Qannyń qudireti

2172

Bala kezimizde "qany bir ǵoı", "qany tartyp tur ǵoı" degen sózdi jıi estip óstik. «Qanyna tartpaǵannyń qary synsyn», taǵy basqa «qan» degen qasıetti uǵymdardyń astarynda týystyq jaqyndyqtyń nyshany jatatynyn ańǵaratyn edik. Biraq qazaq nege osy sózge toqtaǵan? Munyń ǵajap qupııasy men tereń mánin qarapaıym ǵana qazaq shaly dáleldegende halyqtyń danalyq kóregendigi men ómirdiń adam bile bermeıtin, kez kelgen ǵulamalardyń ózi sheshe almaıtyn sansyz syrlaryna kóz jetkizdik.
Sonymen qan ... .
1895 jyly áıgili Buqara medresesin bitirip dámolla ataǵyn alǵan Káten 1899 jyly Mekke men Mádınaǵa baryp qajy atandy. Týǵan jerine kelip medrese ashty. Ákesi de, ózi de dáýletti ómir súrdi.
1917 jyly Alash orda ókimetine er-turmanymen júz jorǵa at berdi. Baılyǵymen de, myrzalyǵymen de, moldalyq, kóripkeldik qasıetterimen de aty kópke jaıyldy.
1928 jyly búkil mal-múlki kámpeske ushyrap, talaýǵa tústi. Ózi jatarda bar, tańerteń joq bop shyqty. Sol ketkennen mol ketti.
Artynda qalǵan áıeli men balalary 1932 jyly ashtan qyryldy. Inileri 1932 jyly «halyq jaýy» bolyp ustalyp, atyldy. Sóıtip qara sýy qatyq bolyp uıyǵan, jaqsy isterimen eldi aýzyna qaratqan búkil bir áýlettiń oty sónip, aty óshti.
Arada 28 jyl ótti. 1956 jyldyń jazy.
Uıqydan oıanǵan aýyl adamdary qyr basynda jalǵyz turǵan aq kıimdi, aq sáldeli, aq taıaqty, aq saqaldy adamdy kórdi. Janynda aqboz at qańtarýly tur. Osy bir tosyn kóriniske el tańyrqap, ári abyrjyp, ári seskenip qaldy. Aýyl aqsaqaly Talasbaı molda qatty tolqyp «e, qudyreti kúshti qudaıym, jaqsylyq bolǵaı, jaqsylyqqa bastaı kór» dep taıaǵyn qolyna alyp shapanyn jamylyp qyr ústindegi adamǵa asyǵys adymdady. Oǵan úsh-tórt adam erdi.
Molda jaqyndaı bere « Alla,Alla!» «Kórgenimdi ras qyla kór! » dep oqys daýystap qaldy da :
- Kátekem! Asyl týǵan Kátekem! Arysym! Aǵaekem! – dep taıaǵyn tastaı júgirip, keń qushaǵyn jaıa, qatty ún shyǵara ókire umtyldy.
- Ýa, Talasbaımysyń, Talasbaı janymbysyń?! deýden ári sózge kele almaı qalǵan qarııa Talasbaıdyń qushaǵyna qulaı berdi.
Sóıtip, bir túnde ǵaıyp bolǵan Káten bir tańda taǵy da paıda boldy.
«Káten keldi» degen qýanyshty habar elden-elge, aýyldan qalaǵa qanat bitkendeı ushyp bara jatty. Buǵan bireýler sendi, bireýler senbedi, bireýler jaǵasyn ustady.
Kátekeń Talasbaıdyń keń úıinde otyr. Armandy sózder, júrek jarǵandaı qýanyshtar, saǵynyshty óksý, kól bolǵan kóz jastary taýsylar emes. Esik ashylyp ishke kirgen ár adamǵa Káten úmitpen qaraıdy. Bireýlerdi kútip otyrǵandaı, qatty alańdaǵan jaıy bar. Ony ańǵarǵan sezimtal úı ıesi sóz bastady.
-Káteke, elge aman oralýyńyzǵa jalǵyz týysqandar emes, búkil arǵyn, qypshaq qýanyp otyr. Qýanyshtyń eki túri bar. Biri - kútken qýanysh. Ekinshisi – kútpegen qýanysh. Biz sol kútpegen qýanysh ústinde otyrmyz. Siz ketkeli talaı jyl ótti. Talaı sý aqty. Talaı jaqsy ómirden ótti. At aýyzdyǵymen sý ishken, er etigimen sý keshken zaman boldy. Sony taǵdyr bizge bastan ótkizip, kózben kórýge jazǵan eken. Siz alańdap kútip otyrsyz-aý... Eki ul, eki qyz, úsh inińizdi kútip otyrsyz-aý...- dedi de qart eńkildep jylap jiberdi. Kózin oramalymen súrtip, otyryp qart Káten ustazyna kóńil aıtyp, qaıǵyly habardy jetkizdi.
Káten qart búgilip qaldy. Kózine jas ta kelmedi. Únsiz. Talasbaı shoshyndy. Sosyn:
- Asyl aǵa! Kópti kórdińiz ǵoı. Jaqsy kezderdi de jaman kúnderdi de bastan ótkizdińiz ǵoı, berik bolyńyz. Myna aǵaıyndaryńyz qorqyp otyr. Bir aýyz sóz aıtyńyzshy.
- Dámolla kúbirlep, bet qaıyrdy. Jurt aıaǵy sıregen soń eki molda birneshe kún boıy ońasha sóılesti.
Alǵash ret Kátennen tálim alyp, keıin Ýfa medresesin bitirgen Talasbaı molda da «halyq jaýy» retinde 1937 jyly Sibir asyp, osydan úsh jyl ǵana buryn oralǵan edi.
2-3 kún ishinde aqsaqaldar men kózkórgender kelip sálemdesti.
1928 jyly baı retinde kámpeskelengen, 1937 jyly «halyq jaýy» bolyp sottalǵan, 1943 jyly «shtrafbatalonynda» soǵysqa qatysyp nemisterdiń qolyna tutqynǵa túsip, 1946 jyly qaıtadan Sibirge jer aýdarylyp, jaqynda ǵana oralǵan Qapysh molda jylaı kelip sálemdesti.
Keńes túrmesinde 10 jyl otyrǵan Arystanbek kelip sálemdesti.
Batyr, áýlıe Shegen urpaqtary kelip, qonaqqa shaqyrdy.
Alys, jaqynnan kelip sálemdespegen jan qalmaǵan shyǵar. Saǵynǵandardyń bir kózinen qýanyshtyń jasy aqsa, ekinshi kózinen qapa men ókinishtiń jasy aǵyp edi.
Kelgenine aı ótip, el aralap, jaqyn aǵaıyndarymen, sırep qalǵan óz qatarlarymen júzdesip kóńilin basqan soń Kátekeń Talasbaıdy jáne úsh – tórt jigitterdi ertip óz qolymen jerlegen ata-anasynyń basyna úshinshi ret kelip duǵa oqydy. Sosyn buryn ózderi ósip-óngen, ósken ata mekenine kelip attan tústi. Burynǵy ótkenderge taǵy da duǵa oqydy.
Jigitterdi bastap kelip qazir tómpeshik bolyp qalǵan úıiniń batys jaq buryshynyń syrtynan qazdyra bastady. Kisiniń kindiginen asa bere kúrek júzi qatty zatqa tıdi. Ári qaraı keńirek alyp, abaılap qazyldy. Kóp uzamaı-aq tóńkerilgen qazan kórindi. Qazan tolyq arshylǵan soń qart ony topyraq túsirmeı tik kóterip alǵyzǵan sátte... adamdar kútpegen kóriniske tap boldy. Qazan astynan saz balshyqqa túsken adamnyń alaqany men tabanynyń izi anyq kórinip jatty. Onyń janynda ábden shirip úgilip ketken aq mata jáne bir kón dorba kórindi. Duǵa oqyldy. Káten óksidi. Kúbirlep áldenendeı sózderdi qaıtalady. Sosyn daýsy dirildep, oqıǵany áreń jetkizdi.
Qazan 1928 jyly jasyrylǵan eken. Eki bólek saz balshyqtaǵy ákesi men anasynyń alaqany men tabanynyń ádeıi bastyrylǵan izi eken. Káten eki tańbany alyp kezek-kezek súıdi. Kózine jas keldi. Aq mata ájesiniń jaýlyǵy bolyp shyqty. Ony oramalyna túıip aldy. Kón dorba ishinen altyn teńgeler men qymbat kúmis buıymdar alyndy. Ony janyndaǵylarǵa bólip berdi.
Eki-úsh kún ótkennen keıin qasyna ketpen, kúregi bar úsh-tórt jigitti ertip eki molda taǵy da atqa qondy. Kóp uzamaı-aq bir dóńniń basyndaǵy áreń kórinetin kóp qabirdiń janyna toqtap, Talasbaı quran oqydy.
- Káteke,- dedi Talasbaı, - 1931 jyly alapat ashtyq boldy. Adam qynadaı qyryldy. Kópshiliginiń betin de jasyra almaı qaldyq. Myna jerde jeti adam birge jatyr. Ekeýi sizdiń eki ulyńyz. Óz qolymmen qatarlap qoıdym. Biraq qaı qatarda jatqanyn aıta almaımyn. Umyttym.
Eki qarttyń aıtýy boıynsha jas jigitter qabirdiń bas jaǵyn ala qaza bastady. Tizeden asa bir bas súıek shyqty. Topyraǵy tazartylǵan sary tap bolǵan súıekti aldyna qoıyp, Kátekeń qaltasynan bákisin aldy da, óz suq saýsaǵynyń basyn tilip jiberdi. Tamshylap aqqan qandy bas súıekke tamyzdy. Qan súıekke tamshy bolyp turyp qaldy.
- Bul meniń ulym emes, - dedi qart.
Ekinshi bas súıek qazylyp alyndy. Qart óz qanynyń bir tamshysyn tamyzǵan sátte qan bas súıekke qumǵa quıǵan sýdaı sińip ketti. Sol sátte Kátekeń :
- Botam, janym! Men ákeńmin! Ákeń keldi basyńa! – dep bas súıekti keýdesine qysyp alyp domalantyp súıe bastady da, búgile berdi, búgile berdi.
- Káteke, Káteke ! – dedi Talasbaı.
Kátekeń úzilip ketken eken... 28 jyl boıǵy qupııasyn dana qart ózimen birge ala ketti...
Biraq ol «qan» degen sózdiń qupııasy men qudiretin ashyp ketti.

(Avtory belgisiz)

Pikirler