Topyraq

887

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik maqala» atalymy boıynsha Asylbekova Dana Asylbekovna.

 

Baılanys telefony: +77758220116

 

 

Týǵan jerin súımeı turyp súımek emes ǵalamdy.

Muhtar Shahanov

    «Týǵan jer» sózi qazir adamdar arasynda aıtylatyn standartty sóz bop qalǵany ókinishti. Tipti sezimdik qundylyǵy da joǵalǵandaı. Búgingi kúni «týǵan jerdi saǵyndym» dep bozdaǵan jandy kórý neǵaıbyl. Qasıetsiz adam týǵan jerden alys bolsa, ketkenine ábden qýanady. Týǵan jerin ańsamaǵan adamnyń, sol jerde qalǵan estelikterin de oıǵa almaýy osydan aıqyndalar. Estelikterge qııanat jasaý óz ótkenińdi óltirgenmen teń emes pe?! Oǵan qııanat etkeniń o dúnıedegi tozaqtyń jerdegi nusqasymen teńdes. Seziný úshin qasıetsiz bop úırenińiz.

Óz ortamda esh alańsyz ádebıetshi bop qyzmette júrgen meni osy bir oqıǵa júregimdi qozǵamaı qoımady. Búgingi kúni tyń nárse jazý ońaıǵa soqpaıdy. Adamdar birinshi orynnan sezim men adamgershilikti ysyrǵan myna ýaqytta, osy bir qasıetterdi qazirgilerge az da bolsyn jetkize alý qıyn. Bul dápterdi polıeıler toby tırandyq bılik qıraǵanda, beıbit turǵyndarǵa beımálim bolǵan eldiń batys óńirindegi 30 jylǵa sozylǵan shekaralyq soǵysta jabyq zonadan taýyp alǵan eken. Jabyq zona batys aýdanymyzdyń soltústik-batys tusyndaǵy  shekarada ornalasqan eken. Saraptamadan ótken soń, arnaıy sheshim arqyly osy dápterdi óz ıeligime aldym. Dápter ıesiniń aty-jóni dápterde kórsetilmese de, jazba arqyly ol adammen tanysa alasyzdar. Kúndelikti oqı otyra, ony ózimniń avtorlyq shyǵarmam etkim keldi. Soǵys merzimi 2056-87 jyldardy qurady, al keıipkerdiń bastan keshken ýaqyty 2080-86 jyldardyń tóńireginde.

***

6 jyl boıy shekarada memleketke qyzmet ettim. 20 jasymda qalaı ekeni belgisiz osy jerde shekarashy bop oıandym. 2079-dyń sońǵy aılarynda arnaıy «Qorǵanys» jobasymen osy jumysqa kelippin. Aýdannyń aýmaǵynan shyqpaq bolǵan adamdy keminde 2 apta tekserip, aýmaqtan ótkizetinbiz. Shekaradan tek portaldar arqyly shyǵýǵa bolady. Bul aýdanda portaldyń 17-si bar. Men №06 portaldy kúzetemin. Bul eń kóp adamdardy ótkizetin portaldyń biri. Portalsyz aýdannan qashý túk te múmkin emes. Sebebi, temir qamaldar adamdardy ońaılyqpen shyǵaryp jibermeıdi. 2 apta kóleminde aýmaqtan shyǵatyn adamnyń 7 babasy da tekserilip, arnaıy saýalnamadan ótedi. Bunyń bárin adamdar emes, sońǵy jıyrma jyldyqtyń jemisi bolǵan «bottar» isteıdi. Túrleri adam ispettes bolǵanmen, IQ shamasy bizden áldeqaıda kóp. Bizden de kóp nársege shamalary jetedi. Tipti tórtinshi babań alaıaq bolǵan bolsa da, álgi bottardy aldap soǵýyń qıyn-aq. Ondaıyńdy tapsa, aýmaqtan shyqpaq túgili úıińdi de tappaısyń. Álgi portal arqyly ótken adam maqsatyna jetken baqytty adam dersiń. Tek tekseristen aman shyqqandar ǵana bul aımaqtan kete alatyn. Men kúzetken aımaqtan kóship ketýshiniń deni balalar men áıelder bolsa, keletinder erler ǵana. Óz erkimen portaldan ótýdi qalaıtyn baılar bolatyn. Biraq baı degenniń ózinde, baılyǵy mol adam men oıanǵan bir-eki jyldyń kóleminde joq boldy. Men turǵan aýdandy tipti aralap kórmegenmin. Qyzmetten tys bizdi áınekti kapsýlaǵa salyp qoıatyn. Energııamyzdy toltyryp, tań ata qaıta kúzetke tikeden turǵyzatyn. Tań ata deımin-aý, men tipti tańnyń atýyn 6 jyl boıy kórmedim. Tipti qazir Kún bar ma ózi?!

Alty jyl buryn osynda 20 jasymda kózimdi ashqanda, dál sol kapsýlada oıanǵan edim. Ol kezde tipti meniń atym da bolmady. Keshirińiz, biz tanyspappyz da ǵoı. Meniń esimim qazir V-74. Shekarashylardyń báriniń esimi osylaı bolatynyn maǵan dosym A-79 aıtqan. Onymen de tanystyrmappyn. Meniń dosym — A-79. Óte armanshyl jáne óte aqyldy. Men munda kóz ashqaly ol maǵan talaı syr shertti. Alǵash óz kapsýlasynda oıanǵanda 18 jasta bolǵan. 18 jasynan osy shekara qyzmetinde. Men bul qyzmette alty jyl ǵana bolsam, ol toǵyz jyl bolǵan. Ol da oıanǵanda túk esinde bolmapty. Biz bárimiz taǵdyrlaspyz desek te bolar. Ol:

- Biz bul jaqtan ketý kerekpiz. Biz soltústik-batysta kúzette turǵanmen batys tusta úlken soǵys bolýda. Ol soǵys toqtasa, múmkin, buryn umytqanymyz eske túsip, jaqyndarymyzdy tabarmyz. Biz myna dál janymyzda turǵan portaldan ótsek, beıbit adamdardy kóremiz. Topyraqty, jerdi, dalany kóremiz. Ol mundaı sur emes. Ol jaqta óte jarqyn.

- Al biz qujat tapsyryp, ketsek she?!

- Esiń durys pa?! Olar bizdi esimizden aıyryp, túk bilmeıtin naqurysqa aınaldyrady.  D-18 ketpek bolǵanda, onyń esin sýyryp aldy. Al qazir qara, ol túk oılamas qatigezge aınaldy. Bizge soǵystyń bitýin kútý kerek. Nemese qashý kerek!

- Sen myna bottardy aldaı alamyn dep oılaısyń ba? Bos qııaldama. Men soǵys bop jatyrǵanyna senbeımin. Biz tek memleketke qyzmet jasap júrmiz.

- Ýaqyt óte túsinesiń. Bunyń bárin kelgenińe 2 jyl bola túsine qoımassyń.  Ýaqyt óte esińe burynǵy estelikteriń kelgende, anaý portaldan ótip, qashqyń keler áli.

Iá, A-79-dyń aıtqany dál keldi. Soǵys bolyp jatyr jáne biz sol soǵystyń sybaılastarymyz. Netken jıirkenishti…

Myna dápterdi kúni-túni baqylaýda men qalaı alǵanymdy aıtaıyn. Birde A-79 maǵan kúndelik bastaýymdy buıyryp, osy dápterdi ákelip berdi. Dápterdi portaldan ótip jatyrǵan bireýdiń sómkesinen alyp ketipti. Maǵan qashan kelgenimdi, neshe jyl osynda ekenimdi, ózi aıtqan dúnıelerdi jazyp júrýdi aıtty. Sebebi, bul bizge qashýǵa kómektesedi. Jáne eń mańyzdysy biz qashý úshin jospar qoıýymyz kerek. Menińshe, osynda men týraly mańyzdy aqparatty bergen tústerimdi baıandaýym da kerek. Sebebi, men túsim arqyly ózimniń kim ekenimdi bildim. Siz de bilińiz…

Topyraqta sýret salyp otyrǵan balaqaıdy kórdim. Jumsaq topyraqtyń ıisi murnyma kelgendeı. Ony qolǵa aldym. Alaqanymnan syrǵyp jatyr. Al aınala óte sheksiz. Turyp alyp aıqaılasań da, sheksizdiktiń ishinde bilinbeı ketedi. Kókjıek dirildeıdi. Qaq tóbede shaqyraıǵan kún. Shynymdy aıtsam, men bul nárselerdi bilemin. 20 jasyma deıin kúnde kórgen dúnıelerim sııaqty tym tanys. Al qazir óte qatty saǵynǵanmyn. Osy sheksizdikte, myna otyrǵan balaqaımen birge mıymnyń ishinde, osy túste qalǵym keledi. Dalamen tamsanyp, súıimimiz jalǵasyp jatyrǵanda áıel adamnyń burynnan tanys, biraq anyq emes aıqaıy taǵy estildi.

- Ádil! Munda kel! Júgir, tez!

Ádil?! Ol Ádil dedi. Balaqaı oǵan birden qarady. Ádil onyń esimi… jáne meniń. Ol balaqaı – men. Meniń esime óte kóp aqparat lezde kirgendeı boldy. Bul áıel meniń anam ba? Ol óte az sózderdi aýzynan shyǵarsa da, maǵan bárin uqtyrǵandaı. Bala aspanǵa qarady da, súrine júgirdi. Ol qaraǵan kókke men de qaradym. Kók surlana bastady. Shaqyraıǵan kúndi tútin basyp, kókte zymyrandar aǵyldy. Anama anyq qaradym. Ózi óte sulý. Qarapaıym aq kóılek ajaryn ashyp tur. Shashy óte uzyn. Samaı shashy aǵaryp ta bastapty. Biraq ózi óte jas. Kóılegin jel óte qatty soǵýda. Anamnyń artynda men buryn baıqamaǵan qıraǵan úı. Úı deýge de kelmes. Biraq anam júgire kelgen meni qushaqtaı alyp kirgizdi. Zymyrandar qulaqty jaryp tastardaı bop óte shyqty. Men ustaǵan topyraq joǵalyp ketti. Meniń ústim topyraq emes, qara tas jerde otyrmyn. Kishkentaı Ádil salyp ketken qum sýret ǵımarat syrtyndaǵy úlken qaǵazǵa aınaldy. Sýrette robot emes, óte ashýly adam beınesi. Astynda «BIZGE KEREGI TEK – SOǴYS!!! BEIBITShILIK JOQ!!!» dep jazylǵan. Aınalaǵa qaraǵanda uzynaboıy kóshe eken. Qıraǵan ǵımarattar óte kóp. Dalada tek qara kıingen túsi sýyq adamdar toptasyp jan-jaqqa júgirip barady. Kıimderi dál mendeı. Tek bulardyń qorǵanysy myqty. Men kirgen lashyqqa men de kirdim. Anam Ádildi sheshindirip ústine túrli-tústi kóılekti kıgizdi. Betin ýqalap, qyzartyp qoıdy. Óte kishkentaı shashtaryn bir núktege jınady da, óz shashyndaǵy rezeńkesin baılaı qoıdy.

- Esimińdi surasa, Ádııa dep jaýap ber. Olar kelgende ul ekenińdi bildirmeýge tyrys, balam. Anaý jerge baryp otyr. Qozǵalma.

Keıin esikten shekarashylarsha kıingen qara kıimdi adamdar kirip keldi. Bir qadam alda ortadaǵysy maǵan qarady. Kishkentaı Ádilge emes, maǵan. Keıin bottarsha sóıleı bastady.

- Múmkin, ony qoqysqa jiberermiz?!

Dál sol sátte oıanyp kettim. Kapsýlam ashyq, maǵan eki bot tesile qaraýda. Olar ádette oıanbaǵan shekarashylardy óltire, qoqysqa tastaıdy. Adam degen qunyń bolmaıdy. Meniń oıanǵanymdy kórip ekeýi keri aınaldy. Túsim jaıly A-79-ǵa aıtýǵa asyqtym. Ádepki boıynsha qoımaǵa baratyn úziliste dál sol jerde boldym. Ol da entige tez kelip, esikti kiltteı bastady. Men oǵan túsimdi aıtyp berýge tyrystym. Biraq ol keıinge qaldyryp, óziniń sharýasyn aıtýǵa kóshti.

- Qysqasy, sen meni birinshi tyńda. Bizge qutylýǵa 1 kún ǵana qaldy. «Qorǵanys» qyzmetine osy soǵysty jasap otyrǵan Qarysh degen ońbaǵan keledi. Eger biz ony óltirsek, soǵys toqtaıdy.

- Óltirý? Esiń durys pa? Biz adam óltirsek, bottardan ne aıyrmamyz bar?!

- Óte úlken aıyrma bar. Olar jamandyq úshin óltiredi. Al biz beıbitshilik úshin osy nársege baramyz. Endi oǵan durys jospar kerek. Seniń ne oıyń bar?!

- Ol portaldan kire me?

- Joq,  zymyranmen ushyp, myna tas qamaldyń joǵarysyna qonady. Tómenge jedelsatydan túsip, myna dálizben portalǵa qaraı keledi. Bárin kórgen soń batys jaqtaǵy soǵys alańdy baqylaýǵa barady. Solaı qaıtadan ketedi. Týra 7 jyl buryn kelgende dál osyndaı bolǵan. Ol ýaqytta D-18 ekeýmiz osyny istegimiz kelgen. Biraq ol ustalyp qalyp, esi sýyrylyp qaldy. Endi tyńda. Bizdegi úlken múmkindik - dáliz ben portaldan ótetin tusta. Onyń qorǵaýshylary kóp. Esh qatelik jibermesten óltirý kerek. Ol ólse, ony qorǵaýshylar bizge qarsy shyqpaıdy.

Dál sol ýaqytta meniń oıyma túk kelmedi. Boıymda tek qorqynysh pen úreı boldy. Ony óltire almasaq, armanmen ólerimiz anyq. Ol osy eldi, áskerdi basqaryp otyr. Ony kúzetýshileri tym kóp, qorǵanysy myqty. Tipti bizdiń qarý-jaraǵymyz da qolda bolmaıdy, portal jabylady. Qarý tek sol tırannyń ózinde bolady. Bul óte qıyn nárse. Bes kúnniń ishinde bizde qutylýǵa úlken múmkindik bar. Jáne 30 jylǵa sozylǵan soǵysty da joıýǵa úlken múmkindik. Bul soǵys sońyna jetse jáne tırandy óltirsek, ony istegen qaharmandar myna biz bolamyz. A-79 jáne V-74. Urpaq bizdi sóz etedi, bizge uqsaǵysy keledi. Biz sekildi beıbitshilikke umtylady. Qazir bizdi basqaryp otyrǵan bottardy bolashaq urpaq ózderi basqarady. Eh, biraq táýekel shirkin qıyn-aq. Sál shalys bassaq, bálkim, bul soǵys 40 ne 60 jyldyń týrasyna jalǵasar. Nemese máńgilik. Qorqynyshty. Táýekelshildiktiń artynda bizdiń saǵynyshymyz jatyr. Batyldyǵymyzǵa oıymyzdy qosyp, úlken ári durys jospar qurýymyz kerek. Tek ýaqyt az. Erteń bári sheshiledi. Ýaqyt tyǵyz…

Sol kúni taǵy bir túsimdi kórdim. Álgi toqtaǵan jerden qaıtadan paıda boldym. Kishkentaı Ádil bir buryshta otyr. Qıraǵan úıdiń buryshy ylǵal tartyp, joǵarydan tamshy aǵady. Esikten kirgen áskerler anamnan suraq-jaýap aldy. Anam meni jasyryp, «Ádııa atty qyzym ǵana bar.Al kúıeýim batysta soǵysqa ketti» degenin estidim.

Áskerıler taǵy osy ispettes suraqtardy qoıyp, shyǵyp ketti. Men de olardyń artynan shyǵyp, ere bastadym. Olar bir top adamnyń janyna sap túzep tura qaldy. Aldarynda basshylary turǵandaı.

- Asa Qurmetti Qarysh myrza! Aımaqta ul balalar men erler tolyqtaı soǵys qataryna alyndy. Onyń 65%-yn shekara qyzmetine alyp otyrmyz. Qarý ustap kórmegenderdi 3 aı ishinde úıretip shyǵamyz.

Susty kózqaraspen álgi Qarysh jańaǵy áskerıge bir qarady da:

- Úsh aı?! Úsh aı tym kóp. 2 aptada úıretińder. Tipti bir aptada.

- Qup bolady, Asa Qurmetti Qarysh myrza! Aıtpaqshy, kóshege posterlerdi tolyqtaı ilip boldyq. Barlyq jerde sizdiń sýretterińiz. Halyq sizdiń uranyńyzdy jatqa biledi.

- Óte durys! Myna shekaradaǵy qalany ózimizge qaratyp alsaq, ári qaraı bizdiń Álemdi jaýlaıtyn esigimiz aıqara ashylady. Álemdegi adamnyń bári meniń qulym bolady. Men úshin jumys isteıtin bolady. Toqta… Mynaý kim taǵy?!- dep maǵan tike qarady da, qarýyn shyǵaryp, atqylaı bastady. Sol tusta uıqydan oıanyp kettim. Búgin bizdi aýyr kún kútýde. Qaryshtyń ózegin qalaı da óshirýim kerek!

***

Kúndelik ıesiniń áńgimesi osy jerden úzilip ketti. Bul túsinen soń áńgimeni jalǵastyrmaǵanmen, jabyq zonadaǵy beıne baqylaý men ol týraly málimetter arqyly oǵan ne bolǵanyn bildik. Tırandyq bılik basshysy Qarysh keletin kúnge A-79 jáne V-74 jospar quryp, odan qutylmaq bolǵan. Bottar olardy bógep, V-74-tiń esinen aıyrmaq bolǵan. Al dosy A-79 ony qutqaramyn dep bottardyń qolynan qaza tapqan. Olardyń shyn ómirdegi esimderimen de tanystyq. A-79 bolǵan jigittiń aty-jóni Qaırat Talmasuly bop shyqty. Shyn ómirde arhıtektor bolypty. Al avtor V-74 bolsa, jas stýdent Ádil Erdemhanuly bolypty. Onyń artynda soǵystan zardap shekken múgedek ákesi qaldy. 20 jasyna deıin anasy ulyn tyǵyp ustaǵanmen, balasy baryn bilgender Ádildi alyp, anasyn qupııa jaǵdaıda óltiripti.

Portal tustaǵy beınebaqylaýdan baıqaǵanymyz Ádil men Qaırat bottarmen qarsylastyǵynda ashyq portalǵa eńbektep bara jatyp, portaldyń kók sáýlesine qol sozǵan kúıi qaıtys bolǵan. Ádildiń áńgimesin oqyp, tipti beıneden sonsha qol sozǵanyn kóre otyra álgi basta aıtqanymdy taǵy eske salǵym keledi. Ol óz túsinde týǵan jerin óte qatty saǵynyshpen oılady. Qarapaıym topyraqty sezinýiniń ózi qandaı?! Ózimiz shyǵarǵan maqulyqtyń kesirinen talaı adam zardap shekti, talaı Ádil týǵan topyraǵyn ańsady, talaı Qaırat úı-ishine asyqty. Eki qaharman burynǵy bılik basshysy Qaryshty óltirgeni úshin qylmysker degen atqa laıyq degender de boldy. Biraq Qaryshtyń jasyryn 30 jyl soǵys júrgizgenin bilgen de joqpyz, sezbedik te. Tek batys aýmaqtaǵy adamdar ǵana habardar bolǵan. Olarǵa qaladan shyǵýǵa tyıym salynyp, tipti baılanysty da óshirgen. Bunyń bir de birin bilmedik. Bizdi adam emes, astyrtyn túrde tırandyq bottar bıligi ustap turǵanynan tipti sekem almadyq. Qaryshty bot emes dep eseptesek te, ondaı ashkózder áli de bar emes pe?! Adamzat essizdikke salynyp, adamgershilik pen sezimdi ysyryp qoıýy, aldaǵy ýaqytta áli talaı jandy jarqyn ómirinen aıyrary sózsiz. Jarqyn ómirinen jáne týǵan jerinen eriksiz aıyrady. Oqyrman, senen surarym bul «Topyraq» oqıǵasynan soń sen úshin «Týǵan jer» sózi áli de standartty ma?!

Pikirler