• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Aldaspan (page 5)

    Aldaspan

    «Artyq týǵan Er Shora…»

    Halqymyzdyń «Qyryq batyr» atalatyn qymbatty qazynasyn san jyldar boıy jadynda saqtaǵan Muryn jyraýdyń «Qaradóń batyr jáne onyń urpaqtary» toptamasyna jatatyn bir­neshe jyrlardyń ishinde «Shora batyr» das­tany da ózindik erekshelikterge toly. Aqtash han alpys bıine «Nárik balasy Sho­ranyń tulparyn alyp kel» dep jumsaýy­men oqıǵa bastalady. Alpys bı kelip úıdi shyr aınalyp shapqanda Taspaker saraıdyń esigin buzyp qashyp shyǵady. Muny kórgen Nárik ...

    Read More »

    Qaharman halyqtyń urpaǵymyz. Aǵaıyndy temirshi-ustalar ata dástúrine berik

    Osydan biraz jyl buryn kórkemdik-dızaın jaǵynan erekshe bezendendirilgen, mazmuny jaǵynan tarıhı qundylyqtarǵa jatatyn «Temirshi-ustalar» degen kitap-albom qolyma tústi. Baspager retinde aıtaıyn: jutynyp tur, ár qazaqtyń maqtanysh sezimin oıatady. Paraqtap, zerdeleı qaradym. Sonaý kóne dáýirden umyt bola bastaǵan temirshilik-ustalyq óner, qarý-jaraq, at ábzelderi, sazdyq aspaptar jáne turmys-salttyq buıymdar syryna úńilip, olardy jasaýdyń amal-tásilderin jańǵyrtqan azamattardyń eńbekteri jaryqqa shyqqanyna, mańdaı ter, adal ...

    Read More »

    «Er qarýy – bes qarý»

    «Kókshe batyr» – «Qyrymnyń qyryq batyry» toptamasyna engen halyqtyq jyrlardyń biri. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Ortalyq ǵylymı kitaphanasy men M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń Qoljazbalar qorynda jyrdyń birneshe nusqalary saqtalǵan. «Er Kókshe» jaıynda keńestik dáýirdiń ózinde-aq kóptegen ǵylymı maqalalar men zertteý eńbekteri jazyldy. Shejirede ýaq rýynyń er Kóksheden taralǵany aıtylady. Qadyrǵalı Jalaıyrdyń shejiresindegi, «Nıkon jylnamasyndaǵy» derekterge qaraǵanda, ol ...

    Read More »

    Jaýyngerlerge joryq jyrlaryn nege oqytpaımyz?

    Áskerı mekemeler men oqý oryndarynda orys tiliniń ústemdikke ıe bolyp otyrǵany jasyryn emes. «Otan – ottan da ystyq» dep, týǵan eli úshin janyn berýi tıis er-azamattardyń qazaqsha til syndyrýǵa qınalatyny ókinishti-aq. Bul – áskerı mekemelerde ulttyq tárbıeniń, otanshyldyq sezimniń áli de bolsa aqsap turǵandyǵynyń aıǵaǵy. Jaýyngerlik rýhty sińiretin Kúltegin, Tonykók jyrlarynan bastap eren erlikti kókseıtin batyrlar jyryna deıin oqytý bolashaq ...

    Read More »

    Batyrlar ınstıtýtyna tolyqqandy zertteý qajet

    Ár halyqtyń tarıhynda ultty uıystyrarǵa, saqtap qalýǵa, órleýine sebepker bolǵan jekelegen tulǵalar, aqyl ıeleri men batyrlary kezdesedi. Sonyń ishinde batyrlar máselesine kelgende qazaqtyń eske alary kóp. Sonaý kók túriktiń zamanynan beri talaı bahadúrler ótti. Qazaqtyń ult retinde qalyptasyp, memlekettiligin damytyp, ony saqtap qalýda batyrlardyń qosqan úlesi, jankeshti is-áreketteri ólsheýsiz. Qazaq batyry qaı kezeńde de ol eliniń, jurtynyń birtutastyǵy úshin, táýelsizdigi ...

    Read More »

    Eki shyǵarma — bir oqıǵa nemese «Jantaı batyr» men «Batyr Baıan» dastandary jaıly

    Talaı ýaqyttardan beri kózden tasa bolyp kelgen Maǵjan Jumabaevtyń «Batyr Baıan» dastany bertin, toqsanynshy jyldardyń basynda qalyń oqyrmanmen qaıta tabysty. Shaǵyn poemaǵa sıýjet etilip sol kezdegi qazaq-qalmaq soǵysynyń bir kezeńi, batyrdyń óz basynan ótken tragedııalyq oqıǵa (tutqynǵa túsken qalmaqtyń qyzymen birge qashyp ketken óziniń inisi Noıandy atyp óltirýi) jáne Baıannyń óziniń Balqash kóli mańyndaǵy urysta opat bolýy sóz etiledi. Kezinde Baıan ...

    Read More »

    Alaq kóterilisiniń arysy

    Bir ǵasyrdyń ishinde bolǵan tórt júzge jýyq qazaq kóterilisteriniń barlyǵy birdeı tarıh sahnasyna shyǵa aldy deýge negiz joq. Oǵan zertteý isine degen saıabyrlyq pen qulyqsyzdyq,  kóterilisti kóterilis retinde taný úshin dálelderdiń jetkiliksizdigi, ony zertteıtin keıbir sala mamandarynyń da syn kótermeıtin biliksizdigi, qarajat qatshylyǵy jáne basqa da tolyp jatqan sebepterdiń kóp ekendigin moıyndaýymyz kerek. Sondaı-aq kóteriliske memlekettik mártebe bergizetin quzyrly oryndar ...

    Read More »

    Er týar ma bulardaı?!

    Kúshtiń teń emes ekendigin Isataı Taımanuly da jaqsy túsindi. Biraq, bul jaǵdaı ony jasyta alǵan joq. Mahambet aqynmen birge el aralap úgit-nasıhat júrgizip, halyqty han men otarlaýshy ákimshiliktiń ádiletsiz saıasatyna belsendi qarsylyq kórsetýge shaqyrdy. Sol arqyly bılik oryndaryn halyq buqarasyna baılanysty ustanǵan áleýmettik saıasatynan bas tartqyzýdan úmittendi. Osy baǵytta tipten múldem basqa kózqarastaǵy  múddeleri úılespeıtin Qaıypǵalı Esimuly sultanmen de ymyraǵa ...

    Read More »

    Aq týy tóbesine tóńkerilgen

    Alash jurtynyń aryn arlap, eldik týyn kókke kótergen Ult-azattyq kóterilisiniń qaharmany Janqoja Nurmuhammeduly týraly ár kezeńde jazylǵan kórkem shyǵarmalar, esseler men ǵylymı maqalalar, monografııalyq eńbekter men tarıhı-ǵumyrbaıandyq zertteýler az emes. Batyr babanyń bolmys-beınesin somdap, ol ómir súrgen dáýir sýretin qanyqtyra túsetin Zeınolla Shúkirovtyń «Syr boıy» romany, Bekdilda Aldamjarovtyń «Uly sel» tetrologııasy, Moldahmet Qanazdyń «Janqoja» kitaby, Ábsattar Ospanovtyń «Janqoja batyr» derekti ...

    Read More »