Týǵan jer estelikteri

163

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik maqala» atalymy boıynsha Japparqulova Aqerke Aıatqyzy.

 

Telefon: 8 702 649 56 51

El.pochta: akerke.zhapparkulova@bk.ru

Týǵan jer týraly oılaı qalsań, júrek tebirenisin sózben jetkizip aıta almaspyz, sirá. Men úshin «Týǵan jer» sózi jáı ǵana sóz emes, onyń astarynda úlken mán men maǵyna astasyp jatqandaı. Árbir adam balasy úshin týǵan jer ózindik estelikterimen jadymyzda saqtalady. Árıne jaqsy jaqtarynan. Sebebi, osynaý bir uǵymdy aıtqanda kóptegen sátter kóz aldymyzǵa keledi. Ol jerdiń árbir tasy, syldyrap aqqan sýy, aýasy, ań men qusy, bári dál sol jerdiń, dál sen týyp ósken jerińdikine saı kelmesteı kórinedi. Týǵan jerdiń qadir qasıetin kishkene kezimizde bile bermeıtinimiz árıne ras. Alaıda óse kele onyń qanshalyqty ystyq ekenin bile bastaısyń. Ondaı kezderi árıne bir jylap syqtap ta alasyń. Mine, týǵan jerińniń qasıettiligin de, qadirligin de osydan ańǵara berýge bolady. Meniń oıymsha, árbir adam óziniń týǵan jerimen maqtanýy kerek. Bolashaqta osy ósken ortasyna óz úlesin qosatyndaı azamat, patrıot bolyp ósse quba qup. Erteden kele jatqan «El bolamyn deseń besigińdi túze» degen ataly sózden de biraz nárseni uǵynýǵa bolady. Sebebi, neni bolsada ózińnen, óz týyp ósken jerińnen bastaý kereksiń. Kez-kelgen jer betindegi pende úshin kindik qany tamǵan, áldılep aıalaǵan, táı-táı basqyzyp júrgizgen, qumy men tasyna aýnatyp ósirgen týǵan jerin ystyq dep te aıtpaýy múmkin emes... Álbette, kez-kelgen halyqtyń qara sózben órnektelip jazylǵan shyǵarmalary da, áni de, jyry da halyq ádebıetinde mol. Ejelden-aq, ata babalarymyz bala es bile bastaǵannan bala boıyna patrıottyq óleń-jyr, maqal-mátel jáne de naqyl sózder arqyly ystyq sezimderin boılaryna daryta bastaǵan.

Qarap otyrsaq, batyrlar jyrynan, ańyz-áńgimelerden týǵan jerge degen kóp astarly sózderdi baıqap jatamyz. Máselen aıtar bolsaq, «Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas», «It – toıǵan jerine, er týǵan jerine», «Basqa jerdiń otynan, týǵan jerdiń tútini artyq», «Balanyń ósken besigi, keń dúnıeniń esigi», «Baqyr qazan qaınasa bárimizdiń baǵymyz, týǵan jerdiń ár tasy bizdiń altyn taǵymyz», «Er elinde, gúl- týǵan jerinde», «Atameken-anań eken, qysylǵanda panań eken», «Kisi elinde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol», «Óz elim, óleń tósegim» jáne taǵy basqa kóptegen aıta berseń sóziń de jetpeı qalatyn týǵan jer bárimiz úshin de yp-ystyq bolyp qala bermek. Kóptegen aqyndar men jazýshylar týǵan jer týraly tom-tom kitap jazyp jatady emes pe ? Men de kitap jazbasam da qolyma qalamymdy alyp, ózimniń ata qonys-altyn mekenim jaıly estelikterdi aıta ketpekpin. Men ózimniń týǵan jerimdi qalaı jaqsy kóretinimdi sózben aıtyp jetkize almaımyn. Meniń týǵan jerim Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany.Týǵan jerimniń topyraǵyn da, tasyn da, sarqyrap aqqan ózenin de, soqqan samal jelderin de, sirkirep jaýǵan nóserli jańbyryn da, aspannyń kúrkiregenin de, kókshil aspanyn da súıemin. Óz týyp ósken jerimiz týraly sóz qozǵala qalsa birden áıgili dıqanshy Y.Jaqaev atamyz esimizge túsedi. 1949 jyly jáne 1971 jyldary eki márte soıalıstik eńbek eri, 1946 jyly KSRO memlekettik syılyǵynyń laýreaty, al 1947 jyly ózine bekitilip berilgen jer ýchaskesiniń ár gektarynan 172 ónim alyp, dúnıejúzilik rekord jasaǵan. Qazirgi kezde kóshe, oblys, orta mektepterge esimi berilgen. 1982 jyly Shıeli aýdanynda Y.Jaqaev atyndaǵy kúrish ósirý tarıhı -ólketaný murajaıy óz jumysyn bastaǵan bolatyn. Sonymen birge aqyn, kompozıtor, ánshi- Nartaı Bekejanovta Shıeli óńirinde dúnıege kelgen. «Sarań baıǵa», «Myrzalyq emes», barymta ámeńgerlikti áshkerelegen «Jesir daýy», «Tolqyn» jáne de «Nartaı sazy», «Ósıet terme» ánderin shyǵarǵan bolatyn. «Qurmet belgisi» orden, medaldarymen , Qazaq KSR joǵarǵy keńesiniń gramotasymen marapattalǵan. Qazirgi tańda Nartaı Bekejanov atyndaǵy drama teatry jumys jasaıdy jáne de esimi «Nartaı» aýyly dep aýyldarǵa berilgen. 1940 jyly úsh aılyq traktorshylar kýrsynan ótip birinshi bolyp traktorǵa otyrǵan áıel adam- Shyrynkúl Qazanbaeva . 1966 jyly esimi Qazaqstannyń Altyn kitabyna engen bolatyn. Birneshe márte Eńbek Qyzyl tý ordenimen jáne Soıalıstik Eńbek eri medaldarymen marapattalǵan. Taǵy da aıta ketpeske bolmaıtyn mehanızator, traktorshy- Jadyra Taspambetova. Qazaq KSR joǵarǵy keńesiniń depýtaty bolǵan, Qazaqstan Lenın komsomol syılyǵynyń laýreaty jáne Eńbek Qyzyl tý ordeniniń ıegeri. Eń alǵash eńbek jolyn «Qyzyl tý» ujymsharynda traktor, kombaın aıdaýdan bastaǵan bolatyn.

