Sabaqqa keregi - kóp ədis emes, dóp ədis!

320

1.Baýyrjan Momyshuly soǵysta júrip kúndelik júrgizgen. Ol jazbalary 37 dəpterge jetken.Bul- Baýyrjan soǵysta jaı júrgen joq analız jasady, oılandy, tolǵandy degen sóz. Qan keship júrip kitap dıktovat etti. Sodan Aleksandr Bek "Volokolamskoe shosseni" jazdy. Eger soǵysta izdenýge, kitap oqýǵa bolsa, jaıshylyqta izdenýge, oqýǵa bolady degen sóz. (Kitap oqýǵa ýaqyt joq, múmkindik joq deıtinder úshin). Menińshe, muǵalimge eń kerek qasıettiń biri-izdenis. Osyny toqtatqan muǵalim muǵalim bolýdy da toqtatady.
2. Jańartylǵan bilim mazmunyn synaıtyndar kóp,- bilip synaıtyndar az. Kemshiligi joq emes, jaqsylyqtary da az emes. Eki jaqsylyǵyn aıtaıyn:
1. Qazirgi pənder shynaıy ómirge qatty jaqyndatylǵan. Mysaly, aǵylshyn tilin oqydyń ba, onda kerek jerde aǵylshynsha sóıleı bil degenge saıady. Bul on jyl nemisshe oqyp, nemisshe nan surap jeı almaýdan basqa jol.
2. Mysaly ədebıet pəniniń oqý maqsattary teorııaǵa, taldaýǵa negizdelgen. Dəl qazir mekteptegi teorııadan alshaqtańqyrap qalǵan muǵalimder oqý maqsattaryna kelgende qınalyńqyrap júr. Myqty mamandar da bar. Endi teorııany indetip izdep, izdenip oqymaı bolmaıdy.
3. Sabaqqa keregi -kóp ədis emes, dóp ədis. Ədis degen-maqsat emes, maqsatqa jetýdiń quraly. Sabaqqa kóp ədisti tyqpalap, balany asyqtyrǵannan góri, maqsatqa aparatyn dóp ədisti kiriktirgen durys.
4. Jospar sabaq úshin jasalady, sabaq jospar úshin ótilmeıdi. Sabaqtyń maqsaty-jospardy oryndap shyǵý emes, josparly əreket ete otyryp, balaǵa úıretý həm balanyń úırenýine jaǵdaı jasaý. Sıtýaııa degen bar. Sıtýaııaǵa baılanysty jospardaǵy keıbir əreketter, amaldar ózgerýi ıakı oryndalmaı qalýy da bek múmkin. Bul- qalypty jaǵdaı.
5. Fransýzdyń "rapport" degen sózi bar. Qazaqsha baılanys degenge keledi. Kontakt. Muǵalim synyppen baılanys ornata bilýi kerek. Oqýshylardyń arasynda da nyq baılanys ornatýǵa jaǵdaı jasaý kerek. Osyny ornatqan muǵalimniń sabaǵy jemisti bolady. Kerisinshe, bes-alty jyl bir synypqa sabaq berip júrip, synyppen baılanys ornata almaıtyn muǵalimder de bar. Bul muǵalimdi synyp qabyldamady degen sóz. Bul synypta tanym proesi baıaýlaıdy.
6. Menińshe, muǵalimniń eń basty mindeti-balany oıatý. "Meniń atym-Qojada" Rahmanuly aǵaı:"Men Sultannyń shyraǵyn jaǵa almadym" deıdi. Shyraǵyn jaǵý degen eń uly məseleniń biri. Ǵalymdar qar ulpalarynyń bir-birine uqsamaıtyndyǵyn anyqtaǵan. Kepler, Bentlı syndy bilgishter osylaı deıdi. Qolyńa qonsa, əp sətte erip ketetin ərbir qar ulpasynyń ózine ǵana tən qaıtalanbaıtyn formasy bolady eken. Osyǵan súıenip meniń mynadaı tujyrym jasaýǵa aqym bar dep oılaımyn:"Ərbir bala da qaıtalanbaıtyn qubylys. Ustaz aldynda otyrǵan ər balanyń bul ómirge buǵan deıin eshkimge berilmegen, budan keıin de eshkimge berilmeıtin erekshe qabilet pen qasıetti arqalap kelgenin bilý kerek həm ony balaǵa bildirý kerek.
6. Qıyndatpaý, kerisinshe ońaılatý. Balany qınaı bergennen bilimdi bolmaıdy. Mysaly byltyrǵy nusqaý hatta (bıylǵyny oqyǵam joq) birinshi synyp oqýshylaryna alǵashqy jartyjyldyqta úı tapsyrmasyn bermeý usynylǵan. Bala mektepke úırený, beıimdelý kerek. Oınaý da kerek. Mektepke endi kelgen balaǵa shekten tys tapsyrma berý -mektepten alshaqtatý, bezdirý degen sóz.
Qysqasha osy. Aqylym asqan soń emes, sol salada júrgen soń túıgenderimmen bólisip jatyrmyn.

 

Abaı QALShABEK

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler