Meniń qutty mekenim

444

"Týǵan jer" báıgesine shyǵarmashylyq jumystardy qabyldaý jalǵasýda. Kezekti kelip túsken materıal "Úzdik maqala" nomınaııasy boıynsha Álibek Dılnaz Mırlanqyzynan.                       

 

   Týǵan jer... Týǵan el... Osy eki ǵana uǵymda qanshama oı qanshama maǵyna jatyr. Týǵan jer adam ómirinde kıeli oryn alady. Týǵan jerdiń qadirin ár adam árqalaı túsinetin shyǵar. Al men úshin týǵan jer degen álemdegi eń uly nársemen para-par. Sebebi, ol – meniń álpeshtegen anam, aıalap ósirgen ákem, týǵan-týysym, aǵa-ápkelerim, meni bilim jolyna jetelegen ustazdarym, sol bilimge umtylý jolyndaǵy taı-qulyndaı tebisken jora-joldastarym dúnıege kelgen jer. Meniń Týǵan jerim, Otanym – kishkentaı bolsa da, men úshin asa qymbat ári kıeli jer. Osy mekende meniń kóńildi de shattyqqa toly, ýaıymsyz da beıkúná balalyq shaǵym ótti. Qyzyqqa toly balalyq shaǵym ótken týǵan aýyldyń aýlasyn esh ýaqytta umytqan emespin. Mektep tabaldyryǵyn alǵash attaǵan kún... Synyptas dostarymmen alǵashqy tanystyq... Bári-bári qazirgideı kóz aldymda. Osylaısha, mektep tabaldyryǵyn alǵash attaǵan kúndi esime alsam,búginigi bilim ordasymen, synyptas dostarymmen qoshtasar sáttiń jaqyndap kele jatqanyna sene almaımyn. «Sen de bir kirpish dúnıege ketigi tapta bar qalan,»-dep Abaı atamyz aıtpaqshy, ómńrde árkim óz ornyn taba bilýi qajet. Sol sııaqty men de belgili maman ıesi bolyp, týǵan jerimniń damýyna úlesimdi qosqym keledi. Degnmen, «týǵan jerimdi tastap kete baramyn» degen oı kelgen sátte kózime jas kelip, saǵynyshymdy qazirden arttyrady. Týyp ósken jerim týraly oılap otyrsam, únemi myna óleń joldary kókeıimde turady:

Qazaqstan- atameken, qutqonǵan jer,

Keń dala, sýy móldir, nur tunǵan jer.

Kókoraı belesteri nur tunǵan kilem,

Qyrlary, qyzǵaldaǵy qulpyrǵan jer.

Nemese:

Qymbat maǵan elimniń bar dalasy,

Baltyq pene Sahalınniń arasy.

Qaıda  bolsam qııam oǵan janymdy,

Týǵan jerden qazsyn biraq qabirdi.

Naǵyz balalyq shaqtan bastap  adamzattyń otanyna degen sezimi oıanady. «Otan degenimiz ne»-degen suraq týyndaıdy. Týyp ósken jer me mádenıet pe álde Otan ol úırengen orta ma. Árıne, «orta» degen sóz kóp nársemen baılanysady. Qazaq jerinde týsa da, týǵan bette shetelge ketip qalǵan bala, týǵan elin «Otanym» dep sanamaıdy. Óıtkeni, týǵan jerinde óspegendikten, oǵan degen ystyq sezim týyndamaıdy. Adamzat ómirinde adam bolyp týǵannan keıin qazaq jeriniń azamaty, balasy bolyp týylý menińshe, úlken mártebe. Olaı bolsa, týǵan elge degen patrıottyqtyń alǵashqy belgileri dep alar bolsaq, «Meniń elim Qazaqstan, men Otanymdy súıemin, men qazaqpyn» degen sózderden bastalady dep oılaımyn. Biz Otanymyzda ómir súrip jatqan kezde «Otan ottan da ystyq» degen sózdi jıi paıdalansaq ta, onyń mán-maǵynasyna úńile bermeımiz. Ol úshin adam balasy janyn qııýǵa árqashan daıyn bolýy tıis. Biz tek ózimiz aman-esen ,jaqsy ómir súrip, jaqsy tamaqtanyp, jaqsy kıinip, miner kóligimiz ben jaıly, jatar úıimiz bolsa, barlyǵy bolsa dep ómir súremiz. Alaıda, Otan degen osy aıtylǵandardan da artyq ekenin ár adam baıqaı bermeıdi.

Bizdiń ata-babamyzdyń tarıhta ulanǵaıyr jerdi qasyq qandary qalǵansha qorǵap, qaldyryp ketkenin ár jas urpaq úshin paryz bolyp sanalady. Patrıottyqqa kóshpeli qazaqtyń saltyn, sanasyn saqtaý da kiredi. Búgingi qoǵamda patrıottyqty sezine almaısyń, patrıot adamdar saýsaqpen sanarlyqtaı ǵana, patrıottyqqa kelgende jasandylyqqa jol berilýde. Bul- patrıotızmniń joǵalyp bara jatqanynyń belgileri. Aqyn, jazýshylardyń el týraly jazǵan týyndylary adam balasyn tolǵatpaı qoımaıdy. Ataqty qolbasshy  Shyńǵys han: -«Ózimnen kúsh-qýat ketse de aqyl-oıdan adastyrmasyn, bútin denem jaralansa da, tutas elim bólinbesin,» degen eken. Onyń bulaı aıtqanynan óziniń Otanyna degen ystyq sezimi men týǵan jerine degen yqylasyn kórýge bolady.  Sol sııaqty «Men qazaqpyn» dep aıtý úshin, «Qazaq» dep soǵatyn júrek bolý kerek dep oılaımyn:

Men qazaqpyn, myń ólip, myń tirilgen,

Jórgegimde tanystym muń tilimen.

Jylaǵanda júregim, kún tutylyp,

Qýanǵanda kúlkimnen tún túrilgen, - dep  J.Moldaǵalıev aıtqandaı qazaq halqy barlyq aýyrtpashylyqtarǵa tóze bilgen batyl da, batyr, erjúrek halyq. Osyndaı patrıottyq miezderge qoǵamdy baýlý ózekti máselelerdiń biri. «Meniń Qazaqstanym» dep jaıbaraqat aıta salý qıyn nárse. Osy sózdi aıtqanda ár adamnyń boıyn erekshe sezim bıleýi, ıaǵnı patrıottyq sezim bıleýi tıis.

Meniń qutty mekenim – Jańatas qalasy. Qalamnyń ózindik tarıhy bar. Jańatas  1969 jyly qala bolyp qalyptasty. Burynǵy aty «Kóksý» bolǵan. Qazirgi kezde jańarǵan Jańatasqa aınalyp bara jatyr. Túrli-túrli mádenı oryndar, kitaphanalar, mektepter, aýrýhaalar boı kótergen. Jańatas – Sarysý aýdanynyń bas qalasy. Sarysý aýdanynda týylǵan tanymal adamdar da bar. Solardyń biri –Asanáli Áshimov. Ol 1937 jyly  Sarysý aýdanyndaǵy Saýdakent aýylynda dúnıege kelgen. Asanáli atamyz osydan eki jyl buryn seksen jasyn atap ótti. Mine, munyń ózi Asanáli atamyzdyń týǵan jerin syılaıtyndyǵyn, qurmetteıtinin ári saǵynǵandyǵy bildiredi dep oılaımyn.

Týǵan jer sózi estigende, árbir adamnyń júrek túkpirinde bir sezim oıanatyny aıdan anyq nárse. Ol sezim – elge, jerge, Otanǵa degen mahabbat sezimi. Onyń kúni de, túni de, taý-tasy da, sarqyraǵan ózeni men jaıqalǵan kók maısasy, samal jeli, shyryldaǵan qustary bári de janyńa erekshe ystyq, erekshe jaqyn. « Týǵan jerdiń aýasy da shıpa» demekshi, alys saparǵa shyqsań atamekenińdi saǵynyp, úıińe qaraı asyǵasyń da turasyń. Adamnyń júreginde eń birinshi, aq sútin bergen týǵan anasyna degen sezim oryn alady. Al ekinshi, týyp ósken jerine, Otanǵa degen jalyndy, ystyq sezim oryn alady dep oılaımyn. Sebebi, týǵan jer - adam balasyna eń jaqyn dúnıelerdiń biri. «Otanym» degen júrekten shyqqan asyl sózdi men maqtanyshpen esh qysylmaı aıta alamyn. Meniń týǵan jerim – qasıetti, qutty qonys. Ol meni qushaǵynda mápelep ósirip qana qoıǵan joq.  Ol maǵan dala tárbıesi men tálimin berdi. Onyń tósinde osy ýaqytqa deıin úırengenim kóp, áli de úırenetin nárselerim az emes.

Týǵan dalanyń o sheti men bu shetine kóz júgirtip, aınalańa kóz salsań aqıyq aqyn  Muqaǵalı Maqataev atamyzsha: «Paı! Paı! Paı! Kıeli netken  jer!»-demeske esh sharań qalmaıtyndaı.

   Týǵan jer – adam ómirinde kıeli oryn alady. Naqty osy jer ony elimen, ótkenimen jáne bolashaqpen baılanystyrady. Mine, sondyqtan da tipti balalyq shaqtan bastap-aq adamda otanǵa degen mahabbat sezimi oıanady. Árbir adam balasy úshin Otan oshaq basynan bastalady: týǵan jer,týǵan qala. Meniń Otanym kishkentaı bolsa da, men úshin asa qymbat jer,Jańatas qalasynan bastalady. Dál osy jerde meniń kóńildi de, shattyqty, ýaıymsyz balalalyq shaǵym ótti. Úıdiń mańyndaǵy aýlada oınaǵanym jáne eń alǵash mektepke barǵan kóshem áli esimde. Sol kezde ol maǵan óte uzyn bolyp kórinetin. Munda kólik sırek júretin, biraq serýendep júretin adamdar kóp bolatyn.
Bizdiń Qazaqstan – kóp ultty memleket. Beıbitshilik pen dostastyqta, tatýlyqta birge jumyla otyryp, qyzmettiń ár túrli salasynda qazaqtar men orystar, tatarlar men nemister, ýkraınder men kárister taǵy da basqa ult ókilderi eńbek etýde. Men sońǵy júz jylda Qazaqstan jerine ár túrli halyqtar qonys tepkenine jıi oılanamyn. Bizdiń elimiz sııaqty meniń aǵaıynym da kóp ultty. Birlik, ultaralyq kelisim jáne saıası turaqtylyq – qazaqstandyqtardyń qalaýy. Men ony bilemin. Onda tatarlar da, orystar da, qazaqtar da bar. Olardyń taǵdyryn, ómir tarıhyn tyńdaǵanda meniń elim odan saıyn maǵan jaqyndaı túsedi, ony jaqsyraq túsine bastaımyn. Bizdiń otbasy tarıhymyz myńdaǵan basqa otbasylardyń tarıhyna uqsas. Ómirdiń qıyn kezderinde, aýyr jumystarda, ótip jatqan kúnder men merekelerde ár túrli ult ókilderiniń pikiri qalyptasty. Adamzat balasynyń tatýlyǵyna umtylý ár halyqtyń qanynda bar, ásirese ol qazaqstandyqtarda erekshe damyǵan. Bul Qazaq jeriniń jomarttyǵynan, osy ólkelerge taǵdyr alyp kelgen barlyǵyna qushaǵyn keń jaıyp, peıilin keńge salatyn Qazaq halqynyń minezinen jaralǵan.Osynda turýshylardyń barlyǵy Qazaq halqynyń tilin, tarıhy men salt-dástúrin bilýi kerek. Qazaqstanda turatyn barlyq halyqtyń tatýlyǵy men birliginiń máni osynda. Ol baıyrǵy kórkem Qazaqstan jerinde beıbitshilikti saqtaýǵa kómektesedi. Al tatýlyq – bolashaqta gúldenýdiń mańyzdy talaby.Týǵan elge, Týǵan jerge degen ystyq sezimniń úzdik úlgisi men úshin osyndaı bolmaq. Otan týraly oı tolǵasań, jan tolǵanysyn aıtyp taýysa almassyń, sirá.

Týǵan jerim – Qazaqstan,
Táýelsizdigi jarasqan,
Kók baıraǵy jelbirep
Kók aspanǵa uqsasqan

Túrli elder dostasqan,
Eńsesi bıik Qazaqstan!
Qutty bolsyn eldigiń,
Táýelsiz bizdiń Qazaqstan

Bákir Tájibaev jyrlaǵan myna bir shýmaqtaryna da kezek bersek:

Qaıda júrsem, týǵan jerim,

Sen esimnen shyǵarmysyń!

Jastyq dáýren qurǵan jerim,

Kóz aldymda turarmysyń!

Týǵan jer jaıly jyr da, qara sózben jazylǵan shyǵarmalar da árbir halyqtyń ádebıetinde mol. Budan biz ár halyqtyń týǵan jerin ardaq tutyp, anasyndaı qasterleıtinin baıqaǵandaımyz. Bizdiń qazaq halqy da týǵan jer qadirin jas urpaq boıyna, sanasyna bala kezinen — aq sińirýge umtylatyndyǵyn týǵan jer jaıly maqal — mátelderden, ańyz áńgimelerden, batyrlar jyrynan kóremiz. «It toıǵan jerine, er – týǵan jerine» nemese «Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas» dep erekshelep kórsetedi. Bulardyń bárinen shyǵatyn qorytyndy árkimge týǵan jeri, týǵan eli qymbat ekendigi dep oılaımyn.

Aıpyraı!

Týǵan jer — aı!

Teńdeser kim

Bul jerge sen bolmasań kelmes edim.

Kindigimdi baılaǵan qazyǵym – aı

Sen bolmasań bul mańdy kórmes edim, — dep aqynymyz M. Maqataev jyrlaǵandaı, oqýshylar ózderiniń kindik kesken, týyp — ósken mekenin qasterleı, onyń tynys — tirshiligin, tarıhyn, mádenıetin, ekonomıkalyq hal – ahýalyn, zııaly qaýymyn, eńbek erlerin, asqar daryn, abzal analaryn maqtan ete otyryp, týǵan jerdiń bolashaǵyn bárinen artyq kórýge haqylymyz. Týǵan jerdiń bir túıir tasy jattyń at basyndaı altynynan qymbat emes pe? Dýlyǵaly ata - babalarymyz keń dalasyn, asqar taýyn, sarqyrap aqqan kók ózenin qorǵap, maqtan etken, bizge muraǵa qaldyrǵan. Qazirgi tarıhı shaqta, táýelsizdik keńistiginde kúndeı jarqyrap, otanshyldyq rýh pen týǵan jerge degen mahabbat sáýle shashyp turýy kerek. Menińshe, ár qazaqstandyq óz eliniń kartasyna kóz salyp, baıtaq ólkesin, týǵan jerin maqtan tutýǵa tıis.

.

«Otansyz adam, ormansyz bulbul», -dep dana halqymyz beker aıtpaǵan. Sebebi, adam balasy týǵan jersiz, Otansyz ǵumyr keshpeıdi.Ár adamnyń turaqty úıi, mekeni bolý qajet.Sonda ǵana adam baqytty  ómir súredi. Kip-kishkentaı bulbuldyń ózi týǵan jerin izdeıdi, qaıǵyrady. «Árkimniń óz jeri - jumaq», - degeni ras. Osy jóninde  «ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol» - degen maqaldy  dana  halqymyz jaıdan jaı aıtpaǵan bolar. Sondyqtan da óz týǵan jerimizdi, Otanymyzdy qasterlep jáne baǵalaýymyz qajet!

Men ózimniń týyp ósken jerimdi ómir boıy qasterlep ótemin. Óıtkeni, dál osy jerde meniń balalyq shaǵymnyń estelikteri dál osy kúnge deıin saqtalýda. Men kıeli jerde bolashaǵym jarqyn bolaryna senemin.

 

 

 

Pikirler