Týǵan ólkem- ıisińnen aınaldym

106

Týǵan jerim –Qazaqstan! Osy sózdiń ózinde sonshama kúsh, sonshama ulylyq. Barsha qazaq jeri meniń týǵan jerim, Otanym.Adam balasy shyr etip dúnıe esigin ashqannan-aq, onyń tarıhy sol kindik qany tamǵan jerge jazylady. Týǵan jerimiz bizdiń ótkenimiz, bizdiń bolashaǵymyz. Qaı jerde tirshilik et, qandaı ǵajap jerdiń móldir sýyn tatsańda, týǵan jerdiń sýyndaı káýsár, onyń shańyndaı qymbat jer tabylmaıdy. Taǵdyryń men baılanǵan tarıhyń seniń ózegiń,tutas óziń. Ǵalamnyń jeti ǵajabyn ǵalamattap jatsańda, sońǵy demińdi týyp-ósken ólkede shyǵaryp, sol jerdiń qushaǵynda qalýdy ańsaıdy. Myna ómirge kózińdi ashyp kelgen sátten-aq, esimiń azan shaqyrylyp, taý-tasta jańǵyryp, sol ólkeniń taǵy bir juldyzynyn qarsy alady. Qandaı-da bir jan eshteńege mindetti emespin deýi, zor qatelik. Týǵan jeriń-Otanyń! Otanyń seniń anań, ákeń, baýyrlaryń! Olar saǵan qanshalyqty qymbat bolsa, Otanyńda solarmen qatar turýy tıis. Otan otbasyń, sol sebebtende árbir jan Otannyń bir bóligi.

Týǵan jeriń balalyǵyń, baqytyń, súrinip kóz jasyń tamǵan jer. Eger osy tamasha sózge kóńil aýdarar bolsaq, saǵynysh, mahabbat sózderimen sınonım ispetti. Bir sátke arman qýyp, shekara asarymdy oılasam, ketpeı jatyp keýdemdi saǵynysh sezimi kerneıdi. Ár dúnıeniń túkpir-túkpirinen asyl tastaı jınalǵan bilimmen týǵan jerge qyzmet etýdi paryz dep sanaımyn. Ananyń aq sútin aqtaýdy mindetim dep bilgen azamat, óz eline, jerine adaldyǵyn, mahabbatyn halqyna qyzmet etýmen óteıdi. Bizdiń qaıǵy-qýanyshymyz sińgen, sondaı ystyq jer, talaı qulap, talaı qaıta turǵanymyzǵa kýá bolǵan ólke… Óziniń ár perzentin aıaýly anadaı biletin, qadamynan tanıtyn, qyzmet qylsań asqaqtatyp kóterer,súıkimsiz qylyq qylsań qymsylatyn tal besigiń. Týra bir anańdaı qymbatty.

Týǵan jerimniń tarıhymen maqtanbasam, basym tómen túsip, betim qyzarǵan emes. Atalarymyzdyń erligi, batyrlardyń batyldyǵy týǵan jerdiń qadirin bilýi, ony qasyq qanyń tamǵansha qorǵaýy, qanshama jyr-dastandardyń ózinen erekshe sezim men erliktiń ıisi ańqıdy.Qobylandy, Bógenbaı, Shapyrashty-Naýryzbaı, Baýyrjan, Rahymjan, Álııa, Mánshúkten Qaırat, Lázzat,Sábıra aǵa-apalarymyzdaı esimi máńgi óshpes jandardyń ár zaman adamdary bolsadaǵy,qalaýy, tilek-armany bir jandar bolatyn.

Qazaqstannyń qarasa kóz jaýynyn alardaı, ásem jerleri jeterlik. Tarbaǵataı taýynan, Oral taýlary men Alataý jaǵasynda qonys teýip, órkendedik. Shyǵysymyz óziniń áıgili jyrymen baýrap, janyńdy ádebı álemniń sulýlyǵymen tamsandyrsa, ońtústiktiń tarıhy tańǵaldyrady. Batysyńda bar álemniń baılyǵy tabylsa, soltústiktiń ásemdigine qaıran qalasyń. Mendeleev tapqan qazyna, osy baıtaq jerde jatyr. Qansha aqyn jyryna qosyp,mahabbatpen qatar qoıǵan «týǵan jer» degende kimniń bolmasyn júregi jylymaı qoımaıdy. Shabyt shaqyrar uly sóz!

Týǵan jeriń keń bolǵany úshin emes, seniń, ózińdiki bolǵany úshin ǵajap ekendigin jadyńnan shyǵarmaǵan abzal.

Týǵan ólkem- ıisińnen aınaldym

Seniń qara topyraǵyńnan jaraldym.

Teń keleme, ózińe bar asyly ǵalamnyń,

Sezim terbep, ózińnen shabyt alamyn!

Týǵan jerge degen sezim sarqylmaıdy eshqashan. Oǵan degen ystyq sezim , sońǵy demim shyqqanǵa deıin jalǵasyn tappaq.Sanamyzǵa sińgen ultshyldyq sezimi, ýaqyt óte qurmetke aınalyp, qasıetti muramyz bolmaq. Osy oraıda L.N. Tolstoıdyń « Eń zor, izgi erlikterdi Otanǵa degen súıshspenshilik týǵyzǵan.» degen asyl sózin eske alamyn. Jigerińdi ushtap, kóńilińdi qanattandyratyn osyndaı sózder , ár ýaqytta janyma jebeý bolyp, sózime tireý bolǵan, meniń uranyma aınaldy desekte bolady. Barsha ultty baýyryna basqan, keń ólkemde ultqa bólip alalaý biz úshin jat qylyq. Ózgeni jatyrqamaı , jat qylmaı bárinede tabylatyn oryny bar jerde kim bolmasyn týylyp, óskenine qýanady. Bir bútin, tutas el bolyp óz jerimizdi súıýden, ony qorǵap qadirleýden jalyqqan emespiz. Keleshek jas urpaqtyń boıyna osyndaı teńdesiz qasıettermen sýsyndatyp, olardyń jerin, elin qadirlep, jaqsy kórýiniń mańyzyn uǵyndyryp,jetildirýimiz aǵa-ápke retindegi eń alǵashqy mindetimiz. Bolashaqty oılar bolsaq olardyń boıyna otan súıgishtik qasıetine baýlyp,aıbyndy rýhpen tálim berý boryshymyz. Óz jerin súıe bilgen jan ǵana ózgegede júregi ashyq,jarqyn bolmaq.Ulan- ǵaıyr jerde dúnıe esigin ashyp, osy ólke týmasy bolý, bul úlken mártebe.

Alaıda, dál qazirgi ýaqytta osy uly sózderdiń túp-tórkinin uǵynyp, qadirine jetýshiler saýsaq pen sanarlyqtaı. Týǵan jer-bul kıeli uǵym, tutas qasıet. «Ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol»-degen uly sóz osyǵan dálel. Jerine degen qurmettiń bolmaýy satqyndyqpen para-par. Bas kótermeı, uıalatyn is desekte artyq emes. Qandaı ult bolmasyn , qaı jerde júrmesin týǵan jerdiń beınesin júrek túkpirinde saqtary anyq jáne paryz.Dana halqymyz: «Árkimniń týǵan jeri – Mysyr shahary»- dep beker aıtpasa kerekti. Oǵanda dálel bolar Beıbarys babamyzdyń tarıhy.

Elimizdiń tuńǵysh prızıdentti, elbasymyz N.Nazarbaevtyń: « Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: «Týǵan jer- árkimniń shyr etip jerge túsken, baýyrynda eńbektep, qaz basqan qasıetti mekeni, talaı jannyń ómir-baqı turatyn ólkesi. Ony qaıda júrse de júregimiz áldılep ótpeıtin jan balasy bolmaıdy.» –dep týǵan jerdiń qasıetine erekshe toqtalady.

Jáne osy maqalasynda týǵan jerge taǵyzym etý máselesin qozǵap, oryndy nusqaý bergen edi. El aǵalary halyq pen jer jaǵdaıyn oılasa, qadirlese, ózge jatqa taptatpasa baǵymyzdyń janǵany bolar. Osyndaı ultshyldyq qasıetine úlgi bolar jandar, el qamyn oılaıtyn jastardy tárbıeleri anyq. Qazirgi kezde týǵan jerin súıetin jastardyń basyn qosar jobalar osy máselege qarqyndy úlesterin qosýda.

Álem kezip, týǵan jerdi saǵynǵanda oralatyn taban tirer týǵan jerdiń bolǵanyna ne jetsin. Týǵan jerge, elge degen súıispenshilik adamzatty tek aldyǵa jeteler qasıet. Táýelsizdik tuǵyryna jete salysymen, ózge elde júrgen qandastarymyzdyń atajurtqa oralyp, týǵan jerge týyn tigip, barynsha mahabbatyn kórsetkeniniń ózi, olardyń qurmet-sezimderiniń

aınymas aıqyn dáleli. Sol sebebtende olar zor syılastyq pen qurmetke laıyqty.

Degenmende, áli kúnge deıin týǵan jerge jete almaı, janarlary jasqa tolǵan jerlesterimiz shash etekten. Taǵdyrdyń basqa salǵan synaǵy men týǵan jerden ketip, ózge jerdi pana qylǵan jandardyń júreginde saǵynyshtan jazylmaǵan jara bary anyq. Táýelsiz elimizdegi el aǵalary osy máseleniń ózekti ekenin jite uǵyp, qazirgi kezde sheshimin tabýǵa barynsha úles qosýda. Týǵan jerge oralyp, maýqyn basqan jerlesterimizge, kelgen betten-aq barynsha jaǵdaı jasalýda. Turatyn baspana men jumys pen qamtamasyz etilýde. Bul da elimizdiń keń júrekti, aq kóńil dana ekeniniń dáleli.

Jerimdi, elimdi súıip ótý, osy jerde týylyp, osy eldiń perzentti bolýymnyń ózi mańdaıǵa jazǵan baǵym, zor nesibem , taǵdyr syılaǵan baqyt dep sanaımyn. Jańa dáýir jastary, ozat tehnologııalar damyǵan, tirshilik kózine aınalǵan zamanda, týǵan jerin kórkeıtemin, halqyma qyzmet etemin deýshi janǵa, barlyq jaǵdaı jasalýda. Sol sebebten aqtalatyn jolmen emes, maqtanatyn joldy ustanǵan jón.

 

 Nýrıla AÝBAKIR

Pikirler