Mafııa nemese jalǵyz asyq hıkaıasy...

155

Qym-qýyt qala tirshiligi. Almatynyń mı qaınatar aptap ystyǵynan saıa izdep, kóleńkege tyǵylǵan qala halqynyń bir aptadan bergi ómiri ystyqpen kúresýmen ótýde...

Qanat ta ádettegideı jumystan kele sala salqyn dýsh qabyldap, ekinti namazyn ótedi. Namazdan soń kitap oqýdyń qyzyǵyna kirip ketip, qas qaraıǵanyn sezbeı de qalypty. Ishinen: «Kitap shirkin, bir bas qoısań ajyraı almaıtyndaı bal-shekersiń-aý!Qarashy, tuńǵıyǵyńa batyryp alyp ketkenińdi...», - dep myrs etip, qolyndaǵy kitabyn ústeldiń shetine ysyra saldy. Az-kem oılanyp otyrdy da, ystyq qaıtqan kezde tysqa shyǵyp, sergip qaıtý maqsatymen, ózi turatyn kóp qabatty turǵyn úıdiń aýlasyna shyqty.Aýla ishi asyr salyp oınaǵan kishkentaı búldirshinderdiń shat kúlkisine toly.

Ol eleýsiz ǵana shetkerirek ornalasqan sákige jaıǵasyp, kishkentaı búldirshinderge qyzyǵa, ári qyzǵana kóz tastap, oılanyp otyrǵan kezde,  áldebir balaqaıdyń: «Gorod spıt, prosypaetsıa mafııa aaa!», -dep sańq etken daýysynan selk ete tústi.

  • Oıpyrmaı-á? Bulary nesi eken, á?! – dep oılady ishinen... Oıynnyń qyzyǵyna berilip ketken balaqaılardyń munymen sharýasy joq, shat-shadymankóńilmen oıyndaryn ári qaraı jalǵastyrýda. Keıingi tolqynnyń qandaı oıyn oınaıtynyn bilmekke bul da qumarta tústi.

Jaǵalaı tizilip otyrǵan alty-jeti búldirshin, ishinde tórt-beseýi qarakóz qazaqtyń balalary, olar da orys aǵaıyndardan qalyspaı oryssha oıynnyń sharty boıynsha birdeńelerin aıtyp, byldyrlap qoıady. Kórmegenge kóseý tań degendeı, bul da basynda oıynnyń shartyn túsinbep edi, ýaqyt óte kele oıyn erejelerin balaqaılardyń sózinen, is-áreketinen birtindep uǵa bastady. Sóıtse, bul orystyń Davydov degen stýdenti oılap tapqan «Mafııa» atty oıyny eken.

  • Atynyń ózi qandaı jaman bátshaǵardyń, tegi zaty ońbas..., - dep oılady ishinen, biraq taǵy bile túseıin degen nıetpen, bar ynta-yqylasymen árbiriniń qımyl, is-áreketin, sózin qalt jibermedi. Bireýi, baıqaýynsha júrgizýshige uqsaıdy:
  • Gorod spıt!– dep, aınala otyrǵandarǵa óktem daýyspen buıryq bere sóıledi, barlyǵy osyny kútkendeı japatarmaǵaı kózderin jumyp, bastaryn ıe tústi. Barlyǵynyń uıqyǵa (árıne, ótirik uıyqtaý) ketkenine kóz jetkizgen júrgizýshi:
  • Prosypaetsıa mafııa ı vybıraet jertvýýýý!– degen kelesi óktem buıryǵyn jetkizdi. Álgi mafııasymaqtyń rólindegi qaradomalaq qazaq balasy júrgizýshi orys qyzymen kózben ǵana uǵysyp, shamasy «jertva» degen qurbandyǵyn tańdady-aý, qaıtadan uıqyǵa ketti. Al júrgizýshi balaqaı:
  • Mafııa vybrala svoıý jertvý. Mafııa ýsnýla. Prosnýlsıa komıssar, - dep kezekti buıryǵyn berdi. Budan keıingisi tipten soraqy eken barlyǵy bir-birin aldap-arbap, árkim ózine shań jýytpaýǵa tyrysýda, tegi bári bir-bir betperde kıip alǵan adamdar sekildi lezde ózgerip shyǵa keldi.
  • Kip-kishkentaı bolyp ótirikti qalaı-qalaı soǵady-eı, shirkinderiń...Bulardyń janynda qyryq ótirikti qubylta aıtatyn Tazsha balanyń ózi jolda qalady-aý, - dep júzine kúlki úıirile bastap edi, dereý jıyp ala qoıdy. Olaı istemeske sharasy joq edi, óıtkeni bul qýlyq-sumdyǵyn ishine jasyrǵan surqaı oıynnyń otandastaryna, bolashaq urpaǵyna degen qaýpin júrek shirkin sezdirdi-aý shamasy...

Bir sát ol tunjyrap, oılanǵan keıipte balalyq shaǵyn eske aldy:

... Shaǵyn ǵana uıysqan qazaqı aýyl. Tús qaıta aýyl kósheleriniń shańyn kókke kóteretin qarasıraq balalar kún uıasyna batqanǵa deıin jer-anaǵa bir sát damyl bermeıdi. Kúnge kúıip totyǵyp ketken deneleriniń arasynan jylt-jylt etip jymyńdaǵan kózderi ǵana kórinedi. Ol ýaqytta tańnyń atysynan keshtiń batysyna deıin oınaıtyndary sanamaq, asyq, láńgi tebý, taı úıretý, odan qalsa Maradonnamyn, Pelemin, Tımýr Segizbaevpyn dep shýlasyp dop qýalaıdy.

Balalarynyń keshqurym shań-shań, kús-kús bolyp kelýinen mezi bolǵan ata-analary: «Dop oınaǵan tozar, asyq oınaǵan azar, bárinen de qoı baǵyp, quıryq jegen ozar...», - dep tektemek bolǵanda ájesi: «Qoı balam, tıme olarǵa! Oıyn balalary emes pe?!» - dep aqylyn aıtatyn...

  • Iá, qashanda oıyn – mektep jasyna deıingi, tipti odan keıingi balalardyń eń basty is-áreketi bolǵan, bola da beredi. Qaı zamanda bolmasyn oıyn oınaý – ár balanyń tiligi, qajettiligi, armany, tipti boryshy desek te bolady.

Ol ýaqyttaǵy qazaqı oıyndar balalardyń ósip, damýyna yqpal etip, oılaý qabiletterin asha túsýmen qatar, tabıǵatqa, ilimge, ómirge, sondaı-aq, aınalasyn tanýǵa degen qushtarlyqtaryn oıatyp, tirshilikke beıimdep, sanaǵa tyń serpilis berýshi edi. Máselen, asyq atýdy alyńyz, birinshiden, mergendikke, dáldikke baýlıdy, ekinshiden, adamdy bir maqsatqa jetý jolynda tózimdilikke shaqyryp, der kezinde qımyl jasaýǵa úıretetin. Taı miný... Keń baıtaq dalada erkin ósken qazaq balasynyń taqymy árqashan berik keletin!Taı úıretý –balany shydamdylyqqa, tózimdilikke, qıyndyqqa tótep berýge, qaǵylezdikke tárbıeleıdi, taı men onyń ústindegi shabandoz balaqaıdyń biraz ýaqytqa deıin bir-biriniń yrqyna kónbeýiniń ózi de bul ómirde bári adamnyń qalaǵanyndaı bola bermeıtindigin kórsetedi jáne ondaı jaǵdaılarǵa daıyn bolyp, aǵysqa qarsy júzip, jeńiske jetýge tárbıeleıdi. Iaǵnı, qazaqtyń qas batyry men arǵymaǵynyń garmonııasy osy balalyq shaqtaǵy oıyndarynan bastaý alady degen sóz. Al sanamaq, túrli taqpaqtardy jatqa aıtý sekildi oıyndar jas órkendi bilimge baýlyp, ónerdiń, ǵylymnyń mańyzdylyǵyn túsindirýshi edi, - dep oıyn bir túıdi.

Al myna jer astynan jik shyǵyp, eki qulaǵy tik shyqqan «Mafııa» degen atynyń ózinen at úrketin báleniń bolashaq iz basarlaryn ótirik aıtýǵa úıretip, shyndyqty jalǵanǵa shyǵaryp, jalǵandy shyndyqqa ulastyryp, óz paıdalary úshin aqıqatty ótirikke aınaldyryp, bet álpetterin qubyltyp beıne bir asa qaterli qylyqqa tárbıelep jatqanyn túsindi. Adam balasyna týa bitken jaqsy qasıetterden aıyrylýdyń bir belgisi, bylaıǵy kózge oıyn bolyp kórinetin osyndaı faktorlardyń ekendigine kózi anyq jetti.

  • Qoı! – dedi ol ishinen Muhtar Áýezov babasynyń: «El bolamyn deseń, besigińdi túze» - degen sózi esine túsip, búginnen bastap baıaǵydaǵy kári ata- ájesiniń shopan bola júrip, ózine dep jınaǵan bir dorba asyqtyń hıkmetin endi túsingendeı...
  • Qaıran qazynaly qarttarym-aı, urpaq qamyn jegen qareketterińdi túsinbegen bizdi keshirińder! – dep kemseńdep ketti, biraq boıyn tez jıyp ala qoıdy. Oıyna bir nárse túsken adamdaı júgire basyp, páterine kire sala keshegi aýyldan ájesi «sybaǵalaryń» dep jibergen asyqty jiliktiń asyǵyn izdeı bastady. Óz ıesin kútip jatqandaı asyq ta alshysynan túsip, ózderi beshbarmaq jegen ústeldiń ústinde jatyr eken. Asyl qazynasyn tapqan adamdaı kúbirlep júrip, jalǵyz asyqty bolashaqqa egilgen bir dán bolsyn degendeı dorbaǵa asyǵys súńgitip jiberdi...

 

Sizderge degen nıetpen,

Orazkanov Baqytjan

 

Pikirler