Bizdiń jaqta kún uzaq

115

 

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik maqala» atalymy boıynsha Aızat Joldasova.

 Elektrondy pochta: zholdasova_97@mail.ru.

Men týǵan ólke Muztaý emes, birden aıtaıyn. Baýkeńniń Jýalysyna da uqsamaıdy. Biraq Muqaǵalı týǵan topyraqqa jaqyn. Shoqan Qashqarǵa saparynda bizdiń aýyldy basyp ótken. Laǵmanymen áıgili Jarkent, onyń ishinde – Penjim. Iá, sizde tańyrqaǵan tárizdisiz. Aýylymnyń aty – Penjim.

Kóne kóz qarııalarymyzdyń áńgimesine súıensek, «Penjim» ataýy «Bes balyq» degen maǵyna beredi. Buryndary Qytaı asqan qazaqtar elge kelse, bes kól bar eken. Ashqursaq adamdar bes kólden balyq aýlap, kún kóripti. Jer-jerge «Bes kólden balyq jep, etek-jeńdi jınadyq» dep habar taratypty. Sodan kórshiles aýyl-aımaq mekendi «Bes balyq» dep atapty.

Keıinnen aýyl aty «Penjim» bolyp ózgergen. Qazankól men Altynkóldiń arasynda ornalasqan ólkede, kileń jasyl orman bolypty. El qonystana bastaǵannan-aq aǵashtardy kesý bastalypty. Búginde aǵash joq emes. Almatydan qaıtar jolda, bizdiń jaqqa kóz júgirtseńiz, jap-jasyl orman ba dersiz. «Alla Almaty oblysyna sulýlyqty aıamaı bergen» degen tujyrymǵa kózińiz jetedi.

Meniń mekenim atamnyń kúlkisine uqsaıdy. Aýyl turǵyndarynyń birtutastyǵy qaıran qaldyrady. Atamnyń kúlkisindegi bólek bolmys – bizdiń aýyldyń kelbeti sııaqty. Bir kóshede turatyn qaýymnyń bir úıdiń balasyndaı etene jaqyn bolýy – mereke. Meıirimge toly kózqaraspen, qamqorlyqpen qaraýy – erekshe. Mundaı tirshilikti baqylaý kez kelgenge buıyra bermeıtin baqyt.

Aýylda ózge ult ókilderimen aralas-quralas turamyz. Kópshiligi uıǵyr halqy. Atamnyń kúlkisindegi qaıtalanbas qubylys, ózge ultqa óz tilinde qaljyń aıtyp, ana tilińde jaýap alǵandaǵy súısingeniń tárizdi. Sondaı rııasyz ári pák.

Meniń ólkem apamnyń kelbetine uqsaıdy. Qarap tursańyz halqy da apamnyń júzindegi meıirimdeı shýaq shashady. Apamnyń ájim shalǵan júzi bizdiń aýyldyń qısyq-qyńyr joldaryna sııaqty. Tik eki qasy men súıkimdi erni mektepke barar kóshe men ákimdik jaqtyń joly sekildi. Kóziniń kúlimdep turatyny, tek mekteptiń aınalasynda ǵana ósetin raýshan gúlder tárizdi. Apamnyń bet ajary ózi kóne bolsa da, ári taımaǵan 1962 jyly salynǵan klýbymyz ispetti. Jasy kelgen saıyn qarııanyń janyna jýyǵysy kelmeıtin kelinder bar. Solarǵa uqsap aýyldan kóship ketkenderdiń qatary kóp. Sebebi, aýylda jumys joq. Biraq...

Janyńa jylýlyq syılaıtyn sátterge toly meken árbir adamnyń júreginde. Qanshalyqty jyraqta júrseńde, sanańdaǵy estelikter

órnektelgen ólkemen birge tynystaıtyndaı kúı keshesiń. «Aýyldan alystaǵan saıyn, jaqyndaı túsesiń». Meniń stýdent kezimde oılap tapqanym. Óıtkeni, Jarkent pen Almatynyń arasy tym qashyq kórinetin. Saǵynatynmyn. Sóıtip, Jarkent jaıly oqyǵandy, izdengendi ádetke aınaldyrdym. Aýyl tirshiligin esime alyp, jıi oılanatyndy shyǵardym.

Demalysta aýylǵa kelsem, erte turý daǵdyǵa aınalady. Tańsáride jerge kilem tósep, samaýyrdyń sháıin ishkenge ne jetsin?! Almatyda ólip ket 6-da oıaný qaıda?! Aýylda tań men taý úılesimin kórýge ańsarym aýady. Tańǵy, túski, keshki sháıdi samaýyrǵa qoıý jeńeshem úshin jumys. Qabaǵy ashylmaıdy. Oǵan salsa, gazdyń sháıi – jan tynyshtyǵy. Apamdar kelinniń qabaǵyna qarap, qoıa salady. Men bolsam, kelip alyp zań soǵamyn. Kelinniń mindeti – sháı qoıý , qazan-oshaq jaǵý, taǵysyn taǵylar. Jaqtyrmaı qaraıdy. Járaıdy. Bastysy, apam men atam úsh aı jaz terlep-tepship sháı iship, jer qazannan dámdi as ishse bolǵany.

Qarap otyrsam, sońǵy kezde aýyldan aýyl kúıi ketken. Baıaǵydaı jer oshaqtan tamaq jep, samaýyr tútini shyǵatyn úı az. Qysta murjadan shyqqan tútin tipti tystaǵy adamnyń janyn jylytady emes pe? Syrtta oıynnyń týyn tigip, úıge kelgesin pesh janynda kitap oqý ǵanıbet qoı. Joq, qazirgilerge olaı emes. Jeńeshem gaz kirgizeıik dep qıǵylyq salady. «Onda qala men aýyldyń aıyrmashylyǵy qaısy?» dep men shyǵam. Áı, osy jeńeshem «myna qyz demalysqa kelmese eken» dep oılaıtyn bolar, kim bilsin...

Menińshe, aýyl – qazaqtyń rýhanı ordasy. Oılanatyn, es jııatyn, jan tynyshtyǵyn tabatyn jer. Alma aǵashtyń túbinde jatyp, keleshegińe jospar quratyn oryn. Túnde juldyzǵa qarap, «meniń juldyzym joǵary» dep kúlimdeıtin keńistik. Ishki álemiń kúırep, janyń qınalǵanda – qospasyz dári.

Keıde oılanamyn, aýylǵa gaz kelip, qala keıpine enýdiń ne keregi bar? Odanda aýyl men qalanyń arasyn jaqsy jolmen jalǵasyn. Internet júıesin ornatsyn. Shıpajaı men qonaqúı salsyn. Aýyl áleýetin kótersin. Qalalyqtar murjadan shyqqan tútindi tegis jolmen izdep kelsin. Jańa mektep pen balabaqsha boı kóterip, mádenıet úıleri jóndeýden ótsin. Aýyldyń bolmysyn emes, syrtqy keıpin ózgertsin. Aýyldaǵy qazaqy qalyp pen bolmys bútin kúıinde qalsyn.

Uly Jibek jolynynyń boıynda ornalasqan mekende áli de saýda-sattyq júıesi buzylmaǵan. Aspan asty elinen ákelingen túrli taýardy, Qazaqstannyń kez kelgen bóligine tasymaldaý qolǵa alynǵan. Budan bólek, aýyldyń kún kóris kózi – júgeri men bıdaı egý. Erte kóktemnen egis basynda júrgen ákemiz kúzdi úmitpen kútedi. Júgeri ótkizý baǵasy tómendemeı turǵanda oryp alýdy oılaıdy. Baǵa da Almatynyń aýa raıy sııaqty

qubylmaly. Erte orýdyń taǵy bir sebebi – tehnıka. Kúz – traktorıster maýsymy. Kúni buryn kezekke turmasań, aýyldaǵy 5-6 traktor kimge jetsin?! Qyrkúıek pen qazanda bári úlgerse deısiń. Qarashaǵa qalsa, qar astynda qalady. Qar astynda qalsa, oıdaǵy baǵaǵa ótkizýdi umytyńyz. Oıdaǵy baǵaǵa ótpese, kún kóris qıyndaıdy. Osylaısha, otbasynda qarjy máselesi týyndaıdy. Áńgime aqshaǵa tirelgende arǵy jaǵyn baǵamdaı berińiz.

Jumys joq. Jumyssyzdyq – HHI ǵasyrdaǵy aýyl derti. Otbasynda keleńsizdik týdyratyn faktor. Shirkin, aýylda sút zaýyty, teri óńdeıtin oryn, júgeriden ónim óndiretin eh ashylsashy. Buryn sút zaýytyna uqsaıtyny bolǵan. Apamdar jumys istegenbiz dep jyr qylatyn. Sol is qaıta jandansa, birazynyń kózi kúlimder edi. Mal barshylyq, teri ótkize almaı júretinder kóp. Teri óńdeıtin oryn ashylsa, eki qolǵa bir kúrek tabylatyn edi. Máken aǵanyń áıeli 4 balasymen Almaty asyp ketpes edi. Kórshi úıde kúnde urys shyqpas edi. 80-nen asqan kórshi atamdy aıaımyn. Qyzyq kórem ba dep júrgende, qulaǵy tynshymaıtyn boldy. Kórip júrgen qanshama jup aıyrylysyp ketti. Báriniń qalaıtyny – aqsha. Jumys tapshy jerde aqsha qaıdan bolsyn...

Penjim – meniń dostarym cekildi. Meni sheksiz kúldire alady, aǵyl-tegil jylata da biledi. Adamnyń aılap kórmese de, janynda júretin jandardan da artyq kóretin dostary bolady. Penjim dál sondaı! Almaty sóz joq ásem qala – týra jańa dostar sekildi. Biraq Penjim seniń bar syryń men kemshiligińdi biletin – eski hám jaqyn dosyń.

Penjimde ár maýsym ózinshe áserli. Qysta murjadan shyqqan tútinge qarap, keýdeńe shyraq jaǵylady. Kóktemdegi jaıma shýaqqa bólengen aýyl kórinisi tipten keremet. Qalanyń kóktemi mundaı áser syılaı almaıdy. Bir qyzyǵy saǵat tili aqyryn jyljıdy. Tipti ótpeıtin sekildi. Ýaqyt ár mınýtyńdy baǵala dep ún qatatyn tárizdi. Buryndary men buǵan nazar aýdarmaıtynmyn. Artynsha túsindim. Júrisi azan-qazan Almatyda ótkizgen ýaqyt seni jyldamdyqqa úıretedi, al meniń mekenimde sabyrly bolýǵa, baıyptylyqqa úgitteıdi. Kún-Ana Penjim halqyn qımaı qoshtasady. Kóńili aq, júzi meıirimge toly adamdardy kim jaqsy kórmesin? Sondyqtan bizdiń jaqta kún uzaq. Ári tynyshtyq ólkesinde kún tym ystyq. Penjimge degen mahabbatynyń ólshemi – 40 gradýs. Al joldar...

Joldar shyǵystan batysqa, batystan shyǵysqa qaraı bólinip jatady.

Jolǵa shyqqan ár penjimdik týǵan ólkesine jetkenshe asyǵady daturady, asyǵady da turady...

 

Pikirler