Mine, aıta berseń aýyz toltyryp aıta beretindeı nar tulǵalar dúnıege kelgen. Sonymen qatar Shıelideı Kıeli mekendi kópshilikke bilim, ǵylym jaǵynan tanyta bilgen Asqar Serqululy Jumadildaev. Fızıka-matematıka ǵylymdarynyń doktory, Qazaq KSR joǵarǵy keńesiniń depýtaty bolǵan aldynǵy býyn aǵalarymyz. Óz týǵan jerim jaıly aıtqanda bul kisiler jaıly aıtpaı ketpeý múmkin emesteı. «Dýadaq shólin maqtaıdy, kókala qaz kólin maqtaıdy, kemeńger elin maqtaıdy, dıhan jerin maqtaıdy»,-degendeı týǵan jerim týraly maqtana da marqaıada jazyp, aıta alamyn. Óz elin súımegen adam esh nárseni de súıe almaıdy dep jatpaıdy ma dana halqymyz. Qasıetti osy jerde bilim nárimen sýsyndatqan mektebim, balalyq shaǵym ótken jerim bar. Bul jer meni jylýymen, mahabbatymen sýsyndatty. Eger menen sen ne úshin týǵan ólkeńdi súıesiń dep surasa, men eshqandaı da múdirmesten Muqaǵalı atamyz aıtqandaı kún men túnin, qybyrlaǵan jándigine deıin súıemin der edim. Sebebi jýsany, kúrishi men daqyldary. tabıǵaty men samal esken jeli bári-bári men úshin qymbat. Óz jeriniń mereıin ósirgen Jadyra men Shyrynkúl apalarymyz ben Asqardaı asqaq aǵalarymyz sııaqty uldaryn jaratqan uly mekenniń mereıin ary qaraı bolashaqta men de tıtteı de bolsa ósýine óz úlesimdi qosqym keledi. Ultaraqtaı bolsa da ata qonys jer qymbat, at tóbelindeı bolsa da týyp-ósken el qymbat . Sondyqtan da men úshin týyp ósken at tóbelindeı ǵana týǵan elim ystyq. Qazirgi tańda ózim týyp ósken jerimniń qadir qasıetin uǵa bastadym. Osyndaı Egemendi Qazaqstan jerinde dúnıege kelgenime qýanyshtymyn. Otanshyldyq rýhpen týǵan jerge degen mahabbat sáýle shashyp turýy kerek. Ár Qazaqstandyq óz eliniń kartasyna kóz salyp, baıtaq ólkesin, týǵan jerimen maqtan tutýǵa mindetti. Ár birimiz úshin Otan oshaq basynan bastalady: týǵan jer, týǵan kóshe, týǵan qala nemese men úshin týǵan kent. Týǵan jerińniń gúldenýine óz úlesińdi qosa bilseń, elińde seni esten shyǵarmaıdy. Olardyń qaldyrǵan izin búgingi jas urpaqqa tanytyp, úlgi etýge bolady.

Sózimdi qorytyndylaı kele: Tarıhymyzǵ kóz salsaq, osyndaı ulan ǵaıyr keń dala ata-babalarymyzdyń asqan erligimen, qanymen jetken. Adam balasyna týǵan jer, el, atameken degen sózder júregine jaqyn uǵymdar. Árbir adamnyń taban tirer týǵan jeri bolady. Týǵan elge, jerge degen súıispenshilik adamdy alǵa qaraı jetelep otyrady. Dana halqymyz: «Árkimniń týǵan jeri- Mysyr shahary» dep beker aıtpasa kerek.

Týǵan jer –ár adamnyń dúnıe esigin ashyp, dúnıege kelgen jeri. Tabaldyryqtan asqan taý joq, sol sııaqty týǵan jerden bıik tuǵyr da bolmaıdy. Ińgálaǵan sátińnen irgeli tulǵa bolǵanǵa deıingi aralyq – eshqashan qaıtalanbaıtyny aqıqat. Bulardyń bárinen shyǵatyn sóz týǵan jerdiń, týǵan eldiń qanshalyqty qymbat ekendigi dep oılaımyn. «Otan ottan da ystyq» degen dana halqymyz,adam balasynyń júregine eń birinshi, aq sút bergen týǵan anasyna degen sezimi oryn alsa, ekinshiden týǵan jerine degen ystyq sezimi oryn alady eken. Aldaǵy ýaqyttarda óz elimniń damýyna teńizge tamǵan tamshydaı bolsa da úlesimdi qosamyn dep oılaımyn.

Pikirler