Óz kitabymdy qalaı jazsam eken?!

1039

Baǵıla bala kezinen "əke" degen aýyr atty arqalap júrgen úıindegi jalǵyz azamatty jaqsy kóretin həm jek kóretin. Jek kórý men jaqsy kórýdiń arasy bir-aq adym eken ǵoı. Iə, əkesi qurbylarynyń əkeleri sekildi baı-baqýatty, kózi qaraqty, kóńili shyraqty, bilimge den qoıǵan, aýylǵa qadirli azamattardyń sanatynan emes. Baılyq pen bilimdi bylaı qoıǵanda bar tapqan-taıanǵanyn úıine tasıtyn, bir kəmpıt bolsa da bala-shaǵasyna əkelýge alyp-ushyp turatyn əke de emes-tin. Baǵılanyń əkesi - Keńes Odaǵynyń zamanynda 4-aq klass oqyǵan, degenmen ózi oqýdan maqurym qalǵannan keıin be qyzyna "oqy" degen úsh əriptik sózdi aýzynan ıis múńkip tursa da, del-sal kúıde jıi aıtatyn. "Iis" degenim baıaǵy talaıdy əbigerge salǵan spırt degen sum ataý. Spırt degen - ózi sumdyqtardyń sumdyǵy eken ǵoı. Baǵılanyń osy tusta tym bolmaǵanda əkem "araq" ishkende ǵoı dep keýdesin ólekse ókinish kerneıtin edi. Sebebi araqtyń spırtten jarasy jeńildeý. Spırttiń ishine bir tamshy sýda qospaı, aýyzǵa túgelimen quıa salǵanda, aýzy qalaı kúımeı qalǵanyna tań qalasyn. Jelaıdardyń, Baǵılanyń əkesin aıtam, atynyń ózi aıtyp turǵandaı araqtyń ısi qaıda aıdap barsa, sol jaqtan biraq shyǵatyn. Qysqasy, bir aı ishse, eki kún saýdyń ar jaq ber jaǵy edi. Onda da bir aılyq spırtti kótere almaǵan əkesiniń aǵzasy, 2-3 kúndeı demalatyn. Al demalǵanda dúnıede Jelaıdardan artyq adam joq dersiń. Tańertengi shaıyn daıyndap, Baǵılany erkeletip turyp, ózinen aýmaıtyn tompaq tanaýynan qysyp-qysyp oıatatyn.

Bundaı jylylyqty kópten sezinbegen Baǵıla da nəzik aıaqtaryn ımene basyp, tósekten kerile sozyla turatyn. Shəıden keıin əkesi men anasy ahilep, úkilep sabaǵyna shyǵaryp salatyn. Bul otbasyny alǵash ret syrttaı kórip turǵan adam "nedegen baqytty úı" dep tańdaı qaǵatyndaı edi. Əıtse de bundaı kúnniń dəýreni uzaqqa sozylmaıdy. Búgin taǵy da ıt-silekpesi shyǵyp, spırtti simirip kepti. Kelgende de tynysh kele salsa meıli ǵoı, jaqynda ǵana úıge dep syılyqqa kelgen qymbattaý turatyn forfor shynydaǵy ydysty, aýylda jıi kezdese bermeıtin magnıtafondy, "Baǵılamyz kıim etip tigip kıedi-aý", dep anasy kózdiń qarashyǵyndaı saqtap júrgen, kórgende qos janardyń jaýyn alatyn púlish matany Jelaıdar bar bolǵany bir lıtrlik spırtke aýystyra salǵan. Oılańyzshy, bir-aq lıtrge. Bul əreketi endi Baǵılanyń zyǵyrdanyń qaınatty. Al anasy, anasy ne? Anasy bundaıǵa kóndikkeli qashan... Kóndikpegende əste jyndyhanadan bir-aq shyǵar edi. Onsyz da anasynyń Jelaıdardy sanamaǵanda bir basynda úsh ıti bar. Gaımorıt, Radıkýlıt, Gastrıt...Júıkesin tozdyryp, aýrý ústine aýrý jamaǵansha osy úndemes kúıin ózi de qup kóredi. Al Baǵıla boıjetip qalǵan qyz emes pe? Namys qysty ma, ashý qysty ma əıteýir túpki bólmege eńireı júgirgen kúıi etbettep jata qaldy.
Túnniń irgesi sógilgende bólmesinen enteleı basyn shyǵaryp ; "anashym, anashym kózim isińkirep ketti me?"dep ańtaryla qarady. Anasy qarady ma, joq pa, əıteýir qaq soqpen isi joq adam bolǵasyn, "joq" dep jaýap qaıyra saldy. Bala emes pe? Munysyna ózi de razy.
"Qansha jylasam da sulýlyǵyma syzat túspeıdi" dep óz kóńilin ózi kóterip qoıady. Bir jaǵynan aına aldynda erkeleı qulaǵan kekilin qaıta-qaıta tarap tur. Óziniń úni de maqpaldaı jumsaq. Əlgi poetıkalyq aqyndardyń óleńderin oqýǵa jaralǵan jan sekildi. Syńǵyrlaǵan kúlkisin aıtsańyzshy... Ústel basynda shampan quıylǵan shynylardyń bir-birine asyǵys tıgeni sekildi janyńdy qytyqtap jiberedi. Nəziktigi nəzik bolsa da batyldyǵy, batyl bolsa da dərmensizdigi Baǵılany ózgelerden erekshelep turatyn. Osynaý bir artyqshylyǵyn sezgennen be eken, əlde bul ómirde əldekimdi unatýǵa meniń de qaqym bar degen adam balasyna tən oıynan keıin be eken, ózinen bir synyp joǵary oqıtyn aqquba jigitke kóńili qulaǵan. Mektepte bir-birin kórgende Baǵıla balań erniń bolar-bolmas eki jaqqa tartqanda əlgi jigitte yqylaspen uzaq qarap turatyn. Aqyry ekeýi ara-tura tildesetin boldy. Biraq qyz buryn-sońdy mundaı kúıdi keshpegennen be, ne aıtyp, ne qoıǵanyń bilmeı júregi jarylyp kete jazdaıdy. Mektepke barǵansha ony búgin kórsem ǵoı dep Təńirden tilep, bir jaǵynan Qudaıdan jigitti surap turǵany úshin óz oıynan ózi úrkinip, əbden azaptanatyn. Al mektepke kelgen boıda kórmesem eken, aldymnan shyǵyp qalmasa eken degen jadaǵaý oıynan dereý aını qalady. Onysyn balalyqqa balaısyn da qoıasyn. Óziniń de biraz aýmaly- tókpeli minezi bar. Qyrshańqy, qyńyrlyǵyn da joqqa shyǵara almaısyn. Biraq, biraq ǵashyqtyqtyń kermek dəmin tatqaly "Əke" degen aýyr azabynyń bary da sońǵy kezderi umytylyp keledi. Baǵıla əkesin "solaı bolýy kerek" dep abstrakti dúnıe retinde qabyldap, jeńil ómir súrý satysyna kóshkendeı.

