Jylqynyń kúrt azaıýynyń asta­rynda surqııa saıasat jatyr

345

Qazanat halqymyzdyń qanaty, qorǵany, aıbyny bolǵany ras. Qazanaty bolǵanda halyq qor bolmaǵan!
Áıgili fılosof, jazýshy aǵamyz Asqar Súleımenov: «Osy basqa halyq qaıtadan jaralsyn, meıli maımyl­dan bolsyn, shataǵym joq. Dál bizdiń qazaq – jylqydan, tulpardan týǵan!» – dep aıtqan eken. Jazýshy sóziniń jany bar. Qazaq – jylqy minezdi, rýhy bıik, Er halyq! Qazanat – qazaqtyń saharasy. Uly dalasynyń ekinshi esimi. Osynshama keń dalany meńgerý úshin, osynshama keńistikti qaýsyrý úshin tek qazanattyń ǵana jaly men beli, tuıaǵynyń jeli kerek boldy. Bul sózime tarıh – kýá.
Ol jóninde Berel, Botaı qorymdarynan tabylǵan bultartpas álemniń mańdaıaldy ǵalymdary moıyndaǵan dálelderimiz ben faktilerimiz bar. Bala kezimde «Astyńǵy erni jer tirep, ústińgi erni kók tirep…», «kóldeneń jatqan kók tasty tiktep tıgen tuıaǵy saz balshyqtaı ılegen…» tulpar túligin elestetetinmin. Sábı qııalmen Qazanatty taýyp alyp, erttep minsem degen arman paıda boldy. Eseıe kele bul azamattyq pozıııaǵa aýysty. Tipti at sportyn damytý joly­na túbegeıli den qoıý maqsatynda 1994 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynan Almatyǵa arnaıy kóship keldim.
Al endi suraǵyna kelsek, qazaqtyń Qazanaty qazaq dalasynda bar. Oǵan bizdiń talaı báıge kezinde kózimiz jetti. Ataqty Adaı jylqysyn, Qostanaı jylqylaryn qalaısha Qazanat deı almaımyz. Bile bilseńiz, qazir álemge tanymal aǵylshyn jylqylarynda Qazanattyń qany bar. Aǵylshyndar ertede asyl tuqymdy arǵymaqtardy bizdiń saıyn daladan alyp ketken. Olardyń utqany sol – Qazanattyń urpaǵyn kóbeıtip, asyldan­dyra bildi. Sonyń arqasynda olar álemge tanyldy.
Qazir álemde jylqynyń 200-den astam asyl tuqymy bar. Olar: aǵylshyn, arab, amerıka, gannover, orlov, aqalteke, t.b. dep kete beredi. Bizdiń Qazanatymyz bulardyń bárinen artyq bolmasa, kem emes. Óıtkeni, qazaq Qazanatynyń boıynda tózimdilik, júıriktik jáne mańǵazdyq bar. Bul jaǵynan kelgende Qazanat qazaq halqynyń minezine, bolmysyna uqsaıdy. Ata-ba­balarymyz ózderin «jylqy tektes halyqpyz» dep be­ker aıtpaǵan. «Jigitte de jigit bar, azamaty bir bólek, Jylqyda da jylqy bar, Qazanaty bir bólek» – de­gen atalarymyz.
-Burynǵy zamandarda jylqynyń sany kóp bolǵan ǵoı…
-Iá, kóp bolǵan. Bir-aq, málimet keltireıik. 1916 jylǵy sanaq boıynsha qazaqtarda 5 mıllıon 640 myń bas jylqy bolǵan. Jalpy qazaq dalasynda 1928 jylǵa deıin 60 mıllıonnan astam tórt túlik maldyń túrleri jaıylyp júrgen. Halqymyzdyń sany 6 mıllıonǵa jýyq bolatyn.
-Siz jylqy sharýashylyǵynyń tarıhyn zerttep júrgen azamatsyz… Maldyń sany nege kúrt kemidi?
-Suraq durys. Jylqynyń kúrt azaıýynyń asta­rynda surqııa saıasat jatyr. Bir sózben túıindesem, ádeıi qazaqty jer betinen joǵaltý jáne rýhanı janshý úshin istelingen qoldan jasalǵan qylmys.
Degenmen, arǵy betke ótip, tuqymy saqtalǵan tulparlarymyz da bar.
Búkil Qytaıdy moıyndatqan Beıjińger sol qasıetti qazanattardan qalǵan urpaq. Oǵan da shúkir deımiz.
Biz, qazaqtar – qazanattar desek, Alpamystyń – Baıshubaryn, Qobylandynyń – Taıbýrylyn, Qambardyń – Qaraqasqasyn, Isataıdyń – Aqtabanyn, Abylaıhannyń – Shalquıryǵyn, Qabanbaıdyń – Qubasyn, Aqan seriniń – Qulagerin, Boshaıdyń – Úsh qarasyn aıtamyz.

 

Cadybek TÚGEL

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler