 

Pikirler