• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Tarıhy kóne, tamyry tereń » Shyńǵys han mońǵol emes

    Shyńǵys han mońǵol emes

    Jańa ǵasyrda Shyńǵys hanǵa qyzyǵýshylyq jańa deńgeıge kóterildi

    Ol týraly túrli tilde jazylǵan kitaptar men maqalalar kúnnen kúnge kóbeıe túsýde. Shyńǵys han týraly túsirilgen kórkem fılmder men derekti fılmder de az emes. Qytaı kınogerleri túsirgen kóp bólimdi «Shyńǵys han» teleserıaly da kópshiliktiń kóńilin osy bir dara tulǵaǵa taǵy bir ret aýdardy.

    Men óz tarapymnan Shyńǵys han týraly: «Shyńǵys han qaı jerde jerlengen?», «Shyńǵys hannyń búginge jetken ósıeti», «Aleksandr Makedonskıı maskúnem bolǵan, al Shyńǵys han she?» atty maqalalar jazyp jarııaladym.

    Keńes úkimetiniń kóptegen jyldar boıy Shyńǵys handy Reseıdi jaýlap alǵan jaýyz retinde nasıhattaǵan áreketi búginde eskirdi. Bárin bylaı qoıǵannyń ózinde, sol Reseıdiń tanymal baspalarynyń biri «Molodaıa gvardııa» óziniń «Tamasha adamdar ómiri» toptamasynyń biri retinde «Shyńǵys han – álemdi moıyndatýshy» atty kitapty shyǵardy!

    Degenmen, Keńes úkimeti kezinde basylǵan ǵylymı kitaptardan Shyńǵys han týraly jaǵymdy málimetterdi de oqýǵa bolatyn. Biraq, ǵylymı kitaptar az taralymmen shyǵatyn bolǵandyqtan, KSRO halqynyń bundaı ádebıetti qolǵa túsirý múmkinshiligi shekteýli boldy. Sheneýnikteriniń ózi 1800000-ǵa (on segiz mıllıon!) jetken úlken eldi basqarǵan Kommýnıstik partııanyń ıdeologııalyq mashınasynyń jaýdyrǵan málimetteri arasynan halyqtyń neniń durys, neniń burys ekenin ajyrata almaýy da túsinikti.

    Sońǵy jyldary Shyńǵys hannyń shyqqan tegi týraly, ol ana ulttyń ókili, myna ulttyń ókili degen pikirler aıtylýda. Bul suraq beker týyndap otyrǵan joq. Sebebi, Shyńǵys handaı uly tulǵany óz halqynyń ókili etý arqyly eliniń mártebesin kóterýge múddelilik tanytyp otyrǵandar az emes.

    Shyńǵys hannyń tegi kim degen suraqqa jaýap berý ońaı emes.

    Biraq, jaýap berýge bolady. Shyńǵys han týraly bilgisi kelgen ár adam, álem ǵalymdary moıyndaǵan Vasılıı Vladımırovıch Bartoldtiń shyǵarmalaryn aınalyp óte almasy anyq.  Orystanyp ketken Sankt-Peterbýrgtik nemis januıasynda týǵan V.V.Bartold arab, parsy jáne túrki tilderin jaqsy bilgen. Ol óz eńbekterin kóptegen shet elderde bolyp, baıyrǵy jazbalardyń túpnusqalaryn oqyp zertteý nátıjesinde jazǵan.

    Men ekinshi synypqa barǵan 1964 jyly ákem, ǵalym Ásilhan Ospanuly V.V.Bartoldtyń   kóp tomdyq shyǵarmalar jınaǵyn satyp alypty. Jınaq búkil KSRO aýmaǵyna 5400 (bes myń tórt júz ǵana!) danamen basylyp shyqqan eken. Jınaqtyń birinshi tomy «Túrkistan aımaǵy mońǵol shapynshylyǵy dáýirinde» dep atalady. Osy kitapty qarap otyryp bir qyzyq derek oqydym. Ǵalym Men-Hýn degen kisiniń: «Mońǵol degen sóz Shyńǵys han kezinde mońǵol halqyna tipti belgisiz resmı sóz bolǵan» degen pikirin keltiripti. Biraq, Men Hýnnyń  kim ekenin jazbapty. Osy bir málimet meniń jadymda jaqsy saqtalynyp qaldy da Shyńǵys hannyń kezinde mońǵoldar ózderiniń mońǵol ekenin bilmegeni qalaı, degen suraq anda-sanda esime túsip júrdi.

    Jaqynda «Chıngısıana» degen kitap qolyma tústi. Osy kitaptaǵy Shyńǵys han týraly jazylǵan Rashıd ad-Dınniń shejiresiniń tórtinshi bólimi «Baıyrǵy zamanda mońǵol atanǵan túrki taıpalary týraly…» dep atalady. Túrki taıpalarynyń keıbiri mońǵol atanǵany kimge de bolsa qyzyq kórineri anyq.

    Bul maǵan Men Hýnnyń «Mońǵol degen sóz Shyńǵys han kezinde mońǵol halqyna tipti belgisiz resmı sóz bolǵan» degenin taǵy da bir ret esime saldy. Sodan Men Hýnnyń kim ekenin bilgim kelip biraz ádebıetterdi aqtardym.