Ulttyń qundylyǵy ulttyq tárbıede

771

 

Ár ulttyń ózindik erekshelikteri, ustanymdary, qundylyqtary men maǵynaly  tereń salt-dástúrleri bar. Olar halyqtyń estetıkalyq kózqarasyn, tárbıelik prınıpterin, tanym deńgeıiniń tereńdigin kórsetedi. Sondaı-aq, ulttyń ózine ǵana tán tarıhyn, mádenıetin, turmys-tirshiligi sııaqty uǵymdardy elestetýge múmkindik beredi. Qazaqy dúnıetanym, taǵylymdyq nasıhat arqyly ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan bilim men tájirıbe, bıik izettilik pen ulttyq qundylyqtar, halyqtyń ómir súrý saltymen týyndaǵan erejeler men ustanymdar – tárbıe proesimen tyǵyz baılanysta. Iaǵnı, ómir tájirıbelerine súıene otyryp, durys pen burysty saralaý arqyly paıda bolǵan salt pen ádet-ǵuryptar, túptiń-túbinde belgili bir maǵynaǵa, tárbıege úıretedi. Endishe, osy tárbıe máselesin bir júıege júıelegen qazaqy erekshelikter men salttardy bilý, ony shynaıy ómirde qoldaný qazirgi kezde kún tártibindegi basty másele dep esepteımiz. Óıtkeni, ulttyq qundylyqtardyń saqtalýy úshin ár elge ony keıingi urpaqqa jetkizýshi óskeleń urpaqtyń bolýy qandaı mańyzdy bolsa, sol urpaqtyń ulttyq qundylyqtardy saqtaı jáne qoldana alý deńgeıi sonshalyqty mańyzdy ekeni belgili. Sol sebepti, ulttyq qundylyqtardyń saqtalýy úshin, kez-kelgen ult bolashaq urpaqtaryna tárbıe berý kezinde úıretip, nasıhattaýy kerek. Maqalada halqymyzdyń ul, qyzdaryna bilýi jáne saqtaýy qajet, tárbıelik júkti arqalaǵan ulttyq erekshelikterge toqtalmaqpyz. Mysaly, «jeti atasyn bilý», «úlkenge sálem berý, kishige izet kórsetý», «qyzǵa qyryq úıden tyıý» t.b. salttar ózindik erekshelikterimen qatar, qazaqy qoǵamda ulttyq tárbıe berýde mańyzdy ról atqarǵan, sondaı-aq olardy bilmeý uıat bolyp tabylǵan.

Biz biletindeı, qazaq halqy namysshyl, ór halyq. Sheshendik ónerimen qatar, sóz ónerine de baı. Bul bizdiń ulttyq erekshelikterimizdiń biri bolyp tabylady. Tarıhı derekterge súıenetin bolsaq, qazaq handyǵy qalyptasqan tusta uly júz, orta júz jáne kishi júzder bolyp bóline bastaǵan. Ár júzdiń óz rýy, tańbasy men urany bolǵan. Sáıkesinshe, olardy bilý adamnyń shejiresin, shyqqan tegi men jerin anyqtaýǵa járdemdesedi. Qazirgi ýaqytqa deıin bizdiń elimiz «jeti atasyn bilý» saltyn áli de qoldanyp keledi. Qazaqtyń qany taza, tekti bolýy da osynyń arqasynda. Sebebi, úlken býyn ókilderi men aqsaqaldar osy saltty urpaqtan-urpaqqa aman-esen jetkize alǵandyǵy. Alaıda, ony óz urpaǵyna eskertip  úıretý ata-ananyń mindeti, bala jeti atasyn bilmese, ony kópshilik jetesiz dep synary sózsiz, sondyqtan bunyń aldyn-alý úshin, ár ata-ana óz balalaryna shejireni aıtyp, úıretýi qajet. Sebebi, «jeti atasyn bilý» bolashaq jastardyń boıynda óz shejiresine degen jaýapkershilik pen qurmet sezimderin baýlýǵa, shejiredegi tekti tulǵalardyń ereń eńbekterine degen syılastyqty, ótken tarıhty tanýǵa úıretedi. Áıtkenmen, ýaqyttyń joqtyǵy, qarbalas jumys buny iske asyrýǵa kedergi keltiredi. Ulttyq ereksheligimiz bolyp tabylatyn osynaý qundylyqtarymyzdy umytyp, onyń mańyzdylyǵyn joqqa shyǵarýda. Nege qazirgi tańda bul mańyzdy? Sebebi, óz atyn ózgertý ne bolmasa atasynyń esimin emes, arǵy atasynyń esimin alý, qazaq otbasynyń ózge ultpen shańyraq kóterýi, qazaq otbasynyń oryssha sóılep, sol eldiń saltyn ustanyp ketýi, bunyń barlyǵy qazirgi ýaqytta oryn alyp jatqan jaǵdaılardyń shet jaǵasy ǵana, saldarynan qazaqy dúnıetanymdaǵy qaǵıdalar men erejelerdiń joıýlýyna ákeledi. Sodan keıin, bir rýdan shyqqandardyń bir otbasyn qurýy, qannyń buzylýy, týystyq baılanystyń joǵalýy, bir atadan taraǵan adamdardyń birin-biri tanymaýy sekildi problemalar týyndaıdy. Ul bolsyń, qyz bolsyń jeti atasyn bilýi, onyń ata-baba saltyn qurmet tutatyndyǵyn, óz shejiresin tanýǵa degen talpynysty, tarıh pen mádenıetti joǵary baǵalaı alatyn, ulttyń ult bolyp qalýyna kepil bolady. Taǵy bir qosa ketetin jaıt,  qazaq eli árqashan «namys, uıat» degen sózderdi joǵary qoıǵan halyq, tipti, basty ereksheligimizdiń biri osy desek te bolady, «jeti atasyn bilý» saltyn umytatyn bolsaq, biz úshin bul uıat bolary sózsiz. 

 «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» salty qazaqy dúnıetanymynyń tereńdigin, ar-namys sózderiniń ulylyǵyn kórsete alatyn erekshe salttardyń biri.  Ádebıet betterinde, osy salt týraly jazylǵan kóptegen týyndylardy kezdestirýge bolady. Mysaly, Á. Nurshaıyqovtyń «Mahabbat, qyzyq mol jyldar» kitabyn oqyǵan bolsańyz, Meńtaı degen qyzdyń dápterinde anasy aıtqan sózder tizilip jazylǵan dápteri jaıly aıtylady. Tómendegi jazbaǵa nazar aýdarsaq (tolyq emes).

(Meńtaıdyń dápterinen)
Apamnyń aıtqandary: 

  • Eshqashan da, eshkimdi jamandama. Eń jaman degen adamnyń da jaqsylyǵy bolady.
  • Qyz kóıleginiń etegi tizeden joǵary shyqpaýy kerek, sebebi qyzdyń jalańash jerine kóp kóziniń qurty túskish keledi. Al halyqta: «Esti qyz etegin qymtap ustaıdy» degen maqal bar.
  • Eshkimmen barqyldap uryspa, baǵańdy joıasyń.
  • Qarqyldap kúlý, tarqyldap sóılesý – daraqylyq belgisi.
  • Kemshiliksiz kisi bolmaıdy, ony kórýden ońaı joq. Kisi kemshiligin tez kórýge emes, tez túzetýge kómektes.
  • Qyzǵa qatty kúlýdiń qajeti joq, jigitterge onyń jymıǵany da jetip jatyr.
  • Aýyz sheshendik árkimde bolady. Ásirese qyzdyń aýzy súıreńdep kóp sóılemegeni abzal. Óıtkeni qyzdyń kúlkisi, jymııýy, bas ızeýi, kózqarasy, júris-turysy – bári de saırap turǵan sóz. Sondyqtan onyń az sóılep, aınalasyna aqylmen tanylǵany durys.
  • Shoshańdaǵan qyz shesheniń atyna kir keltiredi.
  • Balasy araq ishse, sheshesi ý ishedi. Maskúnem jaman bala jaqsy anany ajalynan buryn kórge kirgizedi.

Tereń mazmunǵa, baı maǵynaǵa toly uly sózder. Árıne, bul bizdiń ulttyq daralyǵymyzdy kórsetedi. Sebebi, biz sóz qudiretin tereń uǵynatyn halyqpyz! Bir sózben soǵysty da toqtata alǵan qasıetimiz sonaý Tóle bı, Áıteke bı, Qazybek bılerimiz sııaqty uly tulǵalardan qanymyzǵa daryǵany belgili. Ádebıette de óz kórinisin taýyp jatqan salttardyń kóbisi qazirgi ýaqytta umytylmasa da, qoldanylý aıasy tómendegeni ras. Búgingi kúni qatty bolsa da, anasynyń tilin almaıtyn balalar barda, ulttyq qundylyqtar umytyla bermek. Bul da tárbıeniń tómendep jatqany bolar. Joǵary da jazylǵan sózder arqyly mynandaı túıin shyǵara alamyz: qazaqy dúnıetanymynda «uıat bolady» degen uly sózdiń tanymdyq deńgeıiniń joǵary ekendigin, osy bir-aq aýyz sóz arqyly qyzdyń anasyn uıatqa qaldyrmaýy qajet ekenin túsine bilýi, onyń jaýapkershiligi men namysshyldyǵyn kórsetedi. Jo-joq, bunymen jaýapkershilik  osy sáttte ǵana tanylady degen sóz emes, alaıda bul da soǵan aparatyn qadamdardyń biri. Sonymen qosa, qyz tárbıesin joǵary qoıa bilgen qazaq qoǵamynda qyzǵa degen úlken úmit pen senimdi baıqaı alamyz. Iıa, bildeı bir otbasynyń, rýdyń senimi. Qyz balasynyń tárbıesi men bilimin, qadiri men qasıetin tanytýǵa múmkindik beretin osynaý salttyń máni men maǵynasy tereńde ekenin kóremiz. Ulttyq qundylyqtardyń birine jatatyn «qyzǵa qyryq úıden tyıý» salty qyz boıynda bolýy qajet eń mańyzdy erejeler men qaǵıdalardy boıyna sińirtý maqsatynda týyndaǵan bul salt qyz bolashaǵynyń jarqyn bolýyna jol ashady. Óıtkeni, ár qyz balasy bolashaq ana. Ár ana urpaqty jalǵastyrýshy. Ár bolashaq urpaq – eldiń erteńi. Sondyqtan, «qyzǵa qyryq úıden tyıý» salty arqyly tárbıelengen ár tulǵa mynandaı ózgeristerge qol jetkizeri sózsiz.

 Áýeli, óz-ózimizdi tárbıeleı bastaımyz, árıne, durys jolǵa qadam jasaımyz. Sebebi, sanamyzda «uıat bolady» sózi turǵanǵa deıin, biz júris-turysymyzdy, kıim-kıisimizdi, sóılegen sózimizdi durystaýǵa múmkindik alamyz, nátıjesinde Abaı aıtpaqshy «tolyq adam» bolýǵa bir qadam ilgeri baspaqpyz. Tipti, eń az degende ózgelerden ózińiz jaıly jyly lebizder men maqtaýlardy estimeksiz. Buǵan mysal retinde, ómirde bolǵan jaǵdaı arqyly baıandap bersek. «Orys ájesi jasy shamamen 70-te bolýy kerek, dúkennen azyq-túlikti úıine aparýǵa áli kelmegendikten, qazaq balasyna kómektesýin ótinedi, árıne ol kómektesýge kelisedi. Sonda jańaǵy áje, rıza bolǵany sonsha, óz alǵysyn aıtyp, bylaı deıdi: «meniń kórshim qazaq balasy, meni kórgen saıyn amandasady, nan alyp keledi, sómkemdi kóteredi, sondaı tárbıeli bala, qazaq halqy meıirimdiligi, jaqsylyǵymen meni qýantady», - dep maqtaıdy.

Osy shaǵyn ǵana jaǵdaıattan shyǵatyn túıin, ózge kisiden jyly lebiz estigen kezde qatty qýanady ekensiń, ásirese qazaq balasyn maqtap jatqan ózge ult ókiliniń sózderi týra ózindi maqtap jatqandaı sezimdi týdyrady. Mine, osyndaı maqtaýlar ulttyq qundylyqtardy qasterleı bastaǵanda arttatyny sózsiz.

Ekinshiden, shynaıylyqqa boıyńyz úırenedi. Máselen, «ótirik aıta salaıyn, alaıda ata-anam bilip qoıǵan kezde uıat bolady emes pe?» degen oılar mazalaǵanda, eń durys sheshim shynaıy bolyp qalý, nege dep kúdiktenseńiz, jasaıyn dep jatqan is-árekettiń nátıjesi maǵan bir aptadan soń, keıin eki aıdan soń qanshalyqty mańyzdy bolmaq? - dep oılasańyz durys sheshim tabaryńyz sózsiz.

Úshinshiden, ózgeler sizge senim arttatyn bolady. Iıa-ııa, dál osy «qyzdy qyryq úıden tyıý» salty men uıat degen sóz arqyly, ózińizdiń boıyńyzda jaýapkershilik sezimi qalaı oryn alǵanyn baıqamaıda qalasyz! Nátıjesinde, ár isińizge tyńǵylyqty, ári ýaqytyly qaraýyńyz sizge degen senimdi týyndatady.

Tórtinshiden, tazalyqqa jáne uqyptylyqqa úıreńesiz. Árıne, osy saltty qoldaný arqyly. Sebebi, boıyńyzda namys pen sanańyzda «uıat bolady» degen sózder turǵanda siz ózińizge jaqsyraq qaraı bastaısyz, oılaný arqyly taza kıim, taza ydys, taza sómke sııaqty nárselerge kóńil aýdara bastaısyz. Sońynda, oǵan úırenip, tazalyq saqshysy retinde ómir súresiz.

Bul tek bir adamnyń aıtar birneshe qorytyndysy ǵana. Mine, osynshama kómek tıgizetin osy saltty umytqan sııaqtymyz, búgin. Átteń, qyzdyń kórki burym bolǵan elmiz, endi tipti, sol burymdy ósirmek túgili, qyp-qysqaǵyp qyıyp, qastaryn qap-qaraǵa boıap, etekterin qysqa kóılek kıgen qyzdardy kórgen kezde uıalasyń, olardyń ornynda ózin turǵandaı quddy. Biraq, barlyǵyna birdeı  kúıe jaǵa almaısyz, ıbaly da, tárbıeli qyzdardyń bary da aqıqat. Qyz degen ana emes pe?! Al, ár ana bir qolymen besikti terbetse, bir qolymen álemdi terbeıdi degen ataly sóz bar. Eldiń ult bolyp qalýy úshin qyzdyń alatyn orny mańyzdy bolatyny besenedeı belgili. Átteń, «qyzǵa qyryq úıden tyıý» saltyn tek ádebıet paraqtarynda jazylatyny ókinishti, ony árdaıym jadynda ustap, saqtasaq durys bolar edi. Nátıjesinde, biz óz qundylyqtarymyzdy aman saqtaımyz. Batysqa ne bolmasa shetelge eliktep, saltymyzdan bas tartý ózimizdi qurtýmen teń. Árıne, dástúrdiń tozyǵy da, ozyǵy da bar. Ishinen saralap, durysyn tańdaý zaman talaby. Áıtkenmen,  qazaq halqynyń «erdi namys óltiredi, qoıandy qamys óltiredi» degen ataly sózi beker aıtylmaǵan, bizdiń turmys-tirshiligimizde, ómir súrý stılimizde qyz ben uıat uǵymdary árdaıym serik bolǵan. Bul bizdiń boıymyzdaǵy qundy qasıetterdiń biri. 

Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini, ulttyq qundylyqtarymyz barshylyq, shúkir, erteden qalyptasqan ádet-ǵuryptar men jón-joralǵylar ultymyzdyń dúnıetanymynyń baı ekendigin kórsetip, dáleldeýde. Ulttyq qundylyq ózinen ózi saqtalyp, qoldanyla bermeıtini anyq, ol úshin bastysy namysshyl jastar men ulttyq ereksheligimizdi bolashaq jastarǵa dáripteı alatyn ata-ana, ata-áje óz úlesterin qosýy kerek, ıaǵnı ulttyq tárbıeni berse, úıretip, jol kórsetse jetkilikti. Balaǵa kishkentaı kezinen bastap, burys qylyqtar jasaǵan úshin «uıat bolady» dep tárbıe berý, ımandylyqqa baýlý qajet. «Ólimnen uıat kúshti» dep eskertip otyrýda durys. Sebebi, bul qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy ǵıbrattyq, ımandylyq tárbıesiniń úlgileriniń biri. Búgingi kúni osy ispettes qundylyqtardy óskeleń urpaq sanasyna qanshalyqty saqtalyp jatqany basty másele.  Árıne, olardy oryndy jerde, oryndy ýaqytta qoldana bilsek, ulttyń baı qazynasy – mádenıeti men ádet-ǵurpy aman qalmaq. Al, shekten tys nasıhattaý ultshyldyqqa ákep soǵýy da múmkin. Joǵaryda aıtylǵan «jeti atasyn bilý», «qyzǵa qyryq úıden tyıý» sekildi salttaryn umytpaǵan urpaqtyń bolashaǵy jarqyn bolmaq. Qoryta kele, zaman ózgerip, qundylyqtar aýysyp jatqan ýaqytta ulttyń qaýipsizdigine qaýip tóne bermek. Qazirgi jastardyń, ásirese qazaqy jastardyń eliktegish ekendigi belgili, olardyń ózge ulttyń saltyna, dástúrine elikteýi múmkin, mysaly, úndi kınolarynda kórsetetin uzyn oramal men mańdaılaryna qyzyl núkteni jabystyryp bı bıleý ne bolmasa qazaqy aspaptardy emes, ózge janrdaǵy mádenıetke elikteý, ana tilimizde sóılemeı basqa tilde kóp sóıleý osy sekildi jaǵdaılar, bizge qaýip tóndiredi. Nege? Sebebi, osynyń barlyǵynyń oryn alyp jatqany, kóbinese, jastardyń kez-kelgen nársege elikteýinde ekeni belgili. Eger, jastar - eldiń erteńi bolsa, onda otbasyn qurǵan osynaý jastar basqa eldiń saltyn, tili men mádenıetin dáripter bolsa, onda sáıkesinshe kelesi urpaqta sál de bolsa ózgeristerge ushyraıtyny  anyq. Mine, bul da qaýipti. Iıa, ár eldiń salty basqa, ıtteri qara qasqa, biz aıta almaımyz, ózge ulttyń qundylyqtary tómen, ıakı mádenıeti jaman dep, ár eldiń óz erekshelikteri bar, áıtkenmen, ár azamat óz ultynyń qundylyqtaryn ózge ulttan joǵary qoıa bilýi qajet, ony qoldaný men saqtaý jolynda óz úlesin qosa otyryp, ózge ulttyń qundylyqtaryn bilim kókjıegin keńeıtý maqsatynda qoldansa durysyraq bolady demekshimiz. Sondyqtan, ulttyq qundylyqtardyń aman saqtalýy úshin til men tarıh qanshalyqty qajet bolsa, ulttyq tárbıeniń, ataly sózderdiń, salt pen ǵuryptyń mańyzy da arta bermek. Búgingi urpaq ata-babadan saqtalǵan ulttyq qundylyqtardy (til, din, salt-dástúr, mádenıet, ádet-ǵuryp t.b.) urpaqtan-urpaqqa jetkizýi qajet. Eldiń bolashaǵyna úlken áser tıgizetin osynaý ulttyq daralyqtar ómirde is-júzinde umytylmaı ýaqytynda qoldanylsa eken dep tileımiz.

 

Maqatova Aıagóz Artýrqyzy

Pikirler