ÁJEMNIŃ ARQASY

407

Shaýjaıyna oralyp áke-sheshesinen aırylǵysy kelmeı turǵan sholjań nemeresin ájesi áýeli aldaýsyratyp shaqyryp alar edi. «Áı, mynany kórdiń be, deıdi qaltasynda júrgen ýmajdalǵan oramal, túıme, jip, taraq sekildi mıdaı aralasqan bir ýys zattyń ishinen qaǵazy myj-myj bolyp aqjemdelip, sýreti áreń kórinetin eski kámpıttiń shetin jyltyratyp shyǵaryp jatyp, júr, sen ekeýmiz Kúrish apańnyń úıine baryp ketpenin surap ákeleıik»
Qatqan kári súıek denesin nemeresiniń aldynda tosyp, bir ýys bolyp shógip, ıile qalady. Arqalaıtyn ıshara baıqatyp, eńkeıe berip, oń qolyn ıyǵynan asyra, sińirlenip ketken taramys qoldarymen on kelideı bolatyn erkesiniń bileginen ýystaı op-ońaı joǵaryǵa qaraı tartyp turyp serpe kóteriledi: «á-á-ý-p, bisimillá». Arqaǵa minýdiń rahatyn kórip qalǵan kishkentaı qý da shandyr moıynnan shap berip, tasqa jabysqan qyna, álde súlik sekildi jyly denege jabysa túsip, ózin sheksiz jaqsy kóretin adamnyń júreginiń dúrsilin tyńdap, ıisin sezinip, dúnıedegi eń jaqyn adamy ekenin janymen sezip bara jatatyn. Búgingideı emes, keshegi kúngi áje men nemereniń arasyndaǵy baılanys názik ári berik bolatyn. Olardyń arasyndaǵy jannyń qylymen jalǵanǵan kózge kórinbes tym etene baılanys kóbine-kóp osy arqa arqyly ornaıtyn. Kishkentaı keıýananyń suraq belgisindeı búgilgen beli bir úıdiń barmaqtaı úmitin ǵana emes, bolashaq eline qyzmet etetin taý tulǵaly azamatyn aýyrsynbaı arqalap bara jatatynyn qalaı umytaıyq...

Bul búgingi orta jasqa kelip qalǵan býyn­nan joǵary barlyq úlkenderimizdiń basynan ótken tanys jaǵdaı. Ákeniń moıny men ájeniń arqasy – qazaq balasynyń altyn taǵy edi. Keıingi kezeń nemeresin arqalap, naıqala basyp kele jatqan ájeni kólegeılep jibergenin sezbeı de qalǵan ekenbiz. Sırek te bolsa, nemeresin arqalap bara jatatyn ájeler qalada da bar edi, qazir qala túgili, daladan da kezdestirý qıyn-aý. Bala arqalaǵan apany sońǵy ret kim qaıdan kórgenin esine túsire alar ma eken?

Balany kóterýdiń de ulttyq ereksheligi bolatynyn keıingi jyldary jaqsy baıqap júrmiz. Úndi fılmderinde sarıge oranǵan áıel balasyn bir qolymen oraı, búıir oıyǵyna otyrǵyzyp kóteredi. Al Vetnam, Laos, Sıngapýr jáne búkil Afrıka, Latyn Amerıkasy áıelderi balalaryn qalyńdaý kelgen uzyn matamen ıyǵyna aıqastyra baılap, arqasyna tańyp alady. Kóshelerimizde júretin meshettik túrik áıelderi kerisinshe, dál sondaı kóldeı oramalmen balasyn keýdesine orap tańyp alyp júretinin kóremiz. Sharýa isteýge beıim shyǵys áıelderi ómir súretin azııalyq eldiń bárinde de osy ádis – bala anasynyń omyraý tusyna baılanady. Al qazaq anasy – arqalaıdy. Bala kóterýdiń ár ultta árqalaı bolyp qalyptasýynyń ózindik sebebi de bar bolsa kerek, biraq bárine ortaq bir paıdaly artyqshylyǵyn atap ótpeske bolmaıdy.

Búginde dárigerler jambas urshyǵy durys jetilmeı dısplazııamen týǵan balalardyń analaryna arnaıy medıınalyq beldikpen nemese arnaıy tigilgen «kengýrýmen» kóterýdi tapsyryp jatady. Al álgi afrıkalyq, úndilik áıeldershe arqaǵa tańyp alyp, bizdiń ájelerimiz sekildi balanyń aıaǵyn alshaq ustap arqalaý aqaýmen týǵandar úshin naǵyz kerekti ári paıdaly ádis eken. Arqalaý ádisi qalyptaspaǵan elderde balalar arasyndaǵy týabitti jambas súıektiń jetilmeý syrqaty jıirek tirkeletini belgili bolyp otyr. Eýropada bul syrqatqa beldik júıesi arqyly kómektesetin «kengýrý» beker oılap tabylǵan joq. Mundaı dıagnoz tym kóbeıip ketkendikten jáne medıınalyq jińishke beldikter sábıdiń balǵyn etin qyzartyp, qıyp túsetin bolǵandyqtan zamanaýı úlgide oılap tabylǵan tyń tásilge búkil jas analar rıza bolǵanymen, ony áli de jetildire túsý keregin aıtyp dabyl qaǵyp otyr.

...Sóıtip aýyldyń bar qaradomalaǵy 4-5 jasqa kelgenshe ájesiniń arqasynda júretin. Mingesip alyp júrýdiń ǵanıbetin ekeýi ǵana biledi. Baldan tátti balanyń byldyrlaǵan tilimen qoıylatyn qyzyq-qyzyq suraǵyna ájesi erinbeı jaýap berip, tipti arasynda babalarynan beri tartyp óz ómiriniń hıkaıasyn shertip beretin ol, eshqashan kishkentaı táttisiniń tanymyn ósirip kele jatyrmyn dep oılamaıtyn da. Tili erte shyǵyp, sózdi taýyp sóılep, áńgimeniń túbin túsirip aıtatyn osy balalar edi. Kim kelin túsirdi, kim shómelesin úıdi, kimniń úıine qonaq kelip jatyr, kimniń baqshasyna buzaý tústi, qaı úıdiń nany tátti – ózi oıynda júrse de, bir kózi eresekterdiń tirshiliginde júretin bala erterek estııar tartyp, aýyl-úıdiń arasyndaǵy qaınap jatatyn eńbekti kórip, ózi de eriksiz estilikke qadam jasaı bastaıtyn.

Tórt aıaqty súıretpe arbanyń túr-túri shyqqannan keıin birte-birte ájelerdiń arqasy da umyt bola bastady. Arba nemereni arqadan ajyratty. Izinshe áje men nemere arasyndaǵy júrekpen baılanysqan jylylyq salqyn tartty...

 

Aıgúl AHANBAIQYZY

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler