Qolhatsyz qaryzdy qaıtaryp alýǵa bolady. Paıdaly 9 keńes.

2510

Biz qaryzyńyzdy qaıtarýǵa adamdy qalaı májbúrleýge bolatyny týraly bildik.

Qaryz berýshiler kóp, alaıda olardy qaıtarýǵa asyqpaıtyndar da az emes. Keıbir adamdar qolhatsyz bergen qaryzyn qaıtaryp alý múmkin emes dep oılaıdy. Bul durys emes. Zańgerler qaryz berýdiń tásilin 4 túrge bóledi:

  • Aýyzsha kelisim boıynsha;
  • Qolhatpen;
  • Qaryz shartymen;
  • Notarıýspen kýálandyrylǵan qaryz sharty boıynsha.

Eger qaryzǵa bergen aqshańyzdy qujatpen rásimdemeseńiz ne isteý kerek? Informburo.kz qaryzdy qaıtaryp alýdyń joldary týraly zerttep kórdi. Sonymen qatar biz qolhatty qalaı toltyrý kerektigin de bildik.

№1. Qaryz bergenińizdi qalaı aýyzsha pysyqtaýǵa bolady?

Ol úshin qaryz adamnyń sizden aqsha alǵany týraly áńgimesin jazyp alý kerek. Bul turǵyda tómendegilerdi eskerý kerek:

  • Eger qaryzǵa berilgen soma 100 AEK-ten aspasa (2019 jyly – 252 500 tenge), dálel retinde sotta bir adamnyń kýágerlik túsinik bergeni jetkilikti. Ol "Aqshany kim aldy?", "Kim berdi?", "Qansha aqsha?", "Qansha merzimge berdi?" degen suraqtarǵa jaýap berýi tıis. Qaryz berýshiniń jaqyn týysy da (kúıeýi, áıeli, aǵasy, ápkesi) kýáger bola alady.
  • Eger qaryz somasy 100 AEK-ten asatyn bolsa, qaryz alýshynyń aqshany alǵany týraly aıtqan aýdıojazbasy dálel bolady. Telefon, dıktafon, beınekamera sekildi tehnıkalardyń kez kelgenindegi jazba jetkilikti. Kezdesý kezinde "Qaryzdy qashan beresiz?" dep suraý kerek. Onyń "Bir aıdan soń qaıtaramyn" degen jaýaby sizge dálel bola alady. Eger sotta "ol jazbadaǵy daýys meniki emes" dep moıyndamasa, sot tehnıkalyq fonografııalyq saraptama taǵaıyndaıdy. Onyń qorytyndysy boıynsha jaýabynyń ras-ótirigi anyqtalady.
  • Keıde qaryzdy bergen sát kafede, restoranda nemese basqa da mekemede/ákimshilik ǵımarattaǵy beınebaqylaý kameralaryna túsip qalatyn kezder bolady. Ǵımarat ıesinen beınejazbany berýdi surańyz. Bas tartqan jaǵdaıda sotta bul jazbany berýge ótinish jasaýǵa bolady.

№2. Qaryz alǵanyn jazbasha dáleldeý, qansha alǵanyn qalaı moıyndatýǵa bolady?

Qaryzdy alǵany týraly dáleldi ótken kúnmen jazdyrýǵa bolady. QR Azamattyq kodeksine sáıkes, qaǵaz neme elektrondy túrde jasalǵan kelisimder jazbasha túrde jasalǵan bolyp sanalady:

  1. Elektrondy jazbalar;
  2. SMS-habarlamalar;
  3. WhatsApp, Telegram, Viber jáne basqa da áleýmettik jelilerdiń messendjerlerindegi habarlamalar.

Habarlamada qaryz alýshy jaýabynda óziniń qaryz ekenin moıyndasa boldy. Máselen, "Qalyń qalaı? Aqshamdy qashan qaıtarasyń?" Qaryz alýshy jaýap beredi: "Sálem, qazir bolmaı tur, bir aıdan keıin (jyldan keıin, birneshe aptadan keıin) beremin". Bastysy qaryz ekenin rastaýy kerek. Aýdıojazbada qaryz somasynyń aıtylǵany tipti jaqsy. Bul úshin "Meniń mıllıon teńgemdi qashan qaıtarasyń? dep qaryz somasyn ádeıi kóbeıtip aıtsańyz, ol "Qaıdaǵy mıllıon? Men saǵan 500 myń qaryzbyn" dep jaýap berýi múmkin.

Jazbany sýretke túsirip alyńyz: ony qaǵazǵa shyǵaryp alyp, keltirilgen málimetterdi notarıýspen kýálandyryp alý kerek.

№3. Kómekke kimge júginý kerek?

