Qazaqtyń “Sary bıdaıy” men Bollıvýdtyń juldyzdary

579

Qazaq dalasynda shyrqalǵan ataqty «Sary bıdaı» ánin eldiń bári osy ýaqytqa deıin, halyq áni dep áýeletip keldi. Dánesh Raqyshevtiń daýsymen el- jerdi kezip ketken sol bir áýen, shyndyǵynda Sádiqoja Moshanulynyń týyndysy bolyp shyqty. 1917 jyly Almaty oblysyndaǵy Ketpen taýynda dúnıege kelgen Sádiqoja ataqty Goloekınniń qyrǵynynyń kesirinen, elin jerin tastap, amalsyz Qytaıǵa jer aýdarylypty. Bala kúninen maldyń artynda salpaqtap júrse de , ómirge «Sary bıdaı», «Ahaý, aıym», «Eı, ahaý», «Aq qaz ediń», «Ahaý, qalaýly-aı», «Erkem-aı», «Saǵynsań, qalqa, óziń kel» atty ánderin júrekten júrekterge jetkizgen. Alaıda nebári 29 jasynda súzek aýrýynan qyrshynnan qıylǵan Sádiqoja osy ánderdiń avtory “men edim” dep keýdesin kere almaı, armanda ketti. Degenmen tarıh qashan da ádiletti. Onyń artynda ne balasy, elinde ne molasy qalmasa da, atalas týysy bolyp keletin, Qunypııa Alpysbaev onyń barlyq týyndysyn jınap-terip jaryqqa shyǵardy. Qazaqtyń jazıra keń dalasyn jyrǵa bólegen bul ánderdi búgin de elimizge tanymal ánshi Ramazan Stamǵazıev, Nurjan Jánpeıisov syndy óner ıeleri el arasyna keńinen taratyp júr.

Al Sádiqojadan qalǵan 7 ándi notaǵa túsirip ony kitap qylyp basyp shyǵarýda qalamger Saǵatbek Medeýbekuly men ónertanýshy Bazaraly Múptekeevtiń eńbegi zor. Búgin de eline jete almaı, topyraǵy Qytaıdaǵy Quljada tompıyp jatqan Sádiqoja Moshanulynyń 100 jyldyq mereıtoıy Ketpen taýynda dúbirli dodaǵa ulasty. Aýyldastary men týystary, tanymal zııaly qaýym ókilderi birigip aqyn-sazgerdiń qurmetine Sádiqojanyń eskertkishin ashyp, aqshańqan aq úıler tigip, at shaptyryp toı jasady. Dúbirli toıdyń dúrmegine ilesken halyqtyń kóp bolǵany sonsha, biri at jarystan oza shaýyp báıge alyp, kólik minip ketse, endi biri terme aıtyp Ketpen taýyndaǵy bulttardy árli- berli kóshirip jatty. Peıili keń qazaq úshin, ulttyq qundylyqtardy ulyqtaǵan aýyl halqyna syı sııapat ta aıamaı taratyldy. Shapan jamylǵan aqsaqaldar men asaý atty tizgindegen jastar jáne ánnen órnek órgen apalardyń sol bir kórinisi jaımashýaq qazaq aýylynyń dástúrin álemge pash etti.

Osy dúbirli dodanyń dúrmeginen beıtarap qalǵysy kelmegen Almatydaǵy 20 shaqty qazaq jýrnalısi de at basyn Ketpen taýyna burdy. Sádiqojanyń shyǵarmashylyǵynan aqparat taratý úshin arnaıy kelgen tilshiler Sharyn shatqalyna kóterildi. Bıiktigi 150-300 metrge deıin jetetin «Qamaldar ańǵary», «Jalmaýyz kempir shatqaly» jáne “Tıtannık” sııaqty basqa da qumdy jarlar jýrnalısterdi qatty tańdandyrdy. Jergilikti halyq shatqaldy «qorǵandy qamaldar ańǵary» dep ataıdy. Ańǵardyń uzyndyǵy 3 shaqyrym, eni 20-80 metrge deıin barady. Shatqaldan ejelgi sýretshilerdiń tól týyndylaryn kórýge bolady. Jabaıy ańdardyń beınesi arqyly bul aımaqta paleolıt dáýirindegi ań-qustardyń mekendegenin ańǵarý qıyn emes. Sondaı-aq, ańshylyq pen saıatshylyq kásipterdiń bolǵany naqty aıqyndalǵan. Munda qustardyń 103 túri , baýyrymen jorǵalaýshylardyń 25 túri, sútqorekterdiń 62 túri mekendeıdi. Shatqalda ósetin 1500 túrli ósimdigimen aty shyqqan Sharyn shatqalyn qyzyqtaýǵa AQSh-tan, Franııa men Polshadan, tipti myna turǵan Qytaıdan da týrıster kóptep aǵylyp jatyr. Al Úndistannan kelgen meımandar kanonnyń ádemiligine tańdaı qaqqany sonsha, kelesi jyly Bollıvýdttyń ártisterin osynda alyp kelip, fılm túsirmekshi. Ázerge Undistan men Qazaqstan arasynda kelissózder júrip jatqandyqtan, kıno naqty qaı kezeńde túsiriletini naqtylanbapty.

Qazir elý shaqty gıd-kúzetshi sheteldikterge kúz, kóktem, jaz aıynda saıahat jasatý úshin qyzmet kórsetedi. Al bıyldan bastap, Sharyn basshylyǵy qysta da týrısterdi qabyldaýǵa daıyn ekenderin málimdedi. Týrısterdi arly-berli tasıtyn tóbesi ashyq taǵy eki marshrýtty iske qospaq. Byltyr shatqaldy tamashalaýǵa 15000 saıahatshy kelse, bıyl 18 807 týrıst demalyp qaıtypty. Munda kez-kelgen otbasylyq demalys úshin bir kúni 45 000 teńge turatyn kıiz úıler bar. Jáne ózińmen birge taǵamyńdy da alyp barýyńa bolady. Degenmen bul jerden shashlyq, plaý, qýyrdaq sııaqty taǵamdardy 1500 tengeden satyp alýǵa bolady. Munda saıahattap kelgen Qytaılyq týrısterden jón surasqan kezimizde Qazaqstanǵa degen qyzyǵýshylyqtarynyń artqanyn Dımashpen baılanystyrady. “Dımash bizdiń Qazaqstandy tanýymyzǵa, ondaǵy saıahattaıtyn qyzyqty jerlerdiń bar ekenin onyń ánderi men beınebaıandary arqyly tanyp bildik» -deıdi aspan asty eliniń meımandary. Baıqasańyzdar, Soltústik Amerıkada da Kolorado kanony bar. Sol Kolorado kanony Sharynnyń domalaq jerdiń arǵy betindegi ekinshi nusqasyna uqsaǵan deıdi ǵalymdar.

Úndisterdiń syrly mekenin alǵash ashqan amerıkalyq saıahatshylar handyqtardyń ústinen tústik pe dep te oılapty. Al Sharyn shatqalyn alǵash kórgen orys geologtary mundaı tabıǵattyń basqa aımaqtarda joqtyǵyn aıtyp, aýyzdarynyń sýy quryǵan. Bir qyzyǵy tylsymǵa toly bul mekende áıeldiń aıqaılaǵan daýsy jıi estiledi eken. Qatty jel soǵyp, daýyl turǵanda jyn-periniń daýsy shyqqandaı eldiń esin shyǵaratyn kórinedi. Kanondaǵy basty másele-munda baılanys júıesi damymaǵan. 380 volttyq jaryq qýaty qosylmaǵandyqtan, baılanys operatorlary munaralaryn da ornatpaǵan. Saldarynan týrıster eshbir baılanyssyz ıaǵnı órkenıeti kende qalǵan Sharynnan tikeleı efırge de shyǵa almaıdy, áleýmettik jelilerge de aqparat jarııalaı almaıdy. Tipti adasyp ketken kúnde olarǵa tek gıd-qyzmetshiler ǵana kómektesip, jaraqattanyp qalsa solar ǵana alǵashqy kómekti kórsetedi. Kanonǵa kelgender bir soqpaq jolmen júrgenimen, taý tasqa kóp órmeleıdi.

Sheteldikterge qazaqtyń qara dalasyn tanyp , bilý úshin, salt-dástúrimizben qanyǵýy úshin sheteldik týrısterge erekshe bir oryn daıyndap qoıý kerek sııaqty. Máselen, Sharyn kanonyna kire beris jerinde ájethanadan basqa eshteńe joq. Bul jerge avtobýstar kóp sheteldikterdi tasıtyndyqtan, kólikten túse salǵan týrıstiń kózine ottaı basylatyn qazaqtyń qolóner buıymdaryn saýdalap qoıý kerek. Atqa otyryp serýendeý, jylqy túıe saýǵyzyp onyń qymyzy men shubatyn ózderine ishkizip, ulttyq taǵamdardy dáripteý, irkit piskizip, odan jasalǵan qurttan sheteldikter dám tatyp qoımaı, ony dorbalap elderine áketip jatsa qandaı jaqsy. Mundaı jerge qyzdar kóp kelse, kúmisten jasalǵan alqa, syrǵa sııaqty áshekeılerdi birden satyp alar edi. Jalpy eldegi týrızmimizdi ulttyq etno-stılimizben kómkerip otyrsaq, qanshama týrıst budan da kóp bolyp aǵylar edi. Biri qymyz ishý úshin endi biri qurt jeýdi dámetip te keler edi degen usynys bar.

Gúlvıra BIǴALIQYZY

Pikirler