Týǵan jer- qasıetti uǵym!

345

Avtor: Nurahmet Erden Qydyrbekuly

Baılanys telefony: +77056336267, +77076010138

Týǵan jer – ár adam úshin qasterli de qasıetti uǵym. Týǵan jerge, týǵan elge degen mahabbat ár adamdy alǵa jetelep otyrady. Keshegi ótken zamanda ata – babalarymyz mynaý baıtaq jerimiz úshin aıanbaı kúresip, ter tókken. Bilektiń kúshi, naızanyń ushymen jerimizge kóz alartqan jaýlardyń árdaıym betin qaıtaryp, toıtarys berip otyrǵan. Odan beri de qıly zamandar oryn alsa da, óz týǵan jerine degen halqymyzdyń dúrkin – dúrkin kóshteri ár zamanda da oryn alyp keledi. “Aıshylyq alys jerlerden” at arytyp kelgendegi basty sebep, ol – týǵan jerge degen máńgilik saǵynysh. «Árkimniń týǵan jeri – Mysyr shahary» dep beker aıtylmasa kerek. Áıgili Beıbarys bahadúr týǵan jerin saǵynǵanda, týǵan ulysy – Dáshti-Qypshaq dalasynan aldyrǵan bir túıir jýsandy ıiskep, saǵynyshyn basqan eken. Alystan ata – jurtyn ańsap kelip jatqan aǵaıyndardyń legi bul kúnde de jalǵasyn tabýda. «Saqalyn sıpap daý sheshken» Orta júzdiń bıi, Qaz daýysty Qazybek babamyz: «Altyn uıań – Otan qymbat... Týyp ósken eliń qymbat, kindik kesken jeriń qymbat», - dep týǵan jerdiń qasıetin erekshe baǵalap ketken. Ár adam úshin óziniń týǵan jeri ystyq. Ár adam úshin óz týǵan jerinen asqan jer joq. Ata – babamyz amanattap ketken bizdiń jerimiz ushqan qustyń qanaty talatyn, júgirgen ańnyń tuıaǵy tozatyn Altaıdan Atyraýǵa deıin, Alataýdan Arqaǵa deıin jalǵasyp jatqan keń baıtaq atyrap. Osynaý ulan – ǵaıyr dalany kóziniń qarashyǵyndaı qorǵaý, sheksiz súıý, ár taýy túgili tasyn da qasterleý basty mindetimiz bolyp tabylady. Árıne, qazaq balasy úshin baıtaq jerdiń qaı pushpaǵy bolsa da ystyq qoı. Degenmen, kindik qanyn tamyp, ósip – óngen jerin saf altynnan da qymbat. Men úshin sondaı qymbat jer sulý tabıǵaty, tereń tamyrly tarıhy bar, Asan qaıǵy babamyz «Jer jánnáti» dep baǵa bergen Jetisý jeri.

Aqyndardyń jyryna arqaý bolǵan, ár adamǵa shabyt syılaǵan, kórki kóz tartatyn, túgin tartsań maıy shyǵatyn Jetisý jeri men úshin qutty meken. Ilııas Jansúgirov atamyz jyrlap ketken Aqsý ózeniniń baýraıynda kindik qanym tamyp, dúnıege kelgenimdi árqashan maqtanyshpen aıtyp júremin. Basyma qonǵan baq dep bilemin. Týǵan jerimdegi qýanyshty sátter men esten ketpes qyzyqqa toly oqıǵalar eshqashan esimnen ketpek emes. Keń jaılaýynda asyr salyp oınap, aǵyndy ózenine armansyz shomyldyq. Qara  shańyraqta tusaýymyz kesilip, byldyrlap tilimiz shyǵyp, qurt pen maı, irimshigine toıyp óstik. Kóz jetpes sheksiz dalasy boıymyzǵa darhandylyqty, rýhanı baılyqtardy sińirdi. Kóz aldyna ǵajaıyp kórinis ákeletin araılap atqan tańy men qyzaryp batqan kúniniń ózi adamǵa shabyt syılaıdy. Abyr – dabyr, máre – sáre bolyp kún keship jatqan aýyl adamdary árkezde de tynymsyz eńbektiń ústinde júrse de, eshkimge shaǵym aıtpaıdy. Sonymen qatar, týǵan jerimniń darhandylyǵy men tazalyǵyn kórip, kókeıime kóp nárseni túıip óstim. Kókoraı beli men jap – jasyl baýlary, qyzǵaldaǵy jaıqalǵan qyrlary dúnıedegi ásemdiktiń úlgisindeı. Jazıraly dalasy adamǵa uly oılar berip, aldyǵa qaraı jeteleı túsedi. Ár atqan tańy jańa bir úmit syılap, ómirge degen kózqarasyndy jaqsartyp, senimindi nyǵaıta túsedi. Mine, men osyndaı qaımaǵy buzylmaǵan, tunyǵy shaıqalmaǵan, halqymyzdyń salt – sanasy saqtalǵan ortada, tamasha jerde ósip, óńdim. Bul, Jetisý jeriniń men ósken kishkene bir bóligi, aǵyndy Aqsýdyń qut qonǵan mańaıy. Budan bólek tarıhy syrǵa, qoınaýy gúlge toly týǵan jerimdegi qyz janaryndaı móldiregen Kólsaı, dátke qýat, dertke shıpa – Tamshybulaq, emdik qasıetke baı Alakól, bir jaǵy tuy, bir jaǵy tuzdy – Balqash, tabıǵattyń tańǵajaıyp syıy – Sharyn shatqaly men shıpaly sýy bar Arasan sekildi kózdiń jaýyn alatyn kórikti jerleri kóp ekeni barshaǵa aıan.

«Ótkenin umytqan halyqtyń bolashaǵy bulyńǵyr» demekshi, bul tusta árıne týǵan jerimniń ótkenine de kóz júgirtip ótken abzal bolary anyq. Jetisý jeri san ǵasyrlyq tarıhtarǵa kýá bolǵan jer. Kereı men Jánibek sultandar údere kóshken qazaq kóshin osy aımaqqa jıyp, Qozybasyda Qazaq handyǵynyń irgesin qalaǵan. Antalaǵan talaı jaý kóz súzip qarap, qyzyqqanymen shuraıly ólke qazaqtyń enshisi bolyp qala berdi. Bul árıne batyr babalarymyzdyń arqasy. Sodan beri túrli oqıǵalardy bastan ótkergen aımaqqa bir kezderi «Ile» salynyp, keıinirek «Vernyı» dep atalǵan bolatyn. Araǵa on úsh jyl salyp, qala mártebesine kóteriledi. Jetisý gýbernııasynyń ortalyǵyna deıin aınalady. 1921 jyly memleket qaıratkeri Oraz Jandosovtyń usynysymen baıyrǵy ataýy – «Almatyǵa» ıe boldy. Osylaısha Almaty qalasy kúnnen – kúnge gúldene bastady. Almatynyń baqqa oranýy Jetisýdyń tuńǵysh gýbernatory general G. A. Kolpakovskııdiń kezinen bastalsa kerek. «Ol qala turǵyndaryna árbir otyrǵyzǵan taly úshin on sólkebaıdan (tıyn) tólegen, al belgilengen jerge aǵash otyrǵyzbaı kejegesinen keri ketken jandy shılandaı jurttyń kózinshe dyraý qamshymen jon arqasynan taspa tilgen eken». Osylaısha qala az ýaqyttyń ishinde jasyl jelekke oranyp, jaıqala túsken eken. Biraq ta Almatynyń damýy D.A.Qonaevtyń esimimen óte tyǵyz baılanysty. Almatyny Qonaevtyń qoltańbasy desekte bolady.   Qazirgi tańda jaıqalyp turǵan máýeli baq, aspanmen talasqan ǵımarattar, symdaı túzý kósheler barlyǵy da aty atalǵan tulǵanyń eren eńbeginiń arqasy. Bir kezderi Qazaqstannyń ortalyq astanasy bolǵan qala bul kúni rýhanı ári mádenı astanamyzǵa aınaldy. Kóz tartar sulýlyǵy barlyǵynda ózine eriksiz baýrap alady. Almatynyń bul kúngi kelbeti men aıtpasamda barlyǵyna belgili ekeni anyq. «Osy sıqyr qalada óskenińmen, Tańdanasyń týrısteı keshe kelgen» dep aqyn Muqaǵalı Maqataev jyrlaǵandaı qaladan alǵan áserleri men tańdanystaryn jetkizýge sóz taba almaı júrgender qanshama?!

Meniń týǵan jerim – Jetisý ólkesi tek sulýlyǵy jáne tarıhymen ǵana emes, eldi – meken ataýlarynyń shyǵý tarıhy jaǵynan da barlyǵyn qyzyqtyrǵany anyq. Ǵasyrlar boıy urpaqtan urpaqqa tarap, jetip kelgen túrli ataýlar talaı ómirdiń qart shejiresindeı. Keń baıtaq dalamyzda jer jánnáti atanyp ketken Jetisý ólkesiniń toponımıkasy tunyp turǵan tarıh. Ár ataýy erekshe maǵyna beredi. Taýynan bastap tasy da tarıhtan habar berip turǵandaı. Jetisý ólkesindegi jer-sý attarynyń syryna qanyq bolmaǵan adam kemde-kem. Almaty oblysy Aqsý aýdanyndaǵy Aqeshki aýyly Eshkiólmes deıtin taýdyń baýraıynda ornalasqan. Bul Jetisý Alatýynyń tutas bir silemi. Absolıýttik bıiktigi 1672 metrdi quraıtyn taý. Taýdyń bulaı atalýy jaıly halyq aýzynda mynandaı ańyz aıtylady: «Bir baı kisi bir jyly Aqeshki mańyndaǵy taýdyn janynan jaılaýǵa kóship bara jatady. Ol sol jaılaýda jigitterine shóp shapqyzyp kúzde qystaýyna qaıta kóshedi eken. Baıdyń mańyraǵan maly kóp bolypty. Ol qystaýǵa baryp, malyn túgendegende, 4-5 eshkisiniń joq ekenin baıqaıdy. Malyn izdemeıdi. Kelesi jyly kóktemde kóship bara jatqanda baı sol taýdyń betkeıinen jaıylyp júrgen eshkilerin kóredi. Qalyp qoıǵan 4-5 eshkisi laqtap, 10 shaqty bolyp qalypty. Ony kórip qýanǵan baı, dostaryna: «Mynaý eshkim ólmeıtin berekeli ólke eken», - depti. Sodan taý Eshkiólmes atanyp, onyń baýraıy, ıaǵnı qazirgi aýyl Aqeshki atalypty. «Sýdyń, ózenniń aq botala bop aqqan túsine» baılanysty Ilııas atamyz jyrlap ketken Aǵyndy Aqsý ózeniniń ataýy qoıylsa kerek. Baqanas ózeniniń ataýy «taram, aıryq» degen mánnen góri, «kishkene, qysqa, kelte, sholaq ózen» degen maǵynaǵa keledi. Dúbin aýylynyń toponımdik maǵynasy «tóbe, tóbeshigi, shoqylary kóp jer» degendi bildiredi. Buǵan geografııalyq jaǵy da saı keledi. Jarkent qalasy jalpy halyqtyń ataýy boıynsha, Jarkent jar + kent – «qala», ıaǵnı «jar boıyndaǵy qala» degen maǵynany bildiredi. Jarkent qalasy Ósek ózeniniń jarqaby ústinde shyǵysqa qaraı sozyla salynǵan. Sondyqtan ataýy osyǵan baılanysty qoıylǵan eken. «Qaqpaq – Almaty oblysyndaǵy Raıymbek aýdanyndaǵy taý sýynyń ataýy. Tekes selosonynyń joǵary jaǵyndaǵy kólbeı sozylyp jatqan taý ortasynan aqqan aryndy ózen osy taýdy qaq bólip jatyr. Sol tus alystan qaraǵanda qoranyń ashyq qaqpasyna uqsaıdy. Sondyqtan da bul jerdi halyq Qaqpaq atasa kerek».

Mine, meniń týǵan jerim osyndaı ǵajaıyp syrlarǵa toly ólke. Kórikti jerleri týraly tańdy – tańǵa jalǵap baıandaı berýge bolady. Jyldyń tórt mezgilinde kórgińiz kelse, Jetisýǵa kelińiz! Tylsym tabıǵaty kimdi bolmasyn tań qaldyrmaı qoımaǵan. Jer ananyń jap – jasyl kórpesindeı osynaý ólke «Jer jánnaty» degen atqa ábden laıyq. Sheteldiń Shveıarııasyn emes, Qazaqstannyń Almatysyn tańdaǵan jan -  kelgen betten tańdanysyn jasyra almasy anyq. Aporttyń dámin tatyp, dalanyń saf aýasyn jutyp Jetisýdy aralap, tynystaǵanǵa ne jetsin?! Men úshin týǵan jerim – Jetisý jumaq meken!

Otan tarıhyn tanyp, bilý – týǵan aýyl, týǵan jerdiń tarıhynan tanýdan bastalady...

Pikirler