Týǵan jer

170

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik maqala» atalymy boıynsha  Ospanova Nursıla Qabdenqyzy.

Elektrondyq adresi: nur.1990_kz@mail.ru

Uıaly telefon: 8705 304 6389, 8747 507 1668

Úı telefony: 8(71454) 21979

 

 

Tarıhqa kóz júgirtip, bala taǵdyryn ult taǵdyry dep qarap, keleshek urpaqtyń ómirge kelgen sátinen bastap, ulttyq qasıetterdi uǵyndyryp, balalardyń boıyna uıalata otyryp, áleýmettik ómirge daıarlap, elimizdiń damýyna úlken úles qosa alatyn azamat etip tárbıeleý, ol árıne týǵan jeriń kindik qanyń tamǵan jerden bastaý alady. Ananyń sútinen súıekke sińip, etke daryǵan alǵashqy ýyz tárbıeniń jaqsy qasıetterimen ımanjúzdi de ınabatty ul-qyzdyń ósip shyǵýy jerine baılanysty. Ósken ortasy, ishken sýy, aýasy dep bilemin.

Qazaq jeri kóp shekken qasiretti,

Qazaq eri - ónerli, ósıetti.

Eli tekti, qasterli, qasıetti...

Kıeli týǵan jerim – Amangeldi...

Ishseń shólin qanatyn taza, keremet aýasy bar   kıeli týǵan jerińdi qaı jerde de, qaı elde de eske alyp, aıtyp júrgenniń artyqshylyǵy joq dep bilemin.

Tirshilik ataýlynyń qutty qonys  mekeni, tirshiliktiń túlep ósýine qajetti nári, jer betine kórik bergen  sáni.Tabıǵat, Jer – Ana, atameken, týǵan jer, aýylym degen uǵymdar bir-birimen tamyrlas ári taǵdyrlas.

«Týǵan jer » degen sózde tereń uǵym bar,ári ol árbir adamnyń jaryq dúnıege shyr etip kelgen kıeli mekeni. Eń alǵashqy jutqan aýasy,alǵashqy kún nurynyń sáýlesi, aıalaǵan ómir besigi.Týǵan jerdiń barlyq tabıǵı qadir-qasıeti ananyń aq sútimen tula boıyńa taraıdy. Adamnyń barlyq ómirindegi taǵdyry da týǵan jermen tamyrlasyp, ózektesip jatady.Týǵan jerim – meniń maqtanyshym, abyroıym.Amangeldiniń ulan-baıtaq jeri, beıbitsúıgish halqy búkil álemge tanymal. Bar álem bizdiń jerimizdiń keńdigine, sharýashylyqtyń damyǵanyna kóz tastap qaraıdy. Ulttardyń, halqymyzdyń birligine, qonaqjaılylyǵyna qyzyǵa da, qyzǵana qaraıdy.

Qazaq  halqy «Eldiń dańqyn er shyǵarady, erdiń dańqyn el shyǵarady» - dep beker aıtpaǵan dep oılaımyn.Týǵan jerdiń adamgershilik asyl qasıetin qasterleýde, halqymyzdy aıdaı álemge jar salýǵa, jas býyn, mende óz úlesimdi qosaıyn degen nıetpen óner,bilim saıystaryna qatysqan bolatynmyn.Ol da tuǵyrly týǵan jerimniń arqasy. «Tuǵyrly, týǵan jerim - Amangeldi» osy qudiretti sózdi árbir azamat asqaq sezimmen , maqtanyshpen aıtary haq...Óıtkeni bizder, asqaq arman jeteginde ósken jastarmyz. Otanshyldyq rýhty tý etken ult pen ulystardyń ul-qyzdarymyz. Ár adamnyń azamattyq arynyń tazalyǵy týǵan jerin, óziniń ushqan uıasyn ulaǵattaýdan bastalatynyn eshqashan esten shyǵarmaýymyz kerek.

Aıalaıyq, uıany ushqan ózimiz,

Júrekte júrsin uıada ósken kezimiz.

Uıanyń qymbat ekenin esten shyǵarmaı,

Saǵyna júrip, júrekpen ǵana sezińiz...

Týǵan jer – ol adamnyń jaryq dúnıege kelgen kindik qany tamǵan jeri. Telegeı teńiz de, ushar basyn máńgi qar basqan zańǵar taý da, kókpeńbek bolyp boı túzegen orman-toǵaı da, kóz jetkizsiz saıyn dala da – týǵan ólkemiz. Onyń kúni shuǵylaly, túni – ertegi. Ár adamnyń atamekeni ystyq, qymbat, kıeli ári qasıetti. Tek qana meniń, seniń ǵana emes, urpaqtan – urpaqqa qutty qonys bolyp qala beretin bárimizdiń týǵan jerimiz.Ol bizdiń kıeli,qasıetti de qasterli Amangeldi aýdany dep aıtýǵa bolady.Elimizdiń baılyǵy da mol.Jerimiz ózen,kólge de baı. Aıta berseń sóz jetpeıtin qutty mekenimiz.Biz óz týǵan jerimizdi, qutty mekenimizdi máńgilikke umytpastaı esimizde qaldyramyz. Ata-babalarymyzdyń basqan topyraǵyn basyp,elimizdi kórkeıtýge óz úlesterimizdi qosýǵa umtylamyz. Kenesary batyrdyń aıtqan sózi bar eken «Kezengen jaýmen keskilesip turyp,ólisýge shydaıtyn ul bolmasa, sondaı uldy týǵyzyp turǵan el bolmasa, qazaqtyń qaı isi órge asar deısiń?».Elińdi qorǵaıtyn eldi tárbıeleý qazirgi ata-ananyń,ustazdardyń, mekteptiń mindeti. Óz jerimizdi, óz elimizdi tanytyp, balalarǵa patrıottyq tárbıe berý úlken mindet.Sózben aıtyp qana qoımaı, naqty sol jerdi kórsetý, tarıhı taǵylymdardy saqtap, qadirleýdi úıretý jáne tarıhyn bilse, bolashaqta óz elin qorǵaı alatyndaı qazaq urpaqtaryn ósirý bizdiń mindetimiz,mańyzdy jumystardyń biri.Aýyl qaınaǵan tirshiliktiń ortasy sezine, túsine bilgen adamǵa úlken mektep.Halyq maqalynda «Ultaraqtaı bolsa da, ata qonys jer qymbat,At tóbelindeı bolsa da, týyp ósken el qymbat» dep beker aıtylmasa kerek. Týǵan jer, Otan – kimniń de bolsa júregin shymyrlatatyn tátti sóz. Jerdúnıeni san aınalsańda týǵan jerinen artyq jaıly qonys taba almaısyń. «At aınalyp qazyǵyn tabar» — degendeı, qansha ǵajaıyp meken kórseń de, túbinde Jeruıyqtyń óz týǵan jerin ekenin túsinesiń.Men týyp - ósken Amangeldi aýdany tamasha tabıǵaty men ańyz - áńgimelerimen, óziniń ónerli perzentterimen áıgili.San myńdaǵan tirshilik ıesine pana bolǵan aýyldyń ár tasyna shejire - jyr tyńǵandaı, aýasy shıpa, bulaǵy bal. Bul topyraqtan kóptegen uly tulǵalar shyqqan. Men ózimniń týǵan jerimdi maqtan etemin jáne onyń aldyndaǵy perzenttik boryshymdy óteýge ázirmin. Týǵan jerim meniń tulǵa bolyp qalyptasýyma óz áserin tıgizdi. Árkimniń týǵan jeri - Mysyr shahary demekshi óz týǵan jerim ózime ystyq. Dúnıeniń qaı buryshynda júrseńde týǵan aımaǵynda ótken kúnder esinen ketpeıdi. Onda ótkizgen balalyq shaq, aıaýly mektebim, ulaǵatty ustazdarym, onyń turǵyndarynyń jaıdarly júzderi, meniń jan dostarym, asyr salyp oınaǵan kók oraı shalǵyn, anamnyń qara qazanda pisirgen baýyrsaǵy, mereke saıyn jaıylatyn dastarhan osynyń bári kúni keshegideı kóz aldymda. Qansha bıik beles baǵyndyrsaqta, torqaly týǵan jerdiń qudiretinen asa almaımyz.Týǵan ólkem ár isime shabyt beredi, munaıǵan kezde kóńilime jubanysh bolady. Myńdaǵan taǵdyrlarǵa kýá bolyp, qoınaýy syrǵa toly bul meken meniń armanyma qanat bitiredi. Dúnıege shyr etip kelgennen anamnyń ystyq mahabbatymen sezingen týǵan jerge degen mahabbatym eshqashan júregimnen sónbes.

Balalyqtyń kýási balaýsa bel,

Qyrǵa qonǵan jaıdary jaısan el.

Bar álemdi aldyma ákelse de,

Osy jumaq mekendi ańsar em.

Aıaýly adam, barshasy, qaraıtyndy,

Móldir bulaq ashady jan saraıyn.

Qasıetti topyraǵynan nár alamyn,

Boı túzegen ózimde shyrshadaıyn.

Týǵan jerim – tuǵyrym,shańyraǵym,

Ystyq maǵan keń baıtaq atyrabym,- degen óleń shýmaqtarymen óz týǵan jerime arnaǵan jumysymdy aıaqtaǵym keledi.Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini, shynymen de, týǵan jerimde týyp, týǵan jerimde ósip-óngennen keıin qashan da týǵan jerime qol ushyn bersem,armanym joq der edim.

 

Pikirler