Halqymyzdyń dástúri men dinı senimi birtutas

259

"Adyrna" ulttyq-etnografııalyq birlestigi" QQ-y (Adyrna - ulttyq-etnografııalyq birlestigi ) "Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵy" KEAQ-nyń (CISC )memlekettik granty aıasynda QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen júzege asyryla bastaǵan "Dástúrli rýxanı qundylyqtardy qoldaý jónindegi jumystardy uıymdastyrý" jobasy boıynsha semınar-trenıng uıymdastyrdy.
Ulttyq qundylyqtarymyz, tamyry tereń tarıhymyz jaıly ataýly shara Almaty qalasyndaǵy Ábý-Hanıfa medresesinde 5 qyrkúıek kúni ótti.
Semınar-trenıngtiń dáriskerleri retinde Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, PhD doktor, dintanýshy Dáýren Darııabek jáne  R.B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń kishi ǵylymı qyzmetkeri Arman Áýbákir dáris oqydy.
Semınar-trenıngte medrese shákirtteri ulttyq qundylyqtar men dinı máselelerge qatysty kókeılerindegi kóptegen suraqtarǵa jaýap aldy. Elbasymyzdyń  rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasy aıasynda aıtylǵan qazaq halqynyń ulttyq qundylyqtary týraly prezentaııalyq kórsetilim medrese shákirtterin qyzyqtyrdy. Semınardyń sońynda qoıylǵan suraqtardyń legi ulttyq dástúr men dinı senimniń sabaqtastyǵyna qatysty órbidi. Ásirese, shákirtterdi qyzyqtyrǵany, halqymyzdyń jerleý ǵurpyna qatysty joralǵylar boldy. «Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iassaýı kesenesinde qazaqtyń birtýar batyrlary men uly tulǵalarynyń jerlenýiniń sebebi nede?» degen suraqqa dintanýshy Dáýren Darııabek naqty jaýap berdi. «Tek qazaq halqynda ǵana emes, kez kelgen ultta erekshe, uly tulǵalardyń janynda jerlený dástúri bar. Kózi tirisinde pálen jerdegi pálen topyraqqa jerle dep artyna amanat qaldyratyndar bolady. Solardyń biri -bizdiń batyrlarymyz ben el basqarǵan handarymyz. Qoja Ahmet Iassaýı óz zamanynyń kórnekti turǵasy, uly ustazy bolǵandyqtan, sondaı adamnyń janyna jerlený úlken mártebe sanalǵan. Mine, sondyqtan da batyrlarymyz ben handarymyz kıeli Túrkistanda jerlendi. Dál sondaı kórinisti Mekkeden de kóresiz. Paıǵambarymyz Muhammed (ǵ.s.) jatqan topyraqty aınala qorshap, arabtyń uly tulǵalary jerlengen. Mundaı jaǵdaıdy belgili bir tulǵaǵa tabynýshylyq dep emes, úlken qurmet kórsetý dep túsinýimiz qajet», dedi Dáýren Darııabek.
Shara sońynda aqparattyq-tanymdyq býkletter taratylyp, jastardyń dáristi qanshalyqty túsingenin anyqtaý maqsatynda shaǵyn saýalnama júrgizildi.

Merýert KEŃESBEKQYZY

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler