Elimniń ótkeni, búgini jáne erteńi

85

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik maqala» atalymy boıynsha Qalıýaı Juldyz Baýyrjanqyzy.

 

Baılanys telefony: 8707-656-98-66

Elektrondy pochta: zhuldyz.kalbay@mail.ru

Táýelsizdikpen birge biz eldik dástúr men memlekettik mádenıetti jańǵyrttyq. Osylaısha, tórtkúl dúnıeni at tuıaǵymen dúbirletken dańqty babalardyń «Máńgilik el» muratyn qaıta jalǵadyq. Tegeýrini berik, tepkisi qatty zamanda teń jarymynan  aırylǵan halqymyz ana tilinen, qasıetti dininen kóz jazyp qala jazdady. Degenmen, sonyń bári halqymyzdyń rýhyn jasyta alǵan joq, azattyqqa degen ańsaryn jeńe almady.

                                                                            Nursultan Ábishuly Nazarbaev

 

Shirkin, netken zaman deseńizshi! San ǵasyrlar boıy ulasqan urystar,ádiletsiz jalǵasqan jaýyz soǵystar,qııan-keski qantógis shaıqastar —  munyń bári de seni qyspaqqa aldy ǵoı, Otanym!                             Qazaǵym-aı, ne kórmediń? Neni bastan keshpediń? Jalańaıaq jar basyp,ózgeniń bosaǵasyna qashyp, taıaǵyna jarmasyp, jetimderdiń kúnin kórip, qaıǵy men qasiret, azap pen muń, birine-biri jalǵanyp, jamalǵan tarıhtyń tar jol, taıǵaq keshý jyldary elimizdi zar eńiretip, erimdi san terletip, qaraly túnderdi de bastan keshirdiń emes pe?

Mońǵoldar, jońǵarlar, qalmaqtar, orystar kazaǵymnyń ulan-ǵaıyr,shetsiz,sheksiz keń baıtaq shalqar jerine kózderin tastap,tus-tustan antalap, qyspaqqa aldy goı. Eldiń júgin er kótermese, eldiń jaýyn  er jeńbese, ór de ójet erlerimiz jer sholyp,el kezbese, ádildikten túńilgen jaýyzdardyń sybaǵasyn berip,basyn kespese, shyndyqty moıyndatyp,ot sózben óltirmese,sanasyn selk etkizip, ózegin órtemese eshbir halyq  moıyndamas ta edi. “Elim!” dep eńirep, shybyn janyp shúberekke túıip, sol zamandardyń san alýan ádiletsizdigine, jaýgershiligine qarsy soǵysyp, qazaǵymnyń el bolyp qalyptasýyna úlken úlesin qosqan sanbozdaqtardyń, han-bılerdiń esimi aqıqattyń tarıhynan belgili. Olar - atamekenin, týǵan elin jan aıamaı qorǵap, ata-babalarynyń erlik dástúrin saqtaý arqyly ózderiniń óshpes dańqyn shyǵarǵandar. Olar erteńin oılap,bolashaqqa kóz júgirtken, tereńnen tolǵap, saıası syr shertken, asa kóregen, beldi handarymyz - Abylaı, Táýke, Kenesarylar! Olar bostandyq úshin qylysh sermegen, birlik týyn kókke kóterip, jelbiretken er júrekti, narkesken, esil el batyrlarymyz- Qabanbaı,Bógenbaı, Naýryzbaı, Jánibek, Raıymbek, Baıandar. Olar toqsan sózdiń tobyktaı túıinin túsirgen, qara sózdiń jiligin shaǵyp,maıyn ishken,qara qyldy qaq jaryp,ádildigin aıtqan ot aýyz,oryq tildi dana, dara kemeńger,baba bılerimiz - Tóle,Qazybek,Áıtekeler! Olar ult-azattyq soǵystyń basshylary,patsha úkimetinin otarlaý saıasatyna qarsy shyqqan sheshen, aqyn batyrlarymyz - Syrym, Mahambet,Isataı, Amangeldiler! Jer qoparyp, taý kóshirgen batyrlardyń: “ Týra bıde týma joq”  dep, ádildigin aıtqan bılerdiń, eliniń basyn qosyp,týyn kótergen handardyń arman-oılary, maqsat-múddeleri,tilekteri bir emes pe?!

Mine, meniń babalarym osyndaı!  Men olardy úlgi tutyp maqtanamyn. Sebebi, meniń boıymda olardyń qany tasıdy, meni qashanda olardyń rýhy jebeıdi, arýaǵy qoldaıdy.                                                                        Nurly,ashyq aspan,keń jazyq, jasyl jazıraly dala,basyn bult,shyńyn muz japqan asqar taýlar,tuńǵıyǵy tunjyraǵan jumbaq kólder,jal tolqyndary asaý arǵymaqtardaı kókke shapshyǵan shalqar teńiz,syńǵyrlaı aqqan syldyr bulaqtar,naryn qumdy shólder,adyr-adyr belester,joǵary boılaı uzaqqa sozylyp jalǵyz aıaq joldar,qaraǵaı,tobylǵy,butalar,jaýqazyn gúlder,en dalamnyń tósinde baqytqa ǵana saıraǵan sandýǵash qustar,kıik,maraldar – munyń bári ásem jerimniń tańǵajaıyp tabıǵı kórinisi – meniń úıim,meniń elim- Qazaqstan!

Men jerimniń qupııa syryn,ósimdikterdiń sybdyryn,usaq jándikterdiń qybdyryn estip ósip kelemin. Men oıly-qyrly jerlerde myń súrinip,san synalyp,bolashaqqa kóz tastap kelemin.

