«Úsh báıterekke» qurmet

155

Qazaqtyń asa kórnekti ádebıet ókilderi Beıimbet Maılın, Ilııas Jansúgirov jáne Sáken Seıfýllınniń 125 jyldyǵyna arnalǵan «Úsh báıterek» atty shyǵarmashylyq kesh ótti.
Konertte Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy «Halyq áni» kafedrasynyń meńgerýshisi Amangeldi Kúzeýbaı bastaǵan dástúrli ánshiler óner kórsetti. Baraqpaı Beksultan M.Eginbaevtiń «Úsh arys» ánin shyrqasa, Jandos Syzdyqov S.Seıfýllınniń «Taý ishinde» ánimen kórermen kóńilinen shyqty. Bul keshte «Úsh báıterektiń» ánderimen qatar alash arystarynyń muralarynan da shyǵarmalar oryndaldy. Atap aıtqanda, Shákárim Qudaıberdiulynyń «Bul án burynǵy ánnen ózgerek», Ahmet Baıtursynulynyń «Aqqum», Maǵjan Jumabaıulynyń «Sen sulý» sııaqty ánderi aıtyldy. Osy rette «Úsh báıterektiń» shyǵarmashylyq keshinde alash arystarynyń ánderi de shyrqalǵany óte quptarlyq sheshim bolǵanyn basa aıtqymyz keledi. Sebebi, alash arystaryn sol zamandaǵy ádebıetshilerden bólip qaraýǵa bolmaıdy.

 

Shyǵarmashylyq keshte T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń shákirtteri óleńderdi teatrlandyrylǵan kórinister arqyly oqydy. Munda Aıarys Dáýqaraev, Aıdos Qyzdarbek, Shahmardan Almahantegi, Nursultan Najekenov, Narıman Eginbaev, Nurjigit Tańatar jáne t.b. tálim alýshylar ónerlerimen kózge tústi. Atalǵan oqý ordasynyń ustazy Elik Nursultan shákirtteriniń shyǵarmashylyq keshke úlken daıyndyqpen kelgenin jetkizdi.
«Bolashaǵyn úlken sahnamen baılanystyratyn shákirtterimiz árdaıym izdeniste júredi. Ol búgingi keshte de baıqaldy. Ilııas Jansúgirovtiń «Tolǵaný», «Qulager», B.Maılınniń «Qazaqqa», «Kedeıge», S.Seıfýllınniń «Biz» sııaqty óleńderin sheber oryndady» dep atap ótti.


Sondaı-aq bul keshte óte aýqymdy kórme ótti. Oǵan «Úsh báıterektiń» shyǵarmalar jınaǵy jáne de alash arystarynyń ómirinen syr shertetin fotolar men bannerler qoıyldy.
«Ádebıet álemi» jobasy aıasynda ótken shyǵarmashylyq keshti Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń tapsyrysy boıynsha «Máńgilik Qazaqstan» qoǵamdyq qory uıymdastyrdy.


B.Moldahmet, «Máńgilik Qazaqstan» qoǵamdyq qory tóraǵasynyń mindetin atqarýshy:
–«Qazir kóp adamdar 1937-1938 jylǵy repressııany osydan myń jyl buryn, sonaý tas ǵasyrynda bolǵan oqıǵa sııaqty qabyldaıdy. Alaıda seksen-aq jyl buryn tógilgen qan áli kepken joq. Sol kezderdegi qyrǵyndy kórgen adamdardyń kózi áli tiri. Búgingi keshimizge sol qýǵyn-súrginge ushyraǵan qaıratkerlerdiń urpaqtary da qatysyp otyr.

 

J.Sarqasqa

Pikirler