«As berý» dástúrin qoldaný – maldaný nemese básekemen aldaný emes...

42690

Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» maqalasy tól tarıhymyz ben ádebıetimizdi túgendeýge túrtki bolǵan eleýli oqıǵa ekenin eshkim joqqa shyǵarmas. Óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirildi. Ata – babalarymyzdy qoǵam bolyp, qolymyzǵa sham alyp, túgendeýge kiristik. El men jerde, rý – rýǵa jiktelip, as berý maýsymyn bastap kettik. Osy máseleniń durysy men burysyn tilge tıek etýge tyrysyp baǵaıyn.
Álqıssa, kóne zamannan ısi Qazaq dalasyna tán dástúr – salttyń biregeıi As berý dástúri. «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» nemese «Abylaıdyń asynda shappaǵanda...» degen áfsana Qazaqy qoǵamdaǵy As berýdiń rólin aıqyndap turǵandaı. Ótken tarıhymyzdan belgili astardy Muhtar Áýezovtyń, Shoqan Ýalıhanovtyń eńbekterinen kezdestiremiz.
Áýezovtyń «Abaı joly» roman – epopeıasynda Bójeıdiń asy sýretteledi. Sol zamandaǵy ataýly oqıǵalardyń bári «Bójeıge as bergen jyly», «Bójeıdiń asy kezinde» degen tirkestermen ýaqyttyń ólshemine aınalady. Osydan –aq, astyń Qazaq qoǵamyndaǵy erekshelikterin, alatyn orynyn aıqyndaýǵa bolatyndaı. Shoqan Ýalıhanovtyń eńbekterinde de as sýretteledi. «Manas» jyrynyń bir bóligi «Kóketaıdyń asyn» jazyp alǵan. Ejelgi as berýdiń jón –joralǵysyn osy málimetten ańǵaramyz. Atalǵan derekterdi zerdeleı otyryp, úlken asqa elge sózi baǵaly aqsaqaldardyń, bı –sultandardyń, ataǵy jer jarǵan batyrlar men aqyndardyń, balýandardyń qatysqanyn dóp basamyz.
Ilııas Jansúgirovtyń «Qulagerinde» de Aqan barǵan as jyrlanady. Úlken asqa Aqan Seriniń Qulageriniń qatysýy da astaǵy ulttyq oıyndardyń el arasyndaǵy bıiktigin dáleldeıdi. Shyǵarmada:
Bastaldy áńgimeniń bylaı basy,
Boldy oǵan jetpis, seksen jyl shamasy.
Arqada Ereımendi meken etken
Kereıde Saǵynaıdyń bolypty asy ... - dep jyrlanady.
Astyń dastarhanynda estelikter aıtylyp, bıler men aqsaqaldar keńes quryp, el men jerdiń jaıynyń túıinin tarqatqan. Batyrlar men balýandar kil júıriktiń myqtysyn anyqtap, ál –aýqatyn tanytqan. Aqyndar eldiń jaıyn jyrǵa qosyp, aıtystyń qazanynda qaınaǵan. Demek, As berý kóneden kele jatqan, kónermegen dástúrimiz. Qazaqy ortanyń ótkenge salaýat aıtyp, ata –baba arýaǵyna as berip, quran baǵyshtaýy saýapty is. Saýap jasap jarysýǵa bolady dep topshylaımyz osy tusta...
Búginimizdi baǵalap, qazirgi ótip jatqan as berýge bas qatyraıyq. Respýblıkamyzdyń túkpir –túkpirinde balalary babalaryn eske alýda. Árıne, qýanamyz. Biraq , áttegen-aıy taǵy bar. Biz Qazaq , tarıhy burmalanǵan, ádebıeti tonalǵan halyqpyz. Keńestik kezeńniń qyspaǵynda talaı tarıhymyz ózgerip, aqıqaty men jalǵanyn anyqtaı almaıtyn del-sal kúıde qalǵanymyz da, ras. Endi Táýelsizdik alyp, eldiktiń asqaq ánin shyrqap júrip atalarymyzǵa as berer sátte, bolmaǵan tarıhty boldyryp, ata –babamyzǵa «joq ataqty» alyp berýge tyryspaǵanymyz abzal. Naqty tarıhı derekterge júgineıik, aǵaıyn. Bolmaǵandy boldy deý , bolashaqtyń aldynda úlken kúná. Ol erteńgi kúni tarıhı adasýshylyqqa aparar jol ekenin umytpaıyq. Jáne ótkizetin asta, «ótken astyń báıgesine avto kólik tigipti, biz odan qymbatyn qoıýymyz kerek» -degen syńaı tanytatyn oılardan da boıymyzdy aýlaq ustaıyq. Astyń júlde qoryna baılanysty suraqtardy adamgershilikpen, ımandylyqpen sheshkenimiz durys -aý. Sebebi asta básekelestik júrmeıdi. Asta aqshamyzben emes, halyqqa, kópshilikke tıgizer ıgi isterimizben jarysaıyq. Osy maqalada keshegi as pen búgingi astyń jaı kúıine úńilýge tyrystyq. Aıyrmashylyq aspan men jerdeı. Babanyń murasy, dalanyń kıesi, balanyń paryzy bolǵan, Asty «astatók» ysyrappen emes, asqan izgilikpen atqaraıyq, baýyrlar.

Álı Soltanbekuly

Pikirler