Táýelsizdik kúni qarsańynda elordada «AMANAT» partııasy uıymdastyrǵan dástúrli «Uly dala» respýblıkalyq shyǵarmashylyq baıqaýy qorytyndylandy. Bıyl ádebı saıys jazýshy, qazaq balalar ádebıetiniń klassıgi Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵyna arnaldy.
Óz sózinde Májilis Spıkeri, «AMANAT» partııasynyń Tóraǵasy Erlan QoshanovMemleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ulttyq mádenıet pen ádebıetke erekshe nazar aýdaratynyn atap ótti. Máselen, byltyrPrezıdent «Qazaqstannyń halyq jazýshysy»ataǵyn qaıtardy, sondaı-aq onyń bastamasymen kelesi jyldan bastap 23 sáýir Ulttyq kitap kúni retinde atalyp ótiledi.
«AMANAT» partııasy uıymdastyrǵan «Uly dala» baıqaýy Memleket basshysynyń ulttyq ádebıetke júıeli qoldaý kórsetýjónindegi saıasatynyń jalǵasy sanalady. Bizdiń baıqaýymyz otandyq talanttardyń damýyna túrtki boldy. Bıylǵy baıqaý balalar ádebıetiniń klassıgi – Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵy aıasynda ótkizildi. Memleket basshysynyń qoldaýymen jyl boıy elimizde aýqymdy is-sharalar ótti. Jazýshynyń týǵan jerinde eńseli eskertkishi ashyldy. Parıjdegi IýNESKO-nyń shtab-páterinde Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan konferenııa ótti», – dedi partııa Tóraǵasy.
Erlan Qoshanov «AMANAT» partııasy jas talanttardy, qarymdy qalamgerlerdi udaıyqoldaıtynyna basa nazar aýdardy.
«Bárimizdiń oıymyz da, maqsatymyz da bir. Ol – elge qyzmet etý, memleketimizdiń bolashaǵy úshin aıanbaı ter tógý. Al, memlekettiń múddesi jolynda adal qyzmet etip, eldiń rýhyn kóterip júrgen tulǵa, ol – bizdiń Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev. Baıqasańyzdar, Memleket basshysy osy rýh degen sózdi jıi aıtady. Ádildik, adaldyq, otan súıgishtik, eńbekqorlyq, onyń ishinde adal eńbek sııaqty qundylyqtarǵa erekshe mán beredi. Óıtkeni, bul qundylyqtar eldiń rýhyn kóteredi. Sizderdiń shyǵarmalaryńyzǵa da osy qasıetter, qundylyqtar, eldegi oń ózgerister arqaý bolýǵa tıis dep oılaımyn», – dedi Májilis tóraǵasy.
«Uly dala» baıqaýy besinshi márte ótkizilip, osy ýaqyt aralyǵynda ıgi dástúrge aınaldy. Bıyl baıqaýǵa qatysýshylardan kelip túsken shyǵarmalardy irikteý jumysy 1 tamyzdan 30 qazanǵa deıin júrgizilip, aqtyq synǵa 150 shyǵarma irikteldi. Onyń barlyǵy aikyn.kz saıtynda arnaıy «Uly dala baıqaýy» aıdarymen ornalastyryldy.
«Poezııa» nomınaııasynda birinshi oryndy aqyn, adebiportal.kz jetekshisi Yqylas Ojaıuly ıelendi. Ekinshi oryndy aqyn, jýrnalıst Muhtar Kúmisbek, úshinshi oryndyaqyn, jýrnalıst Islam Qabýlulyqanjyǵalady.
«Proza» nomınaııasy boıynsha jazýshy, pedagog Gúljan Qanatqyzy úzdik dep tanyldy. Ekinshi oryndy jazýshy, muǵalim Ramazan Jetkizgenuly, al úshinshi oryndy jazýshy Toqtaráli Tańjaryq ıelendi.
«Balalarǵa arnalǵan shyǵarma» nomınaııasynda Serikjan Nurbaqytulyjeńimpaz atandy. Ekinshi oryn jazýshy Aınur Omarovaǵa, úshinshi oryn aqyn áriteatrtanýshy Ábil Nurıslamǵa buıyrdy.
«Dramatýrgııa» nomınaııasynda birinshi oryndy dramatýrg Qolǵanat Murat, ekinshi oryndy jazýshy Rahat Álisher, úshinshi oryndy aqyn Aqjan Amanjol ıelendi.
«Ádebı syn» nomınaııasynda Aqerke Asan jeńimpaz atandy. Ekinshi oryndy aqyn, synshy Tileýbek Batys, úshinshi oryndy Arman Ádilbek ıelendi.
Sonymen qatar, Ilııas Jansúgirov, Sáken Seıfýllın jáne Beıimbet Maılınniń týǵanyna 130 jyl tolýyna oraı taǵaıyndalǵan «Úsh báıterek» arnaıy júldesiaqyn Almas Temirbaıǵa tabystaldy. Jazýshy ári aýdarmashy Jadyra Shamuratova «Alash amanaty» arnaıy syılyǵyn ıelendi. Al Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan arnaıy syılyq aqyn, ádebıettanýshy Altynbek Mersadyqqa buıyrdy.
Aıta keteıik, baıqaý aıasynda Berdibek Soqpaqbaevqa arnalǵan kórme uıymdastyryldy. M. Tynyshpaev atyndaǵy tarıhı-ólketaný murajaıynyń qyzmetkerleri Astanaǵa balalar ádebıeti klassıgi shyǵarmalarynyń alǵashqy basylymdaryn, qujattary men jeke zattaryn ákeldi.
Prezıdent ádildikke, adaldyqqa, otansúıgishtikke erekshe mán beredi – AMANAT
Táýelsizdik kúni qarsańynda elordada «AMANAT» partııasy uıymdastyrǵan dástúrli «Uly dala» respýblıkalyq shyǵarmashylyq baıqaýy qorytyndylandy. Bıyl ádebı saıys jazýshy, qazaq balalar ádebıetiniń klassıgi Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵyna arnaldy.
Óz sózinde Májilis Spıkeri, «AMANAT» partııasynyń Tóraǵasy Erlan QoshanovMemleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ulttyq mádenıet pen ádebıetke erekshe nazar aýdaratynyn atap ótti. Máselen, byltyrPrezıdent «Qazaqstannyń halyq jazýshysy»ataǵyn qaıtardy, sondaı-aq onyń bastamasymen kelesi jyldan bastap 23 sáýir Ulttyq kitap kúni retinde atalyp ótiledi.
«AMANAT» partııasy uıymdastyrǵan «Uly dala» baıqaýy Memleket basshysynyń ulttyq ádebıetke júıeli qoldaý kórsetýjónindegi saıasatynyń jalǵasy sanalady. Bizdiń baıqaýymyz otandyq talanttardyń damýyna túrtki boldy. Bıylǵy baıqaý balalar ádebıetiniń klassıgi – Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵy aıasynda ótkizildi. Memleket basshysynyń qoldaýymen jyl boıy elimizde aýqymdy is-sharalar ótti. Jazýshynyń týǵan jerinde eńseli eskertkishi ashyldy. Parıjdegi IýNESKO-nyń shtab-páterinde Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan konferenııa ótti», – dedi partııa Tóraǵasy.
Erlan Qoshanov «AMANAT» partııasy jas talanttardy, qarymdy qalamgerlerdi udaıyqoldaıtynyna basa nazar aýdardy.
«Bárimizdiń oıymyz da, maqsatymyz da bir. Ol – elge qyzmet etý, memleketimizdiń bolashaǵy úshin aıanbaı ter tógý. Al, memlekettiń múddesi jolynda adal qyzmet etip, eldiń rýhyn kóterip júrgen tulǵa, ol – bizdiń Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev. Baıqasańyzdar, Memleket basshysy osy rýh degen sózdi jıi aıtady. Ádildik, adaldyq, otan súıgishtik, eńbekqorlyq, onyń ishinde adal eńbek sııaqty qundylyqtarǵa erekshe mán beredi. Óıtkeni, bul qundylyqtar eldiń rýhyn kóteredi. Sizderdiń shyǵarmalaryńyzǵa da osy qasıetter, qundylyqtar, eldegi oń ózgerister arqaý bolýǵa tıis dep oılaımyn», – dedi Májilis tóraǵasy.
«Uly dala» baıqaýy besinshi márte ótkizilip, osy ýaqyt aralyǵynda ıgi dástúrge aınaldy. Bıyl baıqaýǵa qatysýshylardan kelip túsken shyǵarmalardy irikteý jumysy 1 tamyzdan 30 qazanǵa deıin júrgizilip, aqtyq synǵa 150 shyǵarma irikteldi. Onyń barlyǵy aikyn.kz saıtynda arnaıy «Uly dala baıqaýy» aıdarymen ornalastyryldy.
«Poezııa» nomınaııasynda birinshi oryndy aqyn, adebiportal.kz jetekshisi Yqylas Ojaıuly ıelendi. Ekinshi oryndy aqyn, jýrnalıst Muhtar Kúmisbek, úshinshi oryndyaqyn, jýrnalıst Islam Qabýlulyqanjyǵalady.
«Proza» nomınaııasy boıynsha jazýshy, pedagog Gúljan Qanatqyzy úzdik dep tanyldy. Ekinshi oryndy jazýshy, muǵalim Ramazan Jetkizgenuly, al úshinshi oryndy jazýshy Toqtaráli Tańjaryq ıelendi.
«Balalarǵa arnalǵan shyǵarma» nomınaııasynda Serikjan Nurbaqytulyjeńimpaz atandy. Ekinshi oryn jazýshy Aınur Omarovaǵa, úshinshi oryn aqyn áriteatrtanýshy Ábil Nurıslamǵa buıyrdy.
«Dramatýrgııa» nomınaııasynda birinshi oryndy dramatýrg Qolǵanat Murat, ekinshi oryndy jazýshy Rahat Álisher, úshinshi oryndy aqyn Aqjan Amanjol ıelendi.
«Ádebı syn» nomınaııasynda Aqerke Asan jeńimpaz atandy. Ekinshi oryndy aqyn, synshy Tileýbek Batys, úshinshi oryndy Arman Ádilbek ıelendi.
Sonymen qatar, Ilııas Jansúgirov, Sáken Seıfýllın jáne Beıimbet Maılınniń týǵanyna 130 jyl tolýyna oraı taǵaıyndalǵan «Úsh báıterek» arnaıy júldesiaqyn Almas Temirbaıǵa tabystaldy. Jazýshy ári aýdarmashy Jadyra Shamuratova «Alash amanaty» arnaıy syılyǵyn ıelendi. Al Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan arnaıy syılyq aqyn, ádebıettanýshy Altynbek Mersadyqqa buıyrdy.
Aıta keteıik, baıqaý aıasynda Berdibek Soqpaqbaevqa arnalǵan kórme uıymdastyryldy. M. Tynyshpaev atyndaǵy tarıhı-ólketaný murajaıynyń qyzmetkerleri Astanaǵa balalar ádebıeti klassıgi shyǵarmalarynyń alǵashqy basylymdaryn, qujattary men jeke zattaryn ákeldi.