Júz otyzdan asa ult ókilderi turatyn osyndaı qasıetti mekende,asqaqtaǵan Alataýly ólkede,keńshiligi keremet,darhan dastarqandaı dalada,egini teńizdeı tolqyǵan, tórt túligi myńǵyrǵan,óndirisi órkendegen mekende ómir súrýshi árbir adam óz Otanyn janyndaı súıip,onyń kók baıraǵyn kókke kóterýdi maqtanysh tutady! Ushsa qustyń qanaty talatyn,shapqan attyń tuıaǵy tozatyn elime degen mahabbat judyryqtaı júregimniń túkpirinde ornalasqan,ómirime nár beretin,- sarqylmas bulaq,máńgi alaýy óshpes janyp jatqan jalyndy shyraq. Jalyn janady,mazdaıdy,keleshekte ot bolyp daýlaıdy. Ony Sibirden soqqan sýyq jel de óshire almaıdy,kózimnen jas shyǵarǵan yzǵarly aıaz da, meıli jer aınalyp,taý qulap,aspan kóshsin,biraq, Otanǵa degen adal mahabbatty,zor yqylasty,súıispenshilikti, «Elim!» dep soqqan jas júrekti qandaı qubylys bolsyn óire almaıdy!                                                                              Elimiz beldi bekem býǵan shaǵynda bizge artqan senimin tárk etsek,azamattyǵymyz qaıda?! Maǵjan aıtqan Alashty aspanǵa kóterer jastarmyz ǵoı. “Óz elim - ózegim “ dep, ótkenge synmen de,syımen de qarap, keler kúnge ónege bola alsaq, jarar edi.     Árqaısymyz ómirge túrlishe qaraǵanymyzben, elge,aǵaıynǵa,etene jaqyn adamǵa degen súıispenshiligimiz de ár deńgeıde desek te,ortaq múdde -  el bolashaǵy. Iir-ıir joldary kóp ómir ótkelderinen tosylmaı,birimiz- bilikti el danasy, ekinshimiz- bilekti er danasy bolyp, barshamyz súrinbeı ,báıge alyp jatsaq,atam qazaq úshin taýdaı mártebe.

Elimniń damyǵan 30 elderdiń qataryna kiretinine men senimmen qaraımyn.Sebebi, eldiń tizginin ustaıtyn qazirgi ulandarymyzdyń boıynda tektilik bar,tabıǵı daryn bar. Bizde Abylaıdardyń saıasatkerligi, Qabanbaılardyń erligi, Qazybekterdiń bıligi,  Jırenshelerdiń sheshendigi, Asanqaıǵylardyń kósemdigi, Buqarlardyń jyraýlyǵy, Syrymdardyń tapqyrlyǵy, Abaı, Mahambetterdiń aqyndyǵy, Shoqandardyń jarqyndyǵy bar. Taǵy da babalarymyzdyń bizderge mura qylyp qaldyrǵan asyl qazyna- jerimiz bar. Elimizdiń damıtynyna, qyran qustaı bıikke qalqıtynyna men kámil senemin. Sebebi, bizdiń tiregimiz.dinimiz,altyn uıamyz - Otanymyz bar.

XX ǵasyrdyń súrginin bastan keship, jańa myńjyldyqtyń tabaldyryǵyn jańǵyrǵan qalpynda attaǵan Qazaqstan óziniń barsha tóltýma bolysyn, jarqyn da baı mádenıetin, ǵasyrlar qoınaýynda qalyptasqan salt- dástúrin,qyzyq ta san qıly tarıhyn álem halyqtarynyń aldyna jaıyp salyp, quldyǵy men zorlyǵy joq jańa ómirdi jańǵyrtý úshin, eńbek pen mádenıetti jarastyrý úshin, sulýlyq pen parasattyń saltanat qurýy úshin jańasha ómirge qadam basty. Qanshama ret týy tigilip,qanshama ret  týy qaıta qısaıǵan, qanshama  memlekettiń quramynda bolyp,qanshama ret memleketsiz qalǵan ári kóne,ári jas qazaq halqy qaıtadan álemdik dúbirge qosylyp, álem elderimen ıyq tiresýde. Biz bolashaqqa kóz tigip, táýelsiz elimizdi «Máńgilik El» etýdi murat qyldyq. Máńgilik el bolý- bizdiń óz qolymyzda. Ol úshin ózimizdi únemi qamshylap udaıy alǵa umtylýymyz kerek. Baılyǵymyz da, baqytymyz da bolǵan máńgilik táýelsizdigimizdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaı bilýimiz kerek.

Men qandaı ómirge boı túzep, baǵyt alsam da, qandaı mamandyqty tandasam da, meıli qyran qustaı bıik ushyp,joǵarydan tómenge qulasam da ,ómirdiń jolymen uzyqqa boılaı,taýǵa órlep shyqsam da,talaıdy taǵdyrdyń jazǵanyna basymdy ıemin, biraq senin arqanda, Elim, keń qushaǵymdy jaıyp júgiremin, jerimde erkeleı aýnap, sekiremin, soǵan ǵana senemin, uly Otanym! HHI ǵasyrda qazaqtyń qasireti az bolǵaı, qýanyshy kóp bolǵaı! Taıaýdaǵy júz jyldyq,áredegi myń jyldyqtarda qazaqtyń armany men múddesin, eldigi men eńbegin haq taǵaly baıandy etkeı!

Otanym! Sen bolmasań ne eter edim? Máńgi baqı qul bolyp jaýǵa,jylap-zarlap keter edim. Ómirim qarańǵy tún qapasta óter ediń, tamyrymdy jaıa almaı,jaıqalyp erkin óse almaı ósher edim!

Pikirler