MEMLEKETTIK QUPIIa AQPARAT JARIIaLANDY

1257

Qaraǵandy qalasynda 4 myń oqýshy 30 myń teńge kóleminde aqshalaı kómek aldy. Temirtaý qalasynyń mektepteri 28 myń teńge, Aqtas 14 myń teńgeden berdi.

Qaraǵandy oblysynda bıylǵy oqý jylynda turmysy tómen otbasylardan shyqqan oqýshylarǵa kómek kórsetý maqsatynda 1,4 mlrd teńge bólindi. Ol qarajatty Vseobých dep ataıdy.

VSEOBÝCh dep turmysy tómen otbasylardyń oqýshylaryna tegin tamaq pen kıim-keshek, keńse taýarlaryna, lagerge bólingen qarajatty aıtady. Qarajatty jergilikti Məslıhat bekitedi. Vseobýchqa mektep qorynyń 1-den 3-ke deıingi paıyz qarjysy bólinedi. Aqshanyń bir bóligi tegin tamaqqa, bir bóligi balany kıindirýge beriledi.

Nur-Sultan qalasynda jeti myń oqýshyǵa 30 myń teńgeniń sertıfıkaty berildi. Kıim satatyn bes dúkenmen kelisimshart jasalǵan. Ata-analar sertıfıkatymen baryp, tek sol dúkenderden balalaryn kıindirýi tıis. Alaıda ol dúkenderdegi kıimderdiń razmerleri kelmeı, ata-analar narazylyq tanytty. Osy kemshilikterdi eskere kele, Qaraǵandy qalasynyń Bilim bólimi Vseobýchty aqshalaı berýge sheshim qabyldady.

Osyǵan deıin osy maqsatqa bólingen qarjynyń qaıda jumsalǵanyn bilmeımin. Vseobých Úkimettiń 2008 jylǵy nómiri 64 Jarlyǵymen bekitilgen áleýmettik kómek. Jylda oqýshylardy kıindirýge arnalǵan qarajat tender arqyly ıgerilip kelgen. Tenderde kim tómen qarjyny kórsetedi, sol utyp alyp, sapasyz, bir kııýge kelmeıtin, razmeri shaq emes kıimdermen mektepterdi qamtamasyz etip kelgen deıdi biletinder. Bıyl oblys ákimi Erlan Jaqanulynyń aralasýymen osy qarjyny tikeleı ata-analarǵa jetkizýge sheshim qabyldandy. Ata-analar Vseobýchqa bólingen qarajatqa balany ózderi kıindirsin degen toqtamǵa keldi. Másele Qaraǵandy qalasy deńgeıinde dereý sheshimin tapty. Oǵan Qaraǵandy qalasy bilim bóliminiń basshysy Gúlsim Shábdenqyzynyń jyldam sheshim qabyldap, barlyǵyna úlgeretin iskerlik qabileti de negiz boldy.

Degenmen, oblys boıynsha másele sheshilmegen kúıi qaldy. Oǵan dálel, aýdandar men qalalardyń Vseobých máselesinde ártúrli sheshim qabyldap, keıbir aýdandardyń oblys ortalyǵyndaǵy jańalyqtan tys qalýy. Máselen, Qarqaraly aýdanynda Vseobých úshin 10 myń, al Nura aýdany 9 myń teńge bólýdi josparlap otyr. Aqsha tym az, suraq kóp. Biraq bul aýdandar tenderden bas tartyp, jańa qadamǵa bardy. Al irgedegi Abaı aýdany men Qarajal, Jáırem qalalary burynǵydaı, mektepter kıimdi ózderi beredi dep sheshken. Tıip turǵan Buqar jyraý aýdanynyń bul máseledegi kózqarasyn múldem bilmeımiz. Osy azǵantaı aqparattyń ózin men tizege salyp, aýdandardaǵy áriptesterge habarlasyp zorǵa aldym. Sebebi oblystyq Bilim basqarmasynyń basshysy Imanǵalıev myrza bir aıǵa jýyqtady, maǵan Vseobých týraly aqparatty bermeı otyr.

Men qabyldaýyna barǵan kúni basqarma basshysy Abaı aýdanynda Vseobýchty Máslıhat 5 qyrkúıek kúni qaraıdy, sizge habarlaımyz degen. Búgin 17 boldy, tym-tyrys. Eger jýrnalıst men aqparatty ala almasam, qarapaıym ata-anaǵa bul aqparattar qoljetimdi me? Álde bul aqparat memlekettik qupııa ma?

Jańa oqý jylynda Vseobýchqa oblysta 1,4 mlrd teńge bólinipti. Ony Prezıdent Joldaýyn talqylaǵan aktıvte estidik. Al, oblystyq Bilim basqarmasynyń basshysy Imanǵalıev myrza aýdandar men qalalarǵa qansha qarjy bólingeni týraly aqparatty qyzǵyshsa qoryp álek. Aqparat jabyq bolsa, kúmán týýy zańdylyq.

Oblystyq bilim basqarmasynyń Vseobýchke qatysty saıasatynda birizdilik joq. Máselen, ótken oqý jylynda Vseobýchqa Abaı qalasynda 0,9, Jezqazǵan qalasynda 2,9, Qaraǵandy qalasynda 1,2 paıyz qarjy jumsalǵan. Ár aýdannyń áleýmettik jaǵdaıy ár qıly ma? Nege bólinetin qarjy júıelendirilmeıdi, nege paıyzy ártúrli? Nege bir aýdan kıim beredi, al kelesi aýdan aqshalaı beredi?

PS:

Vseobýchty turmysy tómen kez kelgen otbasynyń oqýshysy alady.

Jalaqy men járdemaqylardy qosqanda otbasynyń tabysy ər múshesine shaqqanda 29698 teńgeden az otbasylardyń ər oqýshysynyń Vseobých alýǵa quqy bar. Ər oqýshyǵa jeke qujat tapsyrylady.

Mektep-ınternattardyń oqýshylaryna Vseobých qarastyrylmaǵan.

Vseobýchqa tapsyratyn qujattar tizimi:

1. Ata ananyń jeke kýálikteriniń kóshirmesi,

2. Ata-ananyń sońǵy 6 aıdaǵy tabysy kórsetilgen jalaqy týraly anyqtama,

3. HQO-dan járdemaqy alatyndyǵy týraly anyqtama,

4. Ár balanyń týý týrly kýálikteriniń kóshirmesi,

5. Eger jalǵyzbasty ana bolsa F- 4,

6. Eger, Ataýly kómek alsa, alatyndyǵy týraly anyqtama,

7. Qarjy aýdarylatyn bank kartochkasy týraly anyqtama.

Osy qujattardy ərkim óz mektebiniń sopedagogyna tapsyrady.

 

Lázzat QOJAHMET

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler