Ult tabynar rýhty er

1053

Bolashaq mamandardy tárbıeleýdiń qaınar kózi qazaq aǵartýshylarynyń baı rýhanı murasynan bastaý alady. Osy oraıda Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ oqý isi bólimi tarapynan bakalavrıattyń sońǵy jylyn oqyp jatqan bolashaq ádebıetshi retinde Ahmet Baıtursynuly «Til-Qural» oqý-ádistemelik, ǵylymı-zertteý ortalyǵyna óndiristik tájirıbege bardyq. Ultymyzdyń ár salada rýhanı órleýi, álemdik órkenıet bıigine qosylýy úshin ómirsheń paıymdaýlarymen jastardyń ulttyq sana-sezimi damýynyń negizi bolǵan ult ustazynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteý – árqaısysymyz úshin zor mártebe. Sebebi Ahmet Baıtursynuly – XIX ǵasyrdyń sońy men XX ǵasyrdyń basyndaǵy qazaqtyń saıası, áleýmettik, rýhanı ómirinde ózindik erekshe orny bar tulǵa. Bir basyna san salanyń qabileti jıylǵan, armandary men maqsattary el múddesine qyzmet etken osynaý uly adam qazaq tarıhyndaǵy aıryqsha qubylys, zamanynan oza týyp, ózi ómir súrgen kezeńniń aǵyn da, qarasyn da saralap, azapqa toly ǵumyrynda túnekte qalǵan qaıran elin jaryq bolashaqqa súıreýden basqa baqyt joq dep bilgen azamat.

Qara bastyń, jeke adam azattyǵynyń joqtaýshysy ǵana emes, bútin el azattyǵynyń kósemi bola bilgen, tutas jurt sanasyn oıatýdy, qazaqty órkenıeti damyǵan ulttardyń qataryna qosýdy jalaý etken rýhty tulǵalardyń kórnektisi – osy Ahmet.

A.Baıtursynuly óziniń ómir joly týraly 1929 jyly orys tilinde eki ómirbaıandyq derek jazǵan. Ómirbaıanda ol 1872 jyldyń qyrkúıeginiń 5 juldyzynda Torǵaı ýeziniń Tosyn bolysyndaǵy 5-aýylda týyp, 1986-1891 jyldary Torǵaı orys-qazaq ýchılıesin, 1891-1895 jyldary Orynbor orys-qazaq muǵalimder mektebin bitirgen. Keıin 1895 jyldan bastap Torǵaıdyń ár jerinde, ár túrli aýyldyq mektepterde ustazdyq qyzmet atqarǵan. A.Baıtursynulynyń 1909 jyly «Qyryq mysal», 1910 jyly «Masa» jınaqtary jaryq kórdi. Bul jınaqtardyń negizgi ıdeıasy – eldi qaýip-qaterden saqtandyrý, oqýǵa-bilimge shaqyrý boldy.Sonymen qatar onyń «Aıqap» jýrnaly men «Qazaq» gazetine jarııalanǵan maqalalary búginge deıin óz qunyn joımaǵan.

Ahmettiń arǵy atasy Arǵynnyń ataqty batyrlary, bedeldi adamdary, ákesi – Baıtursyn elge syıly, dáýletti, erjúrek kisi bolypty. Al anasy – Kúńish aqyndyǵy bar, dana áıel bolsa kerek. Sonymen qatar, Ahmettiń ómirin aıtqanda súıgen jary, qıyn-qystaý kúnderde jan aıaspas serigi bolǵan Badrısafa Muhamedsadyqqyzyn atamasqa bolmas. Qanshama qıyndyqqa qaramaı, erine qoldaý bildirip, taǵdyr taýqymetine birge tózgen, sońǵy demi qalǵansha «tórem» dep arqa súıegen ardaqty jarynsyz Ahmettiń ómirin tolyq elestetý múmkin emes.

Qaı jaǵynan alyp qarasaq ta, A.Baıtursynuly mándi ómirinde máńgi ónege bolatyn mura qaldyryp, eli úshin jan aıamaǵan, ǵumyry úlgi bolarlyq alyp adam. Onyń kemeńger bolmysyn tanyp-bilý ár qazaqtyń paryzy.

Gúljanar MEŃDIBAEVA,

ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń

4-kýrs stýdenti

Pikirler
Redakııa tańdaýy