Ulttyq qundylyqtarymyz – ultymyzdyń qorǵany!

302

Ulttyń qorǵany – tilimiz, salt-dástúrimiz, ulttyq biregeıligimizdi kórsetetin rýhanı jan-dúnıemiz. Batyrlarymyz kezinde qazaq halqyn syrtqy jaýlardan aıanbastan «aq naızanyń ushymen, aq semserdiń kúshimen» erekshe jankeshtilikpen qalaı qorǵasa, tilimiz, salt-dástúrimiz, ulttyq bolmysymyzdy qazirgi urpaq sonshalyqty jankeshtilikpen syrtqy faktorlardan qorǵaı bilýi tıis. Eń bastysy osy baǵa jetpes baılyǵymyz – ulttyq qundylyqtarymyzdy ógeısitpeı, júregimizdiń túbinde uly qurmetke laıyq dep taýyp, janymyzdyń shynary, ómirimizdiń mańyzdy bólshegine aınaldyryp, qadirine jetsek bolǵany. Adamzatty jaratqan qudiret bary anyq, sol qudirettiń arqasynda bul álemge peıili darııadaı keń, kóńili jas sábıdeı taza, aqyly teńizdeı tereń qazaq halqy uly mıssııamen jaratylǵan uly halyq. Mıssııamen jaratylǵan degen sózdiń tórkininde qazaq halqynyń tilin, tarıhyn, salt-joralǵylaryn tereń zerttegen ǵalymdar bul halyq álem halqyna úlgi bolarlyq uly rýhanı baılyqqa ıe birden-bir ult ekeni dáleldengen. Álemdi áýeniniń kórkemdiligimen, tiliniń shuraılylyǵymen, saltynyń baılyǵymen, ulttyq biregeıligimen tamsandyrǵan qazaqtaı dara týǵan halyq kemde-kem bolar. Árkim óz ultynyń patrıoty, desek te, basynan myń qubylǵan almaǵaıyp zamandy ótkerse de, ulttyq kelbetin, ulttyq jan dúnıesiniń tazalyǵyn saqtap kele jatqan qazaqtaı halyqty qalaı maqtasa da jarasady. Qazaq dalasy talaı oıshyldar men rýhanı kemeńgerlerdi týǵyzǵan kıeli meken. Álem oıshyldaryn tamsandyrǵan baılyqtarymyzdyń qadirine jetip júrmiz be?

Ulttyq qundylyqtarymyz – ultymyzdyń qorǵany, keleshegimizdiń kemel bolý jolynda sáýlesin shashyp, quldyrap ketýden saqtap turatyn máńgilik shamshyraǵymyz. Ózin qazaqpyn deıtin bul álemdi alshań basyp júrgen ár pende «Men óz elimniń ulttyq jaýhary tilimdi tereń meńgere bildim be? Qazaqtyń salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn óz deńgeıinde saqtap júrmin be? Ulttyq aspaptarymdy, ulttyq kıimderimdi laıyqty qurmettep júrmin be» degen synı suraqty ózine qoıa bilýi kerek. Osy suraqty shynaıy qoıa otyryp, shyn nıetpen esh jasandylyqsyz adal jaýap bere bilýi tıis. Halqymyzdyń bul álemde uzaq jasaýy, gúldenýi, ulttyq qundylyqtarymyzdyń senimdi boıtumarymyz bolyp, urpaqtan-urpaqqa kún sáýlesindeı shashyrap, máńgilik ǵumyr keshýi bizge baılanysty. Jer sharynda ómir súrip otyrǵan mıllıardtaǵan adamdardyń ishinde 9-10 mıllıony ǵana QAZAQ degen ulttyń ókili. Sany jaǵynan az bolsa da, rýhanı qýaty basym uly halqymyzdyń ulttyq jádigerleriniń joǵalmaı, ósip-órkendeýi úshin árbir qazaq júreginde ultqa degen sheksiz qurmet pen súıispenshilik alaýyn óshirip almaýy tıis. Álem – qudiretti kúshtiń týyndysy, o basta adammen birge paıda bolǵan ózgermeıtin, óte qundy qazynalarymyz bar. Qansha ǵasyr tezinen ótip kele jatsa da qundylyqtar óz qunyn eshqashan joımaq emes. Qundylyqtar -- adamnyń bul álemde basshylyqqa alatyn eń senimdi serigi. Adammen birge jasap, ómir súrý

qaǵıdalaryn durys retteı bilýge kómektesetin qundylyqtardyń budan keıin de qansha ǵasyr ótse de óziniń bul ómirdegi mańyzdylyǵy arta bermek.

XXI ǵasyr adamnyń sanasynyń jańasha satyǵa kóterip, úlken jańalyqtar tasqynymen tańǵaldyrǵan dáýir shymyldyǵyn ashyp keledi. Osy aqparat ǵasyrynda ulttyq rýh, qazaqy qundylyqtar bizdiń elimizdiń sanasynyń, búkil bolmysynyń ózegi bolmaq kerek. Qazaq halqynyń túp tamyrynda Atılla men Tomırıs hanshaıymnyń, bir kezderi álemdi aýzyna qaratqan jaýynger saq, ǵun taıpalarynyń qaınaǵan qany men órshil rýhy, qaıtpas qaısarlyǵy tasqyndap tur emes pe? Halqymyzdyń tarıh sahnasynan joǵalmaı, qanshama azaptardy kórse de, synbaı, óz ulttyq kelbetin saqtap, jańa ǵasyrǵa abyroımen, úlken mártebeli qadam basyp kele jatqandyǵy osy qaısar ata-babamyzdyń bizdiń sanamyzǵa sińirgen batyrlyǵy bolar. Qanmen boıǵa sińgen tektilik pen kemeńgerlik, danalyq qasıetteri qazaqtyń mol ádebı muralarynda aqqan darııadaı tasqyndap jatyr emes pe? Ulttyń ulylyǵynyń eń eleýli ólsheýishi – tili, tarıhy, ádebıeti. Qazaq qashanda tiliniń kórkemdigimen, baılyǵymen, tarıhynyń taǵylymdy oqıǵalarymen, teńizdeı tereń, kórkem ádebıetimen ózgeshe qurmetteýge laıyq ult. Ulttyń ulylyǵy ata-baba rýhyn qurmetteý, júrip ótken tarıh belesindegi shuǵylaly shýaqty shaqtarmen qatar, ulttyń basyna qara bult tóngen aýyr kezeńderdi jadyńda ustaı bilý, odan sabaq ala bilýden baıqalady.

«Qundylyq» sóziniń túp tórkinine mán berer bolsaq «qundy» sózinen shyqqan. Qundy dep tanıtyn dúnıeler bizdiń ómirimizde óte kóp. Alaıda adamdar kóbine qundy dúnıelerge materıaldyq zattardy kóbirek qurmetteıtin kezeńge aıaq basty. Qundy dúnıemizdiń eń eleýlisi ol – rýhanı qundylyqtarymyz. Óıtkeni rýhanı qundylyqtarymyzdy ulyqtaý arqyly rýhymyz kóterilip, ata-babamyzdyń bizdiń boıymyzǵa sińirgen ıgi qasıetterin sanamyzda jańǵyrtyp, júregimizde uıyqtap jatqan ulttyq bolmysymyzdy oıata bilýge septigi tıedi. Rýhy bıik eldi eshqashan jaý ala almaıdy. Eldiń rýhanı, ımanı ımmýnıteti álsiregende halyqtyń kúıregeni. Ultymyzǵa qorǵan bolǵan, jahandaný sııaqty alpaýyt úderiste ózindik kelbetimizdi saqtap, darııadaı tolqyp jatqan ómir terbelisinde alyp elderdiń yǵynda jutylyp ketpeı saqtaýshy kúsh --- ol ulttyq qundylyqtar. Qundylyqtar ýaqyt tezine tótep berip, adam balasynyń – álem jaratylǵanda birge paıda bolǵan máńgilik jasaıtyn ózgermeıtin dúnıe.

«Elimizdiń uıytqysy -- ádet-ǵurpymyz» dep qazaq ádebıetiniń maıtalmany Ǵabıt Músirepov aıtpaqshy, ádet-ǵuryp – halyqtyń ǵasyrlardan sanasyna sińirip, ómir súrý qaǵıdalaryn quraıtyn joralǵylar, salttar jıyntyǵy. Saltynyń saltanaty men alýan túrliligimen, ózgesheligimen, tereńdigimen, astarly aqıqatymen tamsandyratyn qazaq halqynyń dástúri ulttyq sıpatta ǵana emes, álemdik deńgeıde úlgi alýǵa turarlyq. Osy baǵa jetpes qundylyqtarymyzdan nege alystap baramyz? degen ózekti suraq mazalaıtyny ras. Ýaqyt – bizdiń ótken tarıhı belesterimizdiń, alda jeter bıigimizdiń kýágeri. Salt-dástúri buzylmaı, tilimiz shubarlanbaı, sanamyz jat aǵymdardyń, sheteldiń dańǵara áýenderimen ýlanbaı turǵanda qazaq qandaı edi? Namystyń aq týyn

jelbiretip, «Janym arymnyń sadaǵasy» degen jalyndy sóz qazaq jigitiniń urany bolatyn, ádet-ǵuryp, salt-dástúr sahnalyq kórinis qana emes, ómirimizdiń shynaıy bir tabıǵı kórinisi bolatyn. Kózboıaýshylyqtan boıyn alys ustaǵan halqymyzdyń salt-dástúri tereń ǵıbratty, úlgili, maǵynaǵa toly. Qazaqtyń salt-joralǵylarymen tanysqan orys mıssıonerleri «mal sharýashylyǵymen aınalysyp júrse de, tabıǵatpen bite qaınasyp, dala fılosofııasyn boıyna jınaǵan, salt-dástúriniń ón boıynda tunyp turǵan ónege, nasıhat bolǵan qazaqty uly halyq qataryna qosar edim» dep aǵynan jarylǵan.

Qazaq halqy – bolmysynan óte júregi taza, qonaqjaı, ádeptilik pen sypaıylyq úlgisin kórsete bilgen jany názik, tereń oıly, sonymen qatar, jaýynger, batyl, ári ádiletti halyq. Bul qasıetter salt-dástúrimiz ben ádet-ǵuryptarymyzda kórinis tapqan. Balanyń dúnıege kelýinen bastap, erjetý, úılený salttary joralǵylardy berik ustana otyryp, oryndalatyn bolǵan. Zaman aǵymynyń ózgerýine baılanysty qazaq halqynyń qazirgi ýaqytta ómir saltymyzdan ajyrap qalǵan dástúrlermiz jetkilikti. Ádep saqtaý, úlkenge qurmet kórsetý sııaqty ádet-ǵuryptarymyzdyń álsirep bara jatqany salt-dástúrimizge degen nemquraıly qaraýymyzdyń zardaby. Qoǵamnyń quldyrap, izgilik pen adamgershiliktiń qadir-qasıeti tómendep bara jatqandyǵy turmys saltymyzdan ádet-ǵurpymyzdy jatsynyp bara jatqandyǵymyzdyń kesiri emes pe degen suraq týyndaıdy. Kez kelgen ult ókilderi álem sahnasynda shynaıy ulttyq kelbetti saqtap, túr-sıpatyn ǵana emes, rýhanı qýaty men ulttyq bolmysyn zaman aǵysyna qaramastan laıyqty deńgeıde saqtaǵysy kelse, salt-dástúr sekildi ulttyq berik qorǵanyshy bolǵan uly baılyqty boıynan, ómir saltynan alystatyp almaýy tıis. Salt-dástúr, ádet-ǵuryp --- Kezinde Reseı ımperııasy qazaq halqyn basyp almas buryn mıssıonerlerin astyrtyn tapsyrmamen qazaq halqynyń ómirin zerttýge jiberip otyrǵan. Qazaq halqynyń qaımaǵy buzylmaǵan saf altyndaı taza tilimen, ónerimen, án-kúıimen, salt-dástúrimen, turmys-tirshiligimen, tanym-túsinigimen, dúnıetanymmymen tanysa bastaǵan mıssıonerler óz tańdanystaryn jasyra almaǵan. Radlov: «Men álemdik tilderdiń arasynda uly tilder qataryna: franýz, orys, qazaq tilderin jatqyzamyn» dep jazǵan bolatyn. Bul ǵylymı dáleldengen pikir. Keń jazıraly atyrapqa sozylǵan Altaı men Atyraýǵa deıin alyp jatqan jer belgili bir qudirettiń kúshimen qazaqtyń peıiliniń keńdigine, tiliniń baılyǵynyń sheksizdigine saı bergen syıy.

Halqymnyń mol rýhanı murasyn kishkentaıymnan boıyma sińirý arqyly erekshe ulttyq rýh boıymda tasqyndap turǵandaı sezimde bolamyn. Qazaqtyń kúmbirlegen dombyrasyn estigende, kıiz úıin kórgende ata-babanyń boıymyzda ǵasyrlar boıy qalyptastyrǵan ulttyq túp tamyrymyzǵa qaıta oralǵandaı sezimde bolamyz. «Dombyra – qazaqtyń qasıetti dúnıesi. Ony tarta almasań da, qadirleı bil. Sebebi, balanyń boıyna halyqtyń rýhanı baılyǵyn sińirý dombyradan bastalady. Dombyrany qasterleı bilmegen qazaqtyń balasy týǵan halqynyń janyn bilmeıdi. Al halqynyń janyn túsinbeý degen – tamyry shabylǵan aǵashpen teń. Ondaı aǵash japyraq jaıyp, saıa da bola almaıdy, jemis te bermeıdi». Qazaq halqynyń

mańdaıyna bitken birtýar batyry Baýyrjan Momyshuly dombyranyń qadir-qasıeti jaıly osyndaı utymdy pikir bildirgen eken. Dombyranyń úni ǵasyrlardan bizge jetken qazaqtyń tereń jan-dúnıesiniń jan tebirenterlik ıirimderin jetkizýshi qasıetti aspap. Ulttyq qundylyqtar ultty qurmetteýden bastalady. Óz rýhanı qndylyqtaryn tereń qurmetteı biletin ult óziniń álem kartasynda qanshalyqty mańyzdy oryn alatynyn sezine biledi. «Tabıǵattyń týyndylary kóp. Biraq qazaqtyń kıiz úıine teń keler tabıǵı týyndy joq» dep Jaqaý Dáýrenbekov aıtpaqshy, tabıǵattyń adamǵa jetkizgisi kelgen eń asyl syrlaryn janmen túsine bilgen dana halqymyzdyń ulttyq muralary tabıǵat sekildi taza, máńgilik, rııasyz kemeldikke toly. Qazaqtyń meken etken kıiz úıi men jandy jadyratqan kúıi, danalyq pen adamgershilik qaǵıdalary basshylyqqa alynyp, ómir súrýdiń eń durys baǵytyn nusqaı biletin salt-dástúrleri bizdiń ómirimizdiń bir bólshegine aınalýy tıis. Qazaq ekendigimizdi Naýryzda ǵana eske alatyn jaǵdaıǵa jettik. Óskeleń urpaǵymyzdyń júreginde ulttyq rýh laýlap janyp, jany men qanynda qazaqylyqtyń lebi esip tursa, jahandaný úderisi bizdiń ultymyzǵa ákeler qaýpi joq dep aıtýǵa bolady. Ulttyq qundylyqtar ulylyǵymyzdy saqtap, ult retinde álem sahnasynda abyroıly oryn alýymyzǵa tıgizer yqpaly zor. Ózińniń tabıǵı bolmysyńnan alystap, bireýge elikteý arqyly adam eshqashan baqyt tapqan emes, sol sekildi eshqandaı ult ózge ultqa elikteý arqyly ózniń ulttyq sıpatyn saqtaı almaıdy. Rýhy myqty ult qana uly ultqa aınala alady. Álem jaratylǵaly qanshama ult dúnıege kelip, bul jerdiń betinen buryn bolmaǵandaı ushty-kúıli joq bolyp ketti. Tarıhtyń alpaýyt aýyr soqqylaryna tótep berip, asharshylyq pen soǵys, totalıtarlyq rejım qysymyna shydas bergen qazaq hylqynyń boıyndaǵy sónbes sabyrlylyǵy men kemeńgerligi. Bolmysynda ulylyq bar ult daryndarǵa baı bolady deıdi. Uly Abaıdyń ózi darııadaı tasyǵan danalyǵymen talaıdy tamsandyrǵan. Abaıdan buryn jáne odan keıin qazaq dalasy qanshama talanttardy týdyrdy. Qazaqtyń baılyǵynyń eń qundysy – osy danalardan qalǵan asyl muralarymyz. Bul muralarymyzda qazaqǵymyzdyń asyl tiliniń gaýhary men jaýhary, qunary men kemeńgerliktiń eń úzdik nusqalry kórinis tapqan.

Asan qaıǵy, Jırenshe

Sóılep ketken qazaq til

Áz Jánibek, Qoılybaı,

Syılap ótken ǵajap til

Ata-anamyz áldılep,

Ýatqan bizdi baba til

Sol týǵan til ataýy

Ejelgi bizdiń QAZAQ TIL

Qazaq jyraý men aqyndarǵa baı daryny men talanty jalyndap turǵan halyq qoı shirkin! Qojamberdi jyraý jyrlaǵan Qazaq tili qasıet daryǵan til. Tilimizdiń ón boıynda halqymyz júrip ótken tarıh taǵylymdary kórinis tapqan. Belgili tildi zertteýshiler til – tiri aǵzaǵa teńegen eken. Halyq barda

til máńgilik ómir súrmek. Halqy qadirine jete almaı bul álemde óli tilder qataryna qosylǵan qanshama til bar. Qazaq tili bizdiń qanymyzda búlkildep soǵyp turǵan júregimiz ispettes. «Til baılyǵy, til tazalyǵy – ult qasıetiniń, salt-sanasynyń negizgi ónege, naǵyz belgisi emes peQazaq tili óziniń taza túrinde birneshe ǵasyr bizdiń zamanymyzǵa deıin ótkirligimen boı balqytyp, tamyr shymyrlatyp, jan-júıeńdi jandyryp, qulaq quryshyn qandyryp, uǵymyna qonymdy, júregine tıimdi, erge, elge medet bolyp, er namysyn,, el namysyn, adamgershilik aryn qaı maıdanda, qyrǵyn soǵysta qasıetti týdaı joǵary kóterip, tekti sezim oıatyp, týǵyzyp, adam tili, jaǵdaıdyń kómeıine qum quıyp, aýzyn ashtyrmaı, únin shyǵarmaı qoıatyn til bolaǵn emes pe edi?! Qazaq tili eshýaqytta ózimen kórshiles halyqtyń tilderinen sorly bolyp qatardan qalyp, ómir súrmegendigi, óz sybaǵasyn eshkimge jebizbegendigi myńdaǵan jyl tarıhynda aıqyndalǵan emes pe edi?! Ǵajaıyp kemel til.

Nurtas Ońdasynov: Qazaq tili – asa baı til, ıkemdi til. Oramyn buramaı taýyp, qısynyn, oraıyn keltirip, paıdalansań, bul tilmen sýret salýǵa, tasqashap,, aǵash, tekemet oıýǵa bolady-aý! Bul tilden maı tamady dese de syıar. Halyqtyń tiline, jyryna qulaq salsań, nebir alýan sheker baldaı ataıtyn nárine, árıne, áste toımaısyń. Ǵashyqpyn qazaq tiline! Osyndaı «maısa» sulý tildi qalaı ógeısinýge bolady» dep qazaqtan shyqqan has batyr Baýyrjan Momyshuly tańdanysyn osylaı bildirgen eken. Tildiń tereń syryn janymen szinip, ultynyń tilin osylaı ulyqtamaq kerek eken-aý! Tilde halyqtyń búkil bolmysy, rýhy, ishki jan-dúnıesi kórinis tabady dep jatady. Qazaqtyń tilinen qazaq hylqynyń qanshalyqty kemeńger halyq ekendigin ańǵarýǵa bolady. «Daýǵa salsa almastaı qaǵan, sezimge salsa qyrandaı qalqyǵan, oıǵa salsa qorǵasyndaı balqyǵan, ómirdiń kez kelgen oraıynda ári qarý, ári qalqan bolǵan ári baıyrǵy, ári máńgi jas otty da oınaqy Ana tilinen artyq qazaq úshin bul dúnıede qymbat ne bar eken?! Ǵasyrlar boıy qazaqtyń ult retinde mádenı tutastyǵyna uıytqy bolǵan – onyń ǵajaıyp tili. Til – adamǵa berilgen eń qymbat syı bolsa, Allah qazaq halqyna erekshe ilpıpatpen qaraıdy dep esepteımin, óıtkeni álemdegi eń baı, shuraıly til qazaq tili. Til – halyqtyń taǵdyry» dep pikir bildirgen tuńǵysh elbasymyz N.Nazarbaev tildiń ult taǵydyryna tıgizer yqpalynyń zor ekenin jete túsingen. Ulttyq qundylyǵymyzdy saqtaıtyn bolsaq, tilimizdi tereń meńgereıik! Ózge ultty tamsandyratyndaı tilimizdiń tereń syryn sezine bileıik!

«Halyq áni --ómirdiń, tabıǵattyń óz týyndysy. Halyq ánderiniń úlken qazyna ekendigi de osy qasıetinde, sol ánderde halyq ómiriniń sáýlesi bolýynda» dep jazǵan eken Ahmet Jubanov. Shyndyǵynda qazaqtyń halyq ánderinde erekshe lebiz ben júrekke tynyshtyq pen rahat sezim syılaıtyn sıqyr bar. Álem sahnalarynda shyrqalǵan qazaq halyq ánderi eshkimdi beıjaı qaldyrǵan emes. Yqylym zamannan qazaq ánderi álemdi tańdandyryp keledi, óıtkeni halyq ánderinde halyqtyń jany, rýhy eshqandaı boıaýsyz shynaıy túrde kórinis tapqan.

«Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń. Óleńmen jer qoınyna kirer deneń». Qazaqtyń ulttyq bolmysyn uly kemeńgerimiz Abaı Qunanbaevtaı bir aýyz

sózben sheberlikpen eshkim sýrettep bere almas. Bala ińgáláp dúnıe esigin ashqannan ánmen, jyrmen sábıdi qarsy alatyn qazaq shildehana, besikke salý, tusaýyn kesý, súndetke otyrǵyzý, úılený salt-joralǵylaryn asqan sán-salanatpen ádeppen atqara bilgen. Qazaq halqy bolmysynan áýenge, jyrǵa jany qumar halyq. Qazaq dalasy týdyrǵan erekshe daryn – Shámshi Qaldaıaqov: «Maǵan qazaq dalasynyń bári án salyp turǵandaı kúı keshemin»-- degen eken. Qazaq dalasy jaıly mynadaı ańyz bar. Bir baıaǵy zamanda adamdar óte kóńilsiz ómir súripti. Án-kúı, áýen degen múldem joq eken. Jaratýshy Iemiz adamdarǵa «án-kúı qusyn» jiberýdi oılastyrady. Ol qus jer sharyn aınalyp ótkende adamdardyń báriniń kóńilindegi kirbińderi, jan-dúnıesindegi jaralary ánmen jazylǵan eken. Sol án-kúı qusy qasıetti qazaq jerine jaqyndaǵanda erekshe jaqyndap, jer baýyrlap, erekshe halyqqa ózgeshe iltıpat kórsetip qazaq dalasynyń aspanynda qımastyqpen uzaq ushyp júrgen eken desedi. Sodan beri qazaq halqynyń janyna án men kúı erekshe ornap, qazaqtyń áýenderi álemdi tańdandyrǵany sodan desedi. Qazaq halqy naýqas adamnyń kóńilin suraý dástúri, qaraly úıge estirtý aıtý, kóńil aıtý, qaıǵyny ortaqtasa bilý dástúri boıynsha eń sezimtal, ári janashyr halyq. Baýyrmaldyǵymen jandy tebirenter jyrlardy estigende kóńilin qaıǵy basyp otyrǵan qaýym jubanatyndaı óleńdi janynan sýyrypsalma dástúrimen sheber oryndaı bilgen. Joqtaý jyrlary saı-súıegińdi syrqyratyp, dúnıeden ótken jannyń qadir-óasıetin óleimen órip jyrlaǵanda, jylamaǵan el qalmaıdy. Qaıǵysy men qýanyshyn ánge qosyp jyrlap, ómirdiń qarasy men aǵyn birdeı qabyldap, tereń janyn ánmen emdegen qazaq qashanda bıik tuǵyrlardan kórinýge laıyq halyq.

«Jalpy álemdi aýzyńa qaratý úshin -- rýhanı erlik kerek., jalpaq álemge qysylmaı, qymtyrylmaı qaraý úshin – rýhanı baılyq kerek» dep halyq jazýshysy Ábish Kekilbaev aıtqandaı, rýhanı baılyǵy kemerinen asyp-tógilip jatqan rýhanı qýatty qazaqqa aıamaı-aq bergen ǵoı shirkin! Qazaq qazirgi zamanda rýhanı erlik kórsetetin shaqqa kelip tur. Rýhanı baılyq basty orynǵa ege bolatyn dáýirge qadam basyp kelemiz. Bul dáýirge rýhanı qundylyqtaryńdy saılap, rýhanı kúshińdi sarqymaı, úlken jaýapkershlikpen adymdaıtyn uly ǵasyr. Bul dáýir qazaqtyń kemeline jetip, gúldeıtin, órkendeıtin ǵasyry bolǵaı!

Ultymyzdyń kúre tamyrynda qany men janynda soǵyp turǵan júregi bolǵan ulttyq qundylyqtarymyz máńgilik jasaýy árbir qazaq ókiline baılanysty. Tilin tereń sezinip, salt-dástúrin bilip qana qoımaı, berik ustana biletin, ulttyq qundylyqty ulyqtaı biletin urpaǵymyz kóbeısin! Ulttyq qundylyqtarymyzdyń máńgilik alaý sekildi laýlap keýdemizde, janymyzda janyp, jarqyrap turýy úshin kúrese bileıik! Biz úshin eń mańyzdy – ultymyzdyń qorǵany bolǵan ulttyq qundylyqtarymyz máńgilik jasasyn!

Pikirler