Keshqurym, sabaq qarap otyryp, eriksiz jymıǵan júzin qaqpanyń tarsyldap turyp qaǵylýy buzdy. Əkesi jıi joq bolǵasyn Baǵıla úıde ózi bı, ózi qoja. Al anasy turmys-tirshilik jýasytqannan keıin be, kóp tirshilikke bilek sybanyp kiriskisi kelmeıtin bolǵan. Sol qojalyǵymen Baǵıla "Kimsizder?" dep dalaǵa atyp shyqty. Qaqpany səl ǵana ashyp qalyp edi, batpaqqa qulaǵan julym-julym, kishi dəreti kıimine ótip, ólekse ıis múńkip turǵan óziniń əkesin kórdi. Onsyzda qyzynyń kóz aldynda bir tamshyda abyroıy qalmaǵan əkeniń, búgin dərejesi on, joq on bes satyǵa tústi de qaldy. Baǵıla bolsa əkesin kórdi de tanadaı kózderi sharasynan shyǵa jazdady. Dəl osylaı Baǵıla eshqashan, estısizder me, eshqashan qorlanyp kórmepti. Jəne sol əkesin mektebindegi bir top balanyń kóterip úıge əkelgeniń baıqap tur. Əlgi bir top bala dossymaq bolyp turǵanymen erteńgi kúni dúıim jurtqa jaıatyn baryp turǵan esersoqtardyń naǵyz ózderi ekenin ishi sezedi. Onymen qoımaı arasynda ózi unatatyn er jigittiń baryn kózi shalyp,
-Nege əkelesińder? Dep ókpeleńkirep ún qatty.
- Nege əkelgeniń qalaı, nedegen júreksiz ediń?
-Júrek jaıly sender aqyl aıtýlaryn qalyp edi- dedi de, "siz úıden qatelestińiz" degisi kelgendeı kibirtiktep biraz turdy da, esikti tars japty. Qaqpa syrtynan "Qandaı bolsa da, óz əkeń ǵoı" degen yrdý-dyrdý sózder qulaqqa emis-emis estilip jatyr. Baǵılany uıat pen namys qatar qysyp, qos qolymen qulaǵyn japqan kúıi úıine júgirip kirip ketti. Buryn əkesin aıap úıge kirgizýshi edi, osy joly ıttiń etinen jek kórip barady. Dalada qalsa, qalsyn dep óz-ózine kesip aıtty. Bir jaǵynan ər shetiniń topyraǵy úgitip jatqan, jóndeý jumystary júrgizilmegen, toz-tozy shyqqan, japyrylǵan úıin kórip qoıa ma degen ýaıym da janyń jegideı jep barady. Sóıtti de esikti qulttap alyp, tereze aldynda qaraǵan boıy súlesoq kúıde tań atyrdy.

Quldyraý degen osy shyǵar. Jaryq dúnıemen qoshtasýǵa talaı ret bekem bel býyp, keıinnen ómir tətti bop kórinip ketetin. Shyn məninde ómir tətti me? Onyń dəmin ərkim ərtúrli sezinedi delik, endeshe təttiligin seziný kimderge buıyrar baq? Aylyǵy she? Al dúnıege ómirdiń təttiligin kórý úshin ǵana top ete qalatyndar she? Olar dúnıege kelmes buryn kimge qandaı jaqsylyǵy ótip ketipti? Osy syndy sansyz suraq alqymnan alyp júrip, mekteptegi kúnderi óz məresine jetti. Əlgi ózi armandaǵan Almatyǵa da oqýǵa tústi. Əıtpegende kórer kúni aýyldyń əkesi syndy bir danyshpanynynyń alyp qashý qurbanyna aınalatyn da ketetin. Sirə, Qudaı aıap ketken shyǵar. Bul Baǵılanyń bar azaptan qutylýynyń bastamasy sekildi kórindi ózine. Biraq alyp shaharǵa attanaryna əli eki aı 21 kún qaldy. Qudaı-aý, ol degenimiz 83 kún, 1992 saǵat, 119520 mınýt qoı. Bunyń ózi ońaıshylyqpen óte qoıatyn kúnder emes ekeni beseneden belgili dúnıe.

Búgin Baǵılanyń uıqysyn anasy buzdy.
"Oıbaı, oıbaı meni nege aıamaısyńdar osy? Meniń ne kúnəm bar? Əlgi jarymes Jelaıdardy durys tańdamaǵanym úshin be? Baǵıla, əı, Baǵıla! Tur deımin ıttiń qyzy! Meni sen de jek kóresiń ǵoı, solaı ma? Əkeńdi mańdaıyma jazǵan Təńirdi kinələ! Bile bilsen, sen qyz, men basqaǵa shyqqanda da bəribir sen osy əkeńnen týylar ediń!" deı bergeni muń eken "anashym, anashym" dep Baǵıla jerge jalań tizesimen otyra ketip, qushaqtaı aldy. Anashym, men sizdi kinəlamaq túgili bundaı oıdy sanama da alyp kórgen emespin. "Keshirińizshi, keshirińizshi" dep ne úshin keshirim surap jatqanyń bilmese de eki aýyz sózdi qaıtalaı berdi. Ishki daýysy ǵana "anashym nege ishesiz, endi sizdiń ishkenińiz qalaı bolǵany?" deýmen boldy. Osylaı bir kún əkesi úıinde kənsert qoısa, ekinshi kúni anasy bastaıtyn. Durysy anasy da urttap alýdy shyǵardy. Əıel zatynyń, sonyń ishinde ananyń sylqııa toıyp alýy Baǵılanyń júregin əbden qaraıtty. Aıqaılap ta, jylap ta, aqylmen de əkesimen anasyna jetim bolmasa da jetimdeı ómir súrgenniń qıyndyǵyn barynsha túsindirip-aq baqqysy keldi. Əıtkenmen túsinbeıtin qulaqqa shara bar ma?! Úsh kúnnen keıin tozaqqa da shydaýǵa bolatynynyń dəleldegisi kelgendeı, birte-birte bul jaǵdaı súıekke sińip, et úırenip, kóńil kóndigip ketetindeı dərejege jetti.
Arpalyspen 83 kún, 1992 saǵat, 119520 mınýty da óte shyqty.

Bir sətke Baǵıla úshin bar sumdyqtyń bəri bitip, endi tek Zeınep apamyz aıtqandaı "Shýaqty kúnder" kútip turatyndaı kórinýshi edi. Oqýdyń Baǵıla anaý aıtqandaı aýyrlyǵyn kóre qoımaǵan soń qam-qareket jasap, otbasyna kómek qolyn sozýǵa tyrysty. Jumysqa úırenip alǵany sonshalyq, jumys istemeı óńeshinen as ótpeıtin dərejege jetti. Ərıne tapqan-taıanǵanyń ata-anasynyń aýzyna salyp beretin. Sońǵy kezderi qarttyq qysqannan ba, əlde Baǵıladan uıalyńqyrady ma ata-anasy alqashtyqtan səl ǵana arylaıyn degen. Bul qylyqtaryn ózderi syrttan kelgen jaýǵa tótep bere almaǵandaı jeńiliske sanaıdy. Múmkindik bola qalǵan jaǵdaıda urttaýdan aldaryna jan salmaıyn dep tur.

***
Almaty burynǵydan da kórkeıe túskendeı. Aldy-arty zıpa terek. Ər kósheniń qaq ortasynda "myna meni kór" degendeı sý burqaqtar kerile maıysa tur. -Qaryndas, dep dybystaı qalsańyz, quddy bir jerge tars etip qulap túsetindeı. Al Panfılov parkiniń ishinen bir top qyzdyń qońyraýdyń syldyryndaı kúlip, ara-tura ótken ketkendi mysqyldap, əjýalap kele jatqany kórinedi. Solardyń ishinen kózge qyzyl qyrandaı basylǵany ústine qyzǵyltym lypa kıgen Baǵılanyń jarqyn-jarqyn kúlkisi. Burynǵydan da sulýlana túskendeı. Biraq betiniń eki búıiri alystan aıqyn kórinip, betiniń tompaqtyǵy qarańdaıdy. Onymen qoımaı qýsıǵan sıraqtary júrip kele jatqanda ıapyr-aı, úzilip túspegenine qaıran qalasyn. Qysqasy, ýaıymnan ba, əlde tirshilikke belsheden batyp júrgennen be qýdaı bolyp eti terisine jabysyp qalypty. Kórgen adamnyń aıaýshylyq sezimin týdyrarlyqtaı. Baǵılany syrttan birden baıqap qoıǵan kýrstasy jymııa amandasty da "əlgi seniń Baýyrjanyńdy kórdim. Shyrttaı bolyp kıingen kúıi, jyldam basyp əldenege bəlkim əldekimge asyǵyp barady. Ózi menimen eki aýyz əńgimelesýge jaramady" dep ekilenip, ekpindep baryp əreń toqtady. Baǵıla syqylyqtaı kúlip "Túúý, qurbym-aı! Osy seniń túımedeıdi túıedeı, bardy joqtaı etetinine tań qalamyn bar ǵoı. Ýaıymdamańdar, neke sýyn ishkeli júrip, ondaı aqylsyzdyqqa barmas. Tipti barǵan kúnniń ózinde de onda sharýam ne?" dep bir jutyndy da qurbysyn kóńilsiz qoltyqtady. Keýdesinde əldebir muń, kókeıinde əldebir ýaıym bardaı... Sońǵy kýrsqa qadam basqan Baǵılanyń boıyn dendegen qandaı ýaıym eken? Bəlkim aýyldaǵy ata-anasyn oılap júr me? Jo-joq olar endi-endi adam sanatyna qosylyp, kókirek kózderi ashylyp, endigi qyzynyń amandyǵy úshin ómir súrýge kóshken. Əıtkenmen əli de betine kúle qarasan, kóılegine jamaý suraıtynnyń keıip-kespirinde. Tipti onysy durys ta. Baǵıla ata-ana aldyndaǵy paryzyn barynsha ótep, olardyń ómirine tek tətti sətterdi qosýǵa ərekettenetin. Əlde Baǵılanyń janyń jegen jigit məselesi me? Durys. Ana-a-ý atam zamanyńda-aq, qyz bitkenniń uıalaǵan ýaıymy, keýdede meńdegen qorqynyshy, janynyń jalǵyz jubanyshy, ómiriniń eń baqytty kúnderi men eń azapty túnderiniń sebepkeri-jigit. Qudaı-aý, tipten aqyly darııadaı Aısha bıbi de, has sulý Baıan da, qylyqty Qyz Jibek de azamatym-aý dep qurban bolǵan joq pa? Onyń qasynda Baǵıla kim? Onyń da əldekimdi súıýge, jany men təniń qul etip matap berýge haqysy bar shyǵar. Túptep kelgende dúnıedegi ərbir adam balasy ǵashyq bolyp kórýi tıis. Meıli, ol kúnəli bolsyn, kúnəsiz bolsyn. Al Baǵıla shyn júregimen unatqan er azamatyn tórelerdiń tóresi deýge kelmeıdi. Ne symbatty da emes. Kespeltek boı, shunaq qulaq, shyǵyńqy qaryn adamdy tarta qoımaıdy. Joǵarǵy bilimi de joq. Osy kúnge deıin jıǵan-tergeni de az. Biraq Baǵıla úshin bar álem edi. Ol endi ata-anasynyń qateligin qaıtalaǵysy kelmeıdi. Bálkim Baǵılanyń súıgen jigiti rasymen biz oılaǵandaı jaman emes shyǵar. Bálkim...

 

P.S Jaman dúnıeni aq qaǵazǵa túsirý, taǵdyrǵa áser etedi.  Sondyqtan Baǵılaǵa tek baqyt tileıikshi...

 

Aqgúl AIDARBEKQYZY

 

Pikirler