  • Sot úshin bankten úzindi kóshirme alyńyz. Eger siz aqshany kartadan kartaǵa aýdarsańyz, mobıldi qosymshadaǵy jeke kabınetińizben aýdarma týraly túbirtek ala alasyz, bolmasa bankke júginip, qaǵaz júzinde úzindi kóshirme alasyz.
  • Qaryz berýshiniń aryzy boıynsha qaryz alǵan adamnyń túsiniktemesi. Qaryz berýshi quqyq qorǵaý organdaryna qaryz alǵan adamnyń ústinen aryz jaza alady. Ony polıııaǵa shaqyrady, jaýap alady, sosyn ol túsinikteme jazady. Túsiniktemede qansha somany qaryzǵa alǵany týraly, ázirge ony qaıtarýǵa shamasy joq ekenin moıyndaıdy. Osy qaǵazben sotqa baryp, qaryzdy óndirip alýǵa bolady.
  • Qaryz alýshynyń tanystary (kóbine burynǵy áıeli). Eger olar qııanat jasaǵysy kelse, qaryz alýshynyń bireýge qaryz ekeni týraly aıtylǵan habarlamalaryn bere alady. Mundaı "dostar" alǵan somasynyń nege jumsalǵanyn (kólik, úı, demalys nemese basqaǵa) týraly da aıtyp berýi múmkin. Olar sotqa da kýáger retinde qatysa alady.
  • Zańgerlerdi jaldaý (qalamaqy + qaıtaryp alǵan somanyń paıyzy).

№4. Psıhologııalyq yqpal etý

Eger qaryz alǵan adam eshqandaı da qaryz almadym dep, sizden aqsha alǵanyn múldem moıyndamasa, basqa joldaryn qarastyrý kerek. Aqshańyzdy qaıtaryp alýdyń túrli tásilderi bar:

  • Qaryz alýshyǵa psıhologııalyq yqpal etý. Zańgerler onyń ózimen, týystarymen, kórshilerimen, dostarymen sóılesýge keńes beredi. Eger ol dinge senetin adam bolsa, moldadarǵa júginip, onymen sóılesýin ótinseńiz bolady;
  • Sotqa qaryz alýshynyń jáne ózińizdiń jaqyndaryńyzdy shaqyryńyz. Ol qaryzdy qaıtara almaımyn dep ótirik aıtyp, kóptegen týystary men jaqyndarynyń kózinshe qaryz almadym dep aıta ala ma? Zańgerler kóp jaǵdaıda olaı isteı almaıtynyn aıtady;
  • Qaryz alýshyǵa sotta jeńilip qalsa, sotqa ketken (qorǵaýshy, saraptama,jeke sot oryndaýshynyń qyzmetine) barlyq shyǵyndardy tóleıtini týraly eskertińiz. Budan góri oǵan qaryzdy óz erkimen qaıtara salǵan ońaıǵa soǵady.
  • Polıgraf. Qaryz berýshi qaryz bergeni týraly aıtyp, jalǵandyq detektorynan óte alady (sotta da, sotqa deıin de). Sodan soń qaryz alýshyǵa da budan ótýdi usynady. Eger ol bas tartsa, muny qaryz berýshiniń paıdasyna argýment retinde paıdalanýǵa bolady. Eger kelisse, polıgraf istiń aq-qarasyn ajyratyp beredi.

№5. Qaryzdy qaıtaryp alýdyń merzimi qaı kezde ótip ketedi?

Talap qoıý merzimine – qaryzdy qaıtaryp alý úshin óndirip alýshynyń sotqa júgine alatyn merzimi jatady.

  • Talap qoıý merzimi úsh jyldy quraıdy. Ol qaryz alýshynyń aqshany qaıtarýdy mindetine alǵan ýaqyttan bastalady.
  • Eger talap qoıý merzimi qolhatta kórsetilmese, óndirip alýshy oǵan hatpen júginip, qaıtaratyn somasy men merzimin kórsete alady. Talap qoıý merzimi osy mezetten bastap esepteledi.

№6. Qandaı jaǵdaıda talap qoıý merzimi doǵarylady?

Buǵan tómendegideı alty negiz bar:

  • Óndirip alýshy sotqa júgingende;
  • Kelisimge kelgende, medıaııa;
  • Qaryz alýshy birtindep nemese tolyǵymen qaryzyn qaıtarǵanda;
  • Fors-major (sý basý, órt, jer silkinisi, tasqyn jáne basqada jaǵdaılarda).
  • Azamattyń áreket etý qabileti joq jáne zańdy túrde ókili joq (qaryz alýshy aqshany alǵannan keıin áreket etý qabiletinen aıyrylǵanda);
  • Qýynýshy jáne/nemese jaýap berýshi áskerı bólimshede bolsa.

Talap qoıý merzimin qalpyna keltirýge bolady. Ol úshin dáleldi sebepterin kórsetip, aryz jazý kerek (qaryz berýshiniń aýyrýy, onyń quqyqtyq saýatsyzdyǵy, túrmede otyrǵany týraly keltirilip).

№7. Qaryz alýshy – alaıaq bolyp shyǵýy múmkin

Mundaıda polıııaǵa ony jaýapqa tartý týraly aryz jaza alasyz. Eger polıııa qyzmetkerleri onyń qaryz alǵanda qaıtarmaıtyny týraly aldyn ala bilgenin nemese aqshany alǵanda qaryz berýshini aldaǵanyn (máselen, qolma-qol aqshasyn alyp, memlekettik baǵdarlamamen páter áperýge ýáde berip) anyqtasa, oǵan qatysty QR Qylmystyq kodeksiniń 190 baby boıynsha ("Alaıaqtyq") qylmystyq is qozǵaıdy. Bálkim osyndaı úlgimen ol birneshe adamdy aldaǵan bolar. Osyǵan kúsh sala otyryp, jaqsy nátıjege ońaı qol jetkizýge bolady.

№8. Sot arqyly qaryzdy qalaı qaıtaryp alýǵa bolady?

Sotqa júginbes buryn, qaryz alýshyǵa bul týraly eskertý qajet. Sotqa deıingi talap – ózindik psıhologııalyq amal deıdi zańgerler. Ol istiń sotqa deıin baratyny týraly ýaıymdap, kúızeliske túsedi. Eger jaýap berýshi sotqa deıingi talapqa beı-jaı qarap, sotqa kelý týraly shaqyrý qaǵazdy elemese, sot syrttaı sheshim shyǵara alady. Bul kóp jaǵdaıda qaryz berýshiniń paıdasyna shyǵarylady.

Talap aryz jaýap berýshiniń tirkelgen ne turǵylyqty meken-jaıy boıynsha beriledi. QR Azamattyq kodeksine sáıkes qalany kelisim boıynsha tańdaýǵa bolady.

Óndirip alýshy zań boıynsha memlekettik baj salyǵyn tóleýi tıis. Eger aryz berýshi jeke tulǵa bolsa, bul – qaryz somasynyń 1%-yn, al zańdy tulǵa bolsa – 3%-yn quraıdy.

№9. Qaryz berý týraly qolhatty qalaı durys toltyrý kerek?

Tómendegi málimetter mindetti túrde kórsetilýi tıis:

  • Qujattyń aty "Qaryz sharty" nemese "Qolhat";
  • Qolhat rásimdelgen qala;
  • Qolhat rásimdelgen merzim;
  • Taraptar týraly maǵlumattar: "Aty-jóni, ákesiniń aty, týǵan kúni, aıy, jyly, JSN, jeke kýáliginiń nómiri, turǵylyqty meken-jaıy jáne t.b.). Bul sotta kúmándi jaǵdaılar týyndamasy úshin kerek;
  • Berilgen somany mindetti túrde jazbasha nusqada kórsetińiz, áıtpese qaryz alýshy máselen mıllıon emes, 100 myń teńge aldym dep aıtýy múmkin;
  • Aqshany berýdiń sharttary. Eger qaryzdy oǵan qolhat jasalǵanda bermeseńiz, qolma qol aqshadar qaı ýaqytta berilgeni týraly kórsetý kerek (aldyn ala berildi me, keıin berildi me);
  • Aqshany qaıtarý merzimi;
  • Kelisimdi oryndaý oryny (aqsha qaı jerde qaıtarylyp alynady, meken-jaıyn aýdanyna deıin kórsetýmen);
  • Qolhatta aqshany qandaı maqsatqa bergenińiz týraly da kórsetýge quqyńyz bar. Qaryz alýshy kerek bolsa, ol qarajatty qaıda jaratatyny týraly aıtsyn.

Notarıýstiń jasaǵan qolhatynyń úlgisin myna jerden kóshirip alýǵa bolady.

2018 jyldyń shilde aıynda QR Azamattyń kodeksine 725 baby engizildi. Oǵan sáıkes jeke tulǵaǵa berilgen qaryzda tómendegi talaptar saqtalýy tıis:

  • Qaryz Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda (teńge) beriledi;
  • Qaryz shartynda Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń normatıvtik quqyqtyq aktisine sáıkes eseptelgen jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesi kórsetilýi tıis. Kalkýlıatory Ulttyq banktiń saıtynda bar;
  • Qaryz sharty boıynsha jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesi berilgen qaryz somasynyń júz paıyzynan asa almaıdy. Mysaly, berilgen soma mıllıon teńge bolsa, onyń ústinen eń kóp degende mıllıon teńge paıda tabýǵa bolady;
  • Eger qaryz sharty oryndalmasa, aıypaqynyń eń kóp mólsheri kúnine qaryzdyń 0,5%-yn quraıdy, sonda jylyna 10%-nan aspaýy tıis.

Budan bólek, qaryz sharty boıynsha barlyq tólemder (ósimaqy men syıaqy) qaryz somasynan asa almaıdy.

Materıaldy daıyndaǵanda kómekteskeni úshin zańgerler Stanıslav Lopatın, Dınara Mınısova, Muhtar Qusaıynov jáne Ilıa Knıazevke alǵys bildiremiz.

informburo.kz

Avtory: Janna Habdýlhabar.

Aýdarǵan: Mánshúk Shaphatqyzy.

Pikirler