Kóne aspaptardyń zerttelýi men nasıhattalýynyń ózekti máseleleri

885

Qazaq halqynyń eń kóne aspaptary qobyz ben dombyra qatar atalatyn bolsa, solarmen qosa ómir súrip kele jatqan qazirgi tańda kásibı mýzykanttar men mýzykatanýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatyp júrgen, alǵash kórip, tyńdaǵan adamnyń oıynda jumbaq kúıinde qalatyn aspap jaıynda bolmaq meniń maqalam. Árıne, maqalanyń ózi de ártúrli stılde jazylady jáne ony jazyp otyrǵan jazýshy ol jaǵynan habardar bolýy tıis, biraq men jazýshy da, jýrnalıst te emespin jáne maǵan bul haqynda sóz qozǵap áńgime órbitý tek qana óz qyzyǵýshylyǵym men ulttyq óner degen mahabbatym ıtermeledi deýge bolady. Jazǵaly otyrǵan alǵashqy maqalamnyń qandaı stılde jazylǵanyna eń birinshi kóz júgirtip otyrǵan myna siz, ıaǵnı qurmetti oqyrman qaýym ózderińiz baǵalap tıisti baǵasyn berersizder. Mendegi bar maqsat pen yqylas osynaý tarıhy tereńge baratyn aspap týraly keler urpaqqa bir paıdasy bolar degen úmitpen az da bolsa málimet pen aqparat jazyp qaldyrý, bul aspaptyń nasıhattalýy jaıynda biraz másele kóterý.

Sózdiń basy álqıssa demekshi, bul aspappen alǵash tanysýym týraly aıtyp ótsem artyq bolmas dep oılaımyn. 2018 jyly Nur-Sultan qalasynyń №1-balalar mýzyka mektebinde konertmeıster bolyp jumys jasap júrgen kezimde, mekteptiń «Arqa sazy» atty folklorlyq ansambline jetekshilik etetin Altaı Áben aǵamyzǵa ótinish bildirdim. Ol kisi menen birden qandaı aspapta oınaı alasyń dep surady, men kez-kelgen aspapty tartyp kete bere alatynymdy aıttym. Osydan keıin mektep dırektory Sáýlesh Tólegenova eki jyl qorapta tartylmaı jatqan adyrnany tartasyn dedi. Ol aspapty buryn-sońdy atyn estisem de, qol tıigizip kórmegenimdi tek ózim ǵana bilemin. Biraq tartyp kete alatynyma óz-ózime senim artsam da, ishteı azdaǵan qobaljý bar. Sonymen, nartáýekel adyrnany bastap tartyp ta kettik, ansambldiń repetıııasynan qalmaı júrip ıgerip aldym, konertterge de shyǵyp júrdim.  Kórgen, estigen adam birden mynaý arfa ma dep suraıyn dese, qalyby jaýgershilik kezinde batyrlardyń sadaǵyna uqsas. Sonymen bul qandaı aspap boldy, qaı zamannyń aspaby, ne sebepti bul damymaı, aty atalmaı qaldy, bálkim bir kezderi ol óte tanymal bolǵan shyǵar, ony ne úshin oılap tapty, onyń beınesi dál qazirgideı boldy ma joq pa degen meni mazalaǵan suraqtarǵa óz álimshe jaýap kórýge tyrystym.

Ary qaraı ózim týraly aıtýdy toqtatyp qazaqtyń kóp ishekti aspaptary týraly biraz izdenisimdi qaǵaz betine túsirip kóreıin.

Ál-Farabı ishekti-shertpeli aspaptardyń paıda bolý tórkinin sadaqtan tarady jáne bul barlyq elderde negizdelgen qaǵıda. Kúni búginge deıin qoldanylyp kele jatqan ıýgoslav halqynyń bir ishekti gýslasy, estonnyń bir ishekti moldpıli, ýdmýrtııanyń bir ishekti monohordy osy ishekten bermen jalǵasyp kele jatqan arna. Ertede qazaqtar arasynda da bir ishekten on segiz ishekke deıin taǵylyp jasalǵan aspaptar bolǵan. Kóp ishekti aspaptar ózindik tarıhymen, jasalý zatymen erekshelenedi.  Solardyń biri qazirgi tańda múlde qoldanystan shyǵyp qalǵan, tipti aty da umyt bola bastaǵan - kerýish aspaby. Bul aspap týraly ult aspaptanýshylarynyń arasynda kúni búginge deıin túrli boljamdar bar. Aty aıtyp turǵandaı, bul aspaptyń ataýy qazaq qolónerinde qoldanylatyn quraldyń ataýy. Kerýishtiń negizgi turqy buryshty, doǵa, keıde sadaq tárizdi ıip, sheńberli etip shyrsha, dolana, emen sekildi basqa da qatty jynysty aǵashtardan jasalady. Osy nusqalaryna qarap qazaqtar ony sadaq, adyrna, kerýish, kergish dep atasa, túrki tekti halyqtar arasynda shathan, jadyǵan, ıathan, al eýropalyq elderde ol jalpy arfa dep atalady. Kerýishtiń paıda bolý áý basta sadaqtan órbip, túrlene kele ártúrli baǵytta qoldanylǵan. Birinde - ol shanaǵy sheńber tárizdi etip jasalǵan - toqymashy-kesteshi qyzdardyń kergish quraly túrinde (1-sýrette); ekinshisinde - biteýdeı sypyrylǵan ań, mal terisi kerilip keptirilgen jáne teri ıleýge qoldanylatyn buryshty, doǵa, sadaq tárizdi etip ıip jasalatyn mýzykalyq aspap túrinde damydy. Osy úshinshi nusqasynda ertedegi sheberler kerýishtiń shanaǵyna iri maldyń, buǵy, arqar sekildi túz taǵylarynyń uzynsha bop ıilip kelgen múıizin paıdalanyp, oǵan ishek kerip jasaǵan. Osy múıiz qoldaný ádisine baılanysty keıbir eńbekterde ol úrlemeli aspap dep qate berilgen. Muny «... Kerýish - múıizden jasalatyn úrlemeli aspap» jáne «buǵy sybyzǵy» dep kórsetken. Sol sııaqty «... Kerýish - mýzykalyq aspap, ol sadaqqa uqsas» nemese «...kerýishti adyrna dep te ataǵan» degen eki túrli aspap týraly derek saqtalǵan. Keste toqýǵa arnalǵan qural túrindegi qoldanysyna:

Aýshadııar on beste,

Kergish tolǵan sym ketse,

Sulýlyqtan ne paıda,

Aqsha júzden nur ketse...

degen jyr joldary ańǵartady. «... Kerýish on saýsaǵynan óner tamǵan keste bizimen sýsyldata keste toqıtyn qyzdardyń kergishinen paıda bolǵan», - deıdi bul týraly ınformatorlar. Qazaqtar arasynda keste toqý qyz-kelinshekterdiń kásibi sanalǵandyqtan, kerýish aspabynda tek qyz-kelinshekter ǵana oınaıtyn dástúr qalyptasqan. Al basqa halyqtarda, ásirese rımdikter men vavılondyqtar arasynda qazaq kerýishine uqsas aspapta kóbinese er adamdar oınaıdy. Túrkitanýshy ǵalym V.V. Radlovtyń

          

1-sýret;                                                                                                                                                                                            2-sýret;

eńbeginde túrik halyqtarynyń arasynda keń taraǵan kóp ishekti «enchın», alty ishekti «bozýq» atty pernesi bolmaıtyn aspaptar týraly derekter saqtalǵan . Kerýish aspabynyń bizdiń zamanymyzǵa deıin bolǵandyǵyn: «...Drevnıaıa ladevıdnaıa arfa (kerýish - Z.J.), prolejavshaıa 2500 let v odnom ız skıfskıh kýrganov ız Altaıa (Ú-IÚ vv. do nasheı ery)... Pazyrykskýıý arfý, doshedshýıý do nas blagodarıa sloıý vechnoı merzloty» degen jazbalar naqtylaı túsedi. Keńestik júıege saı jekelegen halyqtyń tól murasyna jatatyn osy sekildi ejelgi dáýirdiń qazba muralary «keńestik tabys», «keńestik jańalyq» retinde ýaǵyzdalyp, jalpylama aıtylyp keldi. Bul jóninde keńes arheologtary: «...Assırııa dáýirine (b.z.d. I myńjyldyqtyń basy) jatatynyn buryshty arfanyń keń taraǵany sonsha, ony tipti «jalpyhalyqtyq aspap» dep sanaýǵa bolady», - dep jazady. Kóptegen elderde jalpylama arfa atanyp ketken osy kerýish tektes aspaptyń kóne úlgisi b.z.d. III ǵ. jatatyn Irannyń Shapýra kóne qorǵanynyń tas qabyrǵalaryna alty ishekti, buryshty etip qashap túsirilgen.

Áý basta shyǵystan taraǵan kerýish, adyrna aspaptary halyqtardyń bir-birine aralasýy, bosýy nátıjesinde kerýishtiń bastapqy nusqasy sol aýysqan, sińgen el men jerdiń dúnıetanymyna saı ózgerdi, ataýlary jergilikti jurttyń tildik leksıkonyna saı aınalysqa tústi. Batys pen Eýropa jurtshylyǵy arasyna olar arfa, lıra t.b. ataýlarmen turaqtap qaldy. Qazaq kerýishine 13-ten 18-ge deıin ishek taǵylyp, shertip, ilmelep otyryp oınalady. Jastyq aǵashynyń beti terimen nemese tutas aǵashpen jabylady. Ishekter baılanatyn doǵa tárizdes basy aqqý tárizdi etip jasalsa, bul nusqany «aqqý kerýish» (2-sýrette); buǵy, arqar múıizi salynyp jasalsa, «múıiz kerýish» dep ataıdy.  

Kóp ishekti aspaptyń osyǵan uqsas taǵy bir túri - adyrna.  Aspaptyń paıda bolý tarıhy b.z.b. III ǵasyrdan b.z. IH ǵasyr arasy degen boljamdar bar. «...Baǵzy zaman ańshylarynyń sadaq atyp, jebe tartyp, ań aýlaý, qus atý sekildi turmys-tirshilik qareketi adyrna aspabynyń paıda bolýyna negiz bolǵan...» nemese «...bizdiń jyl sanaýmyzdan buryn adyrna sadaq tárizdes etip jasalyp, shanaqty maral, taýteke, bóken, buǵy, ógiz sekildi janýarlarǵa uqsastyryp jasaıtyn bolǵan...» (3-sýrette), - dep aıtylatyn sıpattamalar el aýzynda saqtalǵan. Sonymen, adyrna qypshaqtar men túrki halyqtaryna ortaq tanymal bolǵan, beınesi sadaqqa uqsatyp jasalǵan kóp ishekti, ishekti-shertpeli aspaptar tobyna jatatyn mýzykalyq aspap. Aspaptyń alǵashqy nusqadaǵy túrleri aǵashtan jasalyp kón terimen qaptalatyn, shanaǵy qýys, eliktiń, maraldyń, eshkiniń ıaǵnı múıizdi ańdardyń beınesine uqsatyp jasaǵan, ańshylar paıdalanǵan aspap. Osy tóńirekte aspaptarǵa ógiz, sıyr, at basyn salyp jasaý dástúri ejelden qalyptasqan dástúr jáne ol birqatar halyqtarda kezdesetini jaıly aıta ketý kerek. Mysaly, mońǵoldardyń morınhýr degen aspaby ólgen tulpardy este saqtaý úshin ıesi ózi jasaǵan aspapqa tulparynyń qyl-quıryǵynan ishek taǵyp, terisimen betin qaptap, aspapqa attyń basyn shekip salǵan. Sol sııaqty «...Kóshpeli skıfter (ǵundar) jaıbaraqat otyrǵan shaqta sadaǵynyń adyrnasyn shertip otyrýdy áýes kórgen...», - degen jazbalar da adyrna aspabynyń ertedegi nusqasy men qoldanysynan habar beredi. Tarıhtan belgili Saq dáýiri kezinde b.z.b. ÚIII ǵasyrda paıda bolǵan ań stıli mádenıeti - ańdar men ańyzdardy beıneleıtin, buıymdarǵa bederlenip ózinshe ásemdik pen sán berip turatyn úlken mádenıet bolǵan.

Qazaq sheberleri ógiz bas adyrna jasaý úshin aldymen ústi ashyq shanaǵyn (tuǵyryn) jasap, astyna teri tartady. Astyńǵy teri arqyly tartylǵan ishekter múıizge ornatylǵan qulaqtarǵa baılanady. Ishekter saýsaq qımylyna kedergi keltirmeıtindeı araqashyqtyqta bolyp keledi. Aspaptyń jalpy uzyndyǵy 50 sm, shanaq bıiktigi 10 sm. Aspapqa 7-den 13-ke deıin taramystan ysylǵan ishekter taǵylady. Al adyrnanyń sadaq nusqasynda jebe ornyna shanaq ornatylady. Ony ustap turatyn tireý bekitiledi. Shanaqqa jarǵaq teri qaptalady.

Adyrnanyń ishekteri kóbinese túıe júninen nemese esilgen taramys jipten tartylǵan. Olar jeti nemese on úshke deıin barǵan. Aspaptyń uzyndyǵy 48-50 sm bolsa, qalyńdyǵy 8-10 smdi quraıdy. Osyndaı eski úlgidegi aspaptar D.Shoqparuly (4-sýrette), A. Qumarovtyń qolynan shyqqan nusqada Almaty qalasynyń Yqylas atyndaǵy murajaıda saqtaýly tur.  

3-sýret;                                                                                                                                                             4-sýret;

Aspapty tartý ádisi eki qolmen iske asady, tehnıkasy saýsaqtyń ushymen ilip tartý jáne shertý. Aspaptyń uzyndyǵy bir kez, eni bir arshyn ıaǵnı shyntaqtan saýsaq ushyna deıin ǵana bolǵandyqtan,oryndaýshy aldyna qoıyp, eki qolmen, otyryp nemese turyp oryndaýǵa yńǵaıly bolý úshin jasalǵandyǵyn ańǵarýǵa bolady.

Qazirgi tańda adyrna tek otyryp oryndalady.  Eýropanyń Arfa degen aspaby ispetti ózi turatyndaı qosymsha aıaqtary men sadaqty beıneleýge ásemdik úshin jasalǵan arnaıy buıymdary bar. Osyndaı úlgidegi aspapty alǵash Almaty qalasynda 2009 jyldary Dılmanov Meıirbek Alıuly degen sheber Sazgen sazy ansambliniń tapsyrysy boıynsha birneshe úlgide jasap shyqqan. Qazir de sol aspaptardyń ártúrli formasy qoldanysta, jáne alǵash sadaq túrine uqsatyp jasalǵan túri Sazgen sazynyń turaqty aspaby bolyp, el-jerdi aralap júrgen jáıi bar. Endi sol aspaptyń biraz ózgergen túrleri jaıynda aıtyp óteıin.  

Aspap anaǵurlym damyǵan jáne buryńǵy ańdyq stılden ketip sadaqqa uqsatyp jasalǵan. Ony aldyǵa qoıyp, beldikpen belge býyp, otyryp nemese turyp ta tartýǵa bolatyndaı etip jasalǵan. Eni men uzyndyǵy da birshama uzaryp, uzyndyǵy 1 metrden de asady (5-sýrette;). Alǵashqy nusqalaryna aspaptyń betine teri qaptap, dombyranyń ishegindeı ishek taǵylsa, keıinnen aspaptyń dybysy álsizdeý bolǵan soń shanaǵyna aǵashtan bettaqtaı jasalyp, neılon ishekter taǵylǵan jáne 15 ten 20-ǵa deıin kóbeıgen. Ishekteriniń kóbeııýi aspaptyń dıapazonyn keńeıtetini sózsiz. Eń tómengi notasy kishi oktavanyń lıa notasynan bastap notalar retimen satylap joǵary órleıdi. Eń joǵarǵy notasy ekinshi oktavanyń Mı notasyna deıin barady. Iaǵnı, dıapazony 2,5 oktavaǵa deıin barady. Úni  neılonmen qaptalǵan sym ishek taǵylǵandyqtan arfa aspabyna jaqyn keledi. Kúılerdi jeke oryndaýǵa, ártúrli aspapty, ánshini súıemeldeýge qoldanylady.

5-sýret;

Al endi maqalanyń ózektiligine keletin bolsaq, bul aspaptardyń jasalýy, taralýy, oryndaý ádisi, úıretý ádisine qatysty máselelerdiń barlyǵy úlken zertteýdi, ony nasıhattaýdy jáne memleket tarapynan úlken qoldaýdy talap etedi. 2014 jyly Nurbek Qabyluly degen azamat Úrimji qalasyna Qorlan Kártenbaeva, Áıgerim Daırabaeva degen jetigenshi, adyrnashy ustazdardy ertip aparyp adyrna men jetigen aspaptaryn júıeli túrde úıretýdi uıymdastyrǵan. Alǵash jetigenge arnalǵan notalyq úlgidegi «Jetigen úırený mektebi» degen kitaptyń avtory Qorlan Kártenbaeva adyrna aspabyna da birneshe ánder men kúılerdi laıyqtap úıretken. 1 aılyq aspap úırený kýrsyna 17-40 jas shamasy aralyǵynda 60 talapker osy aspaptardy ıgerip alǵan. Sol mektep jalǵasyn taýyp, úırengen shákirtter oblystyq fılarmonııa, orkestr men ansamblderde osy aspaptardy ary qaraı damytyp jalǵastyrýda. Sonyń ishinde Dına Azatqyzy jáne Uljan, Alma. Kúnshýaq syndy qandas qyzdarymyzdy da atap ótý kerek.  Kezinde qytaı shekarasyna syzylyp ketken qazaq jerin mekendep kele jatqan qazaqtar osy aspapty damytyp jatqandary qýantarlyq jaǵdaı. Biraq ókinishtisi naq adyrna aspabynda shertiletin kúı, nemese adyrna aspabyn oryndaýshy degen sóz tirkesterin, notalyq jazbany, qandaı da bir aýdıojazbany eski jazbalardan kezdespeıtindiginde, sol sebepti de adyrna qazaqtyń kóne ári tól aspaby bolǵandyqtan asa mán berýdi qajet etedi, aspapqa laıyqtap án-kúılerdi túsirý, aspaptyń oryndaýshylyǵyna baılanysty ádistemesin jazý asa qajet dep sanaımyn.

Adyrna aspabynyń basqa ulttarda kezdesetin túrleri jaıynda aıtatyn bolsaq, túrki tektes halyqtardyń ishinde qazaqtan basqa ózge ulttarda saqtalmaǵan múmkin saqtalǵany da bar shyǵar, ol endi aldaǵy ǵylymmen aınalysatyn zertteýshilerdiń enshisinde, Azııa halyqtarynyń ishinde úndi halyqtarynan aýyzsha dástúrmen taraǵan bırman, karen, mon degen halyqtarda áli kúnge saqtalyp keledi. Mysaly, arfanyń eń kóne túri Mıanma terrıtorııasynda keń taralǵan dál osy adyrnanyń kóne túrine uqsas, uzyndyǵy bir arshyn, aldyǵa alyp tartylatyn saýng atty aspaby bar (6-sýrette;). Bul aspap Ońtústik-Shyǵys Azııada keńinen taralyp, tamyry sonaý shýmerlikter órkenıetine baratyny jaıynda aıtylǵan. Áıgili jıhankez Marko Polonyń kitabynda «Pomınkı prı kremaıı/Tanguth celebrant des funerailles» atty mınıatıýrada (7-sýrette;) bir aqsaqaldyń keýde tusyna tirep turǵan, pishini sadaqqa uqsas, shanaǵy qýys, keýdege tiregen tusynan bastap birneshe ishekter taǵylyp adyrnasynyń ushy doǵalanyp kelgen, kóp ishekti mýzykalyq aspap pen qasynda kerneıge uqsaǵan uzyn úrmeli aspap tartyp turǵan mýzykanttardy kóremiz. «Tangýttardyń máıitti órteý rásimi» degen de ataýy bar bul mınıatıýraǵa M. Polo bylaı dep anyqtama jazady: «...Qaıtys bolǵan putqa tabynýshylardyń máıitin barlyq jerde jaqqan; ...máıitti órteýge aparatyn kezde, onyń aldynda túrli mýzykalyq aspaptarda oınaǵan...» (orys tilinen aýdarma N.S.). Sadaqshylardyń qazaq dalasyndaǵy eń kóne sýreti Arpaózen alabyndaǵy b.z.d. II myńynshy jyldyqtarǵa jatatyn jartastarda beınelengen. Adyrna degen sóz sadaqtyń negizgi bóliginiń ataýy. Ony aǵashtan, súıekten, múıizden ıip qurastyrady da qaıystan, taramystan nemese jibekten jip-kiris taǵylǵanda oǵan qarsy baǵytta ıilip turady. Qatty serpindi adyrnalardan oq atqanda shekteı tartylǵan kiristiń dirilinen gýildep dybys shyǵady eken. Qazaqta «adyrnasyn ala ógizdeı móńiretken» degen sóz tirkesi osyǵan baılanysty aıtylsa kerek.

6-sýret;

 

7-sýret;

Qoryta aıtsaq, adyrna aspabynyń ulttyq ónerde alatyn orny erekshe. Dese de aspaptyń turaqty pishinge kelmeýi onyń áli de zerttelip, zerdelenýinde. Ishekti-shertpeli tól aspaptarymyz kerýish, adyrna, jetigen aspaptaryn turaqty qalypqa keltirip, ony nasıhattaýdy basty nazarǵa alý kerek dep sanaımyn. Arnaıy hrestomatııalar jazyp, arnaıy ádisnamasy men ádistemesin qalyptastyrý arqyly kásibı deńgeıdegi mamandar daıarlaýdy da qajet etedi. Kóp ishekti ulttyq aspaptarymyzdy jańǵyrtý, qazaq halqynda kópdaýystylyq damymaǵan ıa bolmaǵan degen jańsaq pikirdi joqqa shyǵaratyn birden-bir dálel ekenin uǵyndyrady.  

Jeksenbaı Nurǵanym Saıatqyzy

Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń

«Mýzyka teorııasy» pk-nyń oqytýshysy

 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

  1. Beloýsov D. - Knıga Marko Polo ılı obolgannaıa Knıga chýdes 1298 goda. 2017-2018 j.j.
  2. «Qazaq enıklopedııasy», Almaty, ÚIII tom. 1998 j.
  3. Vıkıpedııa, erkin ınternet enıklopedııasy.
  4. Jákisheva Z.S. - Qazaqtyń dástúrli mýzykalyq aspaptary. Almaty. Almatykitap. 2015
  5. Ónerdiń yqsham tarıhy. - Almaty: Óner, 1989
  6. Latyshev V.V. Izvestııa drevnıh pısateleı o skıfah v Kavkaze//Vestnık drevneı ıstorıı №4, 1947
  7. Radlov V.V. Opyt slovarıa tıýrkskıh narechıı. T.III,ch.1. - SPb.,1888
  8. Rýdenko S.I. Kltýra naselenııa Gornogo Altaıa. - M.-L.1953.
  9. Dıakonov V.V. Ocherk ıstorıı drevnego Irana. - Moskva. 1961
  10. Haımoldın O. Adyrna//Qazaq áıelderi №2. 1984

 

Pikirler