Dollar ketti dóńgelep:  kók qaǵazdyń quny 420 teńge bola ma?!

364

Osy apta bastalǵaly úsh kún qatarynan Qazaqstan qor bırjasynda kók qaǵazdyq quny sharyqtap tur. Qor naryǵynda qazir 1 dollardyń quny  387,15 teńgeden satylyp jatyr. Al valıýta aıyrbastaý pýnktteriniń keıbiri bir dollardy 391 teńgeden satýda.  Qarjy salasynyń mamandary «teńgeni erkin aınalymǵa jiberýden qoryqpaý kerek. Dollardyń ekpini basylǵan soń teńge kúsh jınaı bastaıdy» dese de, buqarada alańdaý basym. Tipti «dollardyń quny 420 teńge bolatyny jaıly» daqpyrt ta órship tur.

Bul arada biz arnaıy «Adyrna» ulttyq portalynyń oqyrmandary úshin teńgeniń taǵdyry jaıly ekonomıst-sarapshylarmen pikirlesip kórdik.

  Dollar nege 390 teńgeden satylyp jatyr?

Aldymen, Qazaqstan qor bırjasynda dollar qymbattaǵan saıyn birden valıýta baǵamyn ózgerte qoıatyn aıyrbastaý pýnktteri jaıly sóz etsek. Mysaly, keshe qor bırjasynda bir dollar 388,15 teńgeden satylsa, keıbir valıýta aıyrbastaý oryndarynda dollar  390-391 teńgeden satyldy. Buǵan qatysty sala mamandary «teńgege ózge faktorlan bólek  valıýta alypsatarlarynan da qysym kelip jatyr» deıdi.

Bul rette qarjyger  Arman Mýsın «dollardy Ulttyq bank belgilegen baǵamnan joǵary qoıyp satatyn aıyrbastaý oryndary bar. Valıýta táýekelin olar ádeıi qabyldaıdy. Mysaly, 2014 jyly bir dollar 187 teńgege kóterilgen tusta valıýta alypsatarlary aınalymdaǵy dollardy kóbeıtip jiberdi de, Ulttyq bank ony satyp ala berdi. Osydan baryp aınalymdaǵy dollardyń kólemi artyp, teńgeden ál ketti. Qalaı desek te, valıýta alypsatarlary dollar sál qymbattasa boldy, ony odan ári qymbattatyp, ajıotaj týdyrýǵa beıil. Mysaly qor bırjasynda keshe dollar 388 teńgeden sál asyp tur edi, valıýta aıyrbastaý oryndary kók qaǵazdy 390 teńgeden baǵalap jatty. Al bul qubylys qarapaıym halyqtyń alańdaýyn údetip jiberetini ras. Sondyqtan keleshekte valıýta aıyrbastaý oryndaryna qatysty zańdy kúsheıtý kerek» dedi.

Qarjygerdiń paıymdaýynsha, TMD elderinde, shet memleketterde otyryp saýdasyn júrgizip otyrǵan valıýta alypsatarlary biz úshin qaýipti. «Olar sáti kelgende valıýta baǵamymen oınap, tipti bırjadaǵy akııalardyń qunyn da bir sátte túsirip jibere alady. Al munyń sońy úlken shyǵynǵa aparyp soqtyrady. Sondyqtan  birinshi kezekte valıýta alypsatarlaryna  memlekettik baqylaýdy kúsheıtkennen kem bolmaımyz» deıdi maman.

  Budan ári teńgeni tejep ustaý qıyn

Jalpy, mamandardyń paıymynsha,  teńgeni tejep ustaý ekonomıka úshin de tıimsiz. Ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Beısenbek Zııabekovtyń aıtýynsha, 2009 jyldan beri teńgeni qansha jerden tejep ustaǵanmen, dollardyń baǵamy ósip otyrdy. Ǵalymnyń paıymynsha, qazir Qazaqstannyń altyn valıýta qorynan teńgeni tejep ustaý úshin birshama qarjy alynyp jatyr.

«Ulttyq bank teńgeni qorǵaımyz dep altyn-valıýta qorynan qanshama qarjy alyp jatyr. Biraq sońǵy 10 jyl boıy araǵa jyl salyp teńgeniń qunsyzdanýy tolastar emes. Sondyqtan bul arada teńgeni tejep ustaý maqsatynda altyn-valıýta qorynan qarjy ala bergenniń esh máni joq. Teńgeniń quldyraýyna syrtqy faktorlar qatty áser etip otyr. Reseı ekonomıkasynyń qulydyraýy, rýbldiń qunsyzdanýy, munaı baǵamynyń túsýi, Qytaı men AQSh arasyndaǵy  sankııalar almasý munyń barlyǵy álem ekonomıkasyna áser etpeı qoımaıdy. Qazaqstan shıkizatqa baılanǵan el. Biz ózimizde ónim óndirgennen góri shıkizatty syrtqa eksportaımyz. Elge keletin ımporttar tasqyny kóp. Sondyqtan kóp nárseni shetelden alatyndyqtan  álem ekonomıkasynda bolyp jaıtqan jaıttar bizge áser etpeı qoımaıdy. Biz bolashaqta otandyq óndiristiń tusaýyn sheshpesek, teńgeni tyǵyryqtan shyǵara almaımyz. Bul arada bizdi qutqaratyn otandyq óndiris» deıdi ekonomıst-ǵalym Beısenbek Zııabekov.

Ǵalymnyń sózi dáleldi boýly úshin biz sońǵy 10 jylda teńge baǵamy qalaı túzilgenin  arnaıy dıagrammamen kórsettik:

  Dollar qashan 400 teńgeden asady?

Al endi mamandardyń paıymynsha, bıyl Ulttyq bank pen Úkimet jyl sońyna deıin dollardy 388 teńgeniń aınalasynda ustap tura alady. Keler jyldan bastap dollardyń baǵamy 400 teńgeni mańaılaýy ábden múmkin.

Bul rette ekonomıst-sarapshy Toǵjan Shaıahmetova:

«Munaı endi burynǵydaı bolmaıdy. Qazir munaıǵa senip otyratyn kezeń ótti. Sondyqtan keler jyly bizge qymbat dollarǵa kóndigýge týra keledi. Keler jyldan bastap álemdik naryqta jańa munaı ken oryndarynyń kóptep ashylýy, AQSh-tyń aınalymdaǵy munaı óndirý kólemin kóbeıtip jiberýi óz áserin bere bastaıdy. AQSh qazir taqtatas munaıyn kóptep shyǵara bastady. Aınalymdaǵy munaıdyń kóbeıýýi onyń baǵasyn da arzandatyp jiberetini daýsyz. Demek, boljam boıynsha keler jyldyń basynda-aq kók qaǵaz qymbattap, biraz elderdiń ulttyq valıýtasy qunyn joǵalta bastaıdy. Onyń ishinde árıne Qazaqstan da bar»,-dedi.

Mamandardyń keler 2020 jylǵy dollar baǵamyna qatysty boljamdaryn da biz arnaıy grafamen kórsettik:

 

Ne isteý kerek?

Osylaısha, birqatar mamandar keler jyl teńgege taǵy da aýyrtpalyq túsetinin aıtyp otyr. Al bul tyǵyryqtan qalaı shyǵý kerektigi jóninde mamandardyń paıymynsha, teńgeni tyǵyryqtan alyp shyǵatyn tek otandyq óndiris. «Sondyqtan bolashaqta otandyq óndiristiń ónim óndirý kólemin arttyryp, qabyrǵamyzǵa qaǵylatyn shegege deıin otandyq ónim  bolýyna kúsh salǵanymyz abzal» dedi mamandar.

 

Qarlyǵash Saılaýbaeva
"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler