Ózge ulttarǵa grant berý úkimettiń saıası jospary

246

Granttar sany artýda. Óte kóp. 30 myńnan, 55 myńǵa jetti. Jyl saıyn sany artyp keledi. Memleket grant sanyn arttyrý arqyly Reseı men Qytaıǵa oqýǵa ketetin jastardyń aǵymyn ustap qalǵysy keledi. Óıtkeni olardyń sany tym kóbeıip ketti. 70 myń deıdi bir derekte. Múmkin. Ideologııalyq turǵydan ustap qalý árıne durys, alaıda dál osy jol arqyly ma?

Mysaly Reseıge ketetin jastardyń basym bóligi slavıan tektes ulttar. Olardyń 90% sol jaqqa baryp, keri qaıtpaıdy. Sonda qalady. Tarıhı otandaryna birjolata ketedi. Soltústik kórshimizge oqýǵa baryp, bilim alyp júrgen qazaq jastary da az emes. Olardyń kóbisi qaıtyp keledi.

Ekinshi baǵyt retinde sońǵy ýaqytta Qytaıǵa barýshylar artty. Bul Qytaıdyń jalpy saıası-ekonomıkalyq dúmpýiniń qarqyndy bolýymen baılanysty. Árıne, geosaıası josparlary da joq emes. Mlrd qytaıdyń arasynan da mıllıondary oqý oqı almaı jatqan sátte, ózge ulttarǵa grant berýi de saıası bir jospar. Ózge ulttarǵa jaǵymdy ımıdj qalyptastyrýdyń bir tásili.

Sondyqtan bul turǵydan alǵanda grantty kóbeıtý ıdeologııalyq turǵydan durys qadam. Qytaıdyń jáne Reseıdiń mı shaıý ıdeologııasyna qaraǵanda, óz elimizde júrsin degen oıdan týyndaǵan. Memleket ony ashyq aıtpasa da, pıǵylyn osylaı túsinýge bolady.

Biraq basty suraq bireý: Aqtala ma? Qazaqstanda qalsyn dep, naryqta suranysqa ıe emes nemese stýdent bitirip shyqqansha ómirsheńdigi ýaqyt tabytynda jatatyn mamandyqtarǵa da úıip grant bóle berý durys pa? Naryqty zerttemeı, onjyldyqta qajet bolar mamandyqtar boıynsha soıologııalyq zertteý júrgizbeı (júrgizilgenderin esepke almaı) grantty jaýǵan qardaı shasha berý raıonaldyqpen qol ustasa ma?

Meniń oıymsha bul bolashaqta úlken dúmpý týyndatady. Qazir stıpendııamen jubanyp, grantpen qýanyp júrgen stýdent, erteń tekke keregi joq mamandyqpen jumys tappaǵan sátte birinshi feısbýkte ashý shaqyrady, artynsha kóshege shyǵady. Kiná kimnen? Grantty bólgende naryqty zerttemegen bılikten.
Naryqty zerttemeı grant bóle salý, ataýly áleýmettik kómekti baı adamǵa aparyp bere salýmen teń. Paıdasyz.

Ashat QASENǴALI

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler