Mańǵystaý

615

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik poezııa» atalymy boıynsha Rahman Baǵdat Qystaýbaıuly.

 

Mańǵystaý

Tarıhtan kóremin:

Mańǵystaýym túbegim,

Qara bultyń aspanda

Qabaq túıip tur ediń.

Ǵasyrlarǵa keregim

Kók naızasy qolynda,

Babalar bolǵan jer ediń.

Qaǵazǵa  jazyp bir oıdy.

Oqyp qazir kóremin.

Shyǵaratyn menińde,

Bar edi azdap ónerim.

Ýaqyt bolmaı áıteýir,

Shyǵara almaı júr edim.

Qalam alyp bastarda,

Biraz ǵana túledim,

Qatqan qara kúshi bar,

Qasıetti túbegim,

Bılik bolmaı qolyńda,

Qansha jyldar júdediń,

Boıyńdaǵy baılyqty,

Aıta almaı júregiń,

Jumbaq bolyp kóp jatqan,

Ashylmaǵan syr ediń,

Saı – sala men tóbeli,

Adyry kóp qyr ediń,

Eńseńdi basyp qalyń muń,

Eńkish tartyp tur ediń,

Eshkim ashyp oqymaı,

Jatqan dastan jyr ediń,

Kómek bolmaı qorshaýda,

Óńi qashqan sur ediń,

Maldan basqa bolmaǵan,

Baılyqtan keńde qur ediń.

Ala qyrdy ap jatqan,

Kóterdi seni túlegiń,

Kóterildiń, túlediń,

Zamana salǵan qursaýdyń,

Aǵyttyń óziń tıegin.

Sondyqtanda men saǵan,

Basymdy tómen ıemin.

Arýaqtyǵ dýaly,

Qasıetti kıelim,

Silem – silem taýlaryń,

Órkeshindeı túıeniń,

Arasynda tapqanbyz,

Ata – baba súıegin.

Neshe túrli tabıǵat,

Sý qorshaǵan jıegin,

Nıeti túzý halqymyz,

Sútindeı appaq bıeniń,

Sebebi bul aımaqty,

Ata – anamdaı súıemin.

Eskilerin eske alyp,

Qanatymdy keń jazyp,

Kóńilime túıemin.

Shotpenen qaldy kúregim,

Shattyqqa toldy júregiń.

Tehnıka aldyryp,

Jyldan jylǵa údediń.

Qazyp jerdiń tereńin.

Toltyryp qamba zereńin,

Burǵylaryń jarqyldaq,

Ushyndaı ótkir jebeniń.

Sezdińbe san turbalar,

Tóske tereń enerin.

Jyldardyń kútken kezegin.

Ýaqyt kelip bul kúnde,

Aǵyzdyń munaı ózenin,

Jerdiń sylyp súreńin,

Eldiń ashyp reńin,

Jumysshy bop osynda,

Eńbekshiniń biri edim.

Yrys qondy túbegim,

Taýly jerdi kúrediń.

Aqtaýdaı marjan qalany,

Kaspııge ákep tirediń.

Tórine jumaqqa teńerim,

Bolashaqta senerim.

Munaı, gazyń atqylap,

Kilkip bir toldy kemeriń.

Alyp qala saldyrdyń,

Elektr shamyn jandyrdyń,

Munaralar kók tirep,

Bardy astyna san qyrdyń,

Bıik bolyp álemge,

Atyń shyǵyp, jańǵyrdyń,

Bes jyldyqty bitirip,

Kelesige qarǵydyń.

Jigitteriń kúshti bop,

Údedi seniń qarqynyń.

Kedergini mensinbeı,

Asaý attaı azynap,

Tas tóbeden tarpydyń.

Tasyǵanda taý buzar,

Kúshi edi bul jalpynyń,

Igilikke bastaǵan,

Baqyty ediń halqymnyń.

 

Pikirler