M. vetaeva: Ózgemen qalaı turyp jatyrsyz?!

2401
***

Jaryq kúndi men demegenińiz unaıdy,
Jan dertimdi emdemegenińiz unaıdy.
Tartylystyń tańǵajaıyp zańyna
Boıusynyp,
kónbegenimiz unaıdy.

Til bezemeı,
Kúnádan pák balasha
Qyzyq,
ári buzyq bolǵan unaıdy.
Hám qyzarmaý –
Qoldarymyz janassa,
Jasyra almaı jalyn atqan syńaıdy.

Taǵy unaıdy
Meni balap músinge,
Aımalasa basqa jandy shyn erip.
Sol adam men bolmaǵanym úshin de
Qınamańyz
tozaq otyn jiberip:

Ketkenińiz úshin meni umytyp,
Aqqanymyz úshin bólek arnamen.
Ekeýmizge,
jan-júıeni jylytyp,
Shyrqalmasa qudaı jaıly máńgi áýen.

Rızamyn ózińizge ólgenshe:
Súıgenińiz úshin meni,
bilmesten.
Kúnder úshin –
Asyqpaǵan kórgenshe,
Túnder úshin –
Tynyshtyqpen tildesken.

Aıly túndi aǵaryp,
kezbegenimiz úshin de,
Ortaq ómir shýaǵyn sezbegenimiz úshin de –
Jaryq kúndi men demegenińiz úshin de,

Jan dertimdi emdemegenińiz úshin de!

3 naýryz, 1915j.

 

QYZǴANYSh

Ózgemen qalaı turyp jatyrsyz –
Ómiri ushyp kórmegen?
Siz qalaı turmys quryp jatyrsyz
jaǵalaýmenen –
jermenen?

Qaldy ma umyt qalqyǵan aral
Tósinde kóktiń terbelip?
Qaldy ma umyt sarqyramalar –
jarqyrap aǵar,
óń berip?

Siz qalaı birge turyp jatyrsyz
Áıelmen –
ánsiz, jaı, jaman,
Urymen ómir súrip jatyrsyz
Taǵymdy meniń jaılaǵan?

Halińiz qalaı, qaraǵym, anyq –
Jaıyńyz bálkim jaıly shyn?
Sorlynyń qalaı saýabyn alyp,
Tabasyz babyń
baıǵusym?

«Júzýden qajyp,
Jeringen kemem.
Jetedi!
Jerde qalamyn!»
Qalaı turasyz kóringenmenen,
Artyq kóretin adamym!

Dámdi me álde pisirgen asy –
Dastarqan ústi toly – keń?
Baq qonǵysh bolǵan úshin be basy –
Turasyz qalaı sonymen?

Jat áıel janyn uǵasyz qalaı
Ózińizdi aldap,
ter tógip?
Jáne de birge turasyz qalaı
Uıattan ketpeı órtenip?

Qalaısyz endi,
halińiz qalaı –
Ánińiz bar ma áli de?
Jarasy ketpes janyńyz qalaı –
Shydaısyz qalaı bárine?

Qalaı turasyz
(bar suraıtynym)
Bazardan alǵan bózbenen?
Altynnan keıin,
jarqyraıtuǵyn –
Baǵasy tómen jezbenen?

Kóńildiń –
arzan ermegi, jańa
Taptyńyz ba álde emin siz?

Qalaı turasyz
jerdegi ǵana
Jaı áıelmenen sezimsiz?

Baqyttymysyz?
Jaýyr ma álde
Júrektiń túbi –
muń órgen?
Jaıyńyz mendeı aýyr ma álde –
Turatyn basqa bireýmen?

 

***

Meniń balań jyrlarymnyń
Márege –
Aqyndyqqa bastaǵan,
Naızaǵaıdyń jarqylyndaı
Jáne de
Taý sýyndaı taspaǵan.

 

Nárestedeı bostandyqqa qalaǵan,
Jemisterdeı gúldengen,
Ómir men ólim jaıly,
Jan adam
Oqymaǵan, bilmegen.

Jyrlarymnyń –
Jaıǵan bala jasymnan,
Baılyǵymnyń baǵasy –
Jyrlarymnyń –
Shań qabaty jasyrǵan
Ashylady baǵy áli.

 

Mamyr, 1913 j.


***

 

Bir-birinen izdegendeı em-daýa,
Terezemniń aldyndaǵy qos aǵash.
Aǵash – kári,
úı de kóne,
Men ǵana
Jas bolǵasyn qalaı kóńil bosamas.

 

Alasasy qol sozady barynsha –
Áıeldershe,
Janyn aıaý joq onda –
Serigine –
súıeniser jarynsha –
Bıigine,
bálkim sorly odan da.

Qos aǵashtyń ótip jatyr jaz-qysy,
Bir-birine umtylýmen bar kúni.
Osy bolar tartylystyń naz kúshi –
Umtylady,
jaratqannyń jarlyǵy:

Bir-birine umtylady barlyǵy.

Tamyz, 1919 j.

 

***

Bári ornynda.
Tamsanýmen júremin,
Alystaýdyń káýsaryna esh qanbaı.
Súıem sizdi,
solaı ómir súremin –
Qashyqtyqtyń qatysy joq eshqandaı.

 

Uly ónerdiń sizge qushaq ashty óri,
Moıyndaýmen únim de alǵash súrindi.
Derjavındeı
qylshyldaǵan jas peri
Ne qylady meniń asaý jyrymdy!

 

- Qosh bol endi, qorqynyshty sapary –
Jas qyranmyn,
shyrqa talmaı kógińde!
Kúıdirýmen shyqqan ystyq ataǵy –
Kúnnen kózi qaýiptirek dediń be?

 

Sońyńyzdan sýsaı qarap, úzile,
Mendeı kim bar –
ǵumyr boıy tosqandaı.
Súıem seni,
jan teńgermeı izińe,
Ýaqyttyń qatysy joq eshqandaı.

 

12 aqpan, 1916j.

Óleńderdi aýdarǵan Gúlnár Salyqbaeva
Astana: «Aýdarma» baspasy, 2002 jyl.

Pikirler