Muhtar ShERIM. Satıra. ÓLÝGE ÝAQYT JOQ...

146

Jybyrlap, júzge kelip qalyppyn–eı? Biraq, sońǵy aılarda aýrýym mazalap, bir kúni Ajal «Assalaýmaǵaleıkým!» –dep jetip keldi. Qasyna Máńkúr, Múńkirlerin ertip keldi.
–Tyrıǵan Aryqov siz be? –dep surady Ajal.
–Iıa.
–Siz óleıin dep jatyr ekensiz?
–Iıa, Qudaı qalasa...
–Joq, siz ólmeısiz.
–Qalaı sonda? Ómirimnen mán ketti, ústi–basymnan sán ketti, qulaǵymnan án ketti, sanasam, jasym júz boldy, kóńilim kóktem emes, qulazyǵan kúz boldy, –dep kádimgideı qamyǵyp qaldym! Negizi, júz onǵa kelgenim ras, erterekte «Qartaıypsyz ǵoı?» dep jumysqa almaı qoıady ma degen dalbasamen jasymdy kishireıtip jazdyrǵanym bar edi. Ajalǵa qarasam, asyǵatyn emes. Máńkúr, Múńkirleri noýtbýkty ashyp, menen jeke kýáligimdi surady. Berdim. Tekserip jatyr.
–Ajal aǵaı, bul kisiniń tólemegen salyqtary kóóóp eken! –dedi Máńkúr.
–Sondaı habarlamalar shyǵyp jatyr! –dedi Múńkir.
–Aıttym ǵoı, salyǵyńyzdy tólemeseńiz, ólmeısiz!–dep urysty Ajal. Mássaaǵan, sondaı zań shyǵypty! Kimde kim salyǵyn tólemese, ýaqytymen óle almaıdy! Jasyń júz jetpiske kelse de, mardymsyz zeınetaqy beretin úkimetke kúlki bolyp, zırattan jer beretinderge túrpi bolyp, «nármálni» jan tapsyra da almaısyń!
–Qandaı salyqtardy tólemeppin? –dep suradym men jótelip.
–Jer salyǵynan jetpis tıyn qalyp ketipti, kólik salyǵynan qyryq tıynyńyz bar, úı salyǵynan bes tıyn, qysqasy, jaǵdaıyńyz qıyn! –dedi Ajal.
–Mardymsyz tıyndar eken. Soǵan bola ustaǵandaryńyz qalaı?
–O dúnıe zańy solaı. Ipyńyzdy jappapsyz ǵoı?
–Esik jabyq shyraǵym.
–Joq, Ip deımin, ony jaýyp baryp ólesiz. –dedi Ajal qaı–qaıdaǵyny shyǵaryp.
–O, sýǵa seksen myń teńge, jylytpaıtyn jylýǵa jetpis myń teńge, svetke toqsan myń teńge qaryzy bar eken! –dedi Máńkúr jerden jetpis jeti qoıan tapqandaı qýanyp.
–Osynyń bárin kim tóleıdi? –dep surady Ajal.
–Balalarym..
–Balalaryńyzdan meıirim ketken. Bizge sondaı habar jetken. Ornyńyzdan turyńyz da, tóleı salyp, sosyn sereıip qulap, óle salyńyz! –dedi Ajal qalshyldap. O, jaryq dúnıe! Amal joq, Ajaldy da "syılaımyn", biraq biraq seniń sekýndtaryńdy da qımaımyn! Ajaldyń ólýge ruhsat bermegenin birinshi kórip turmyn, qandaı jaqsy boldy deseńizshi? Bizdiń el tek salyqtardan turady eken ǵoı? Keshirińizder, myrzalar... mende ólýge ýaqyt joq!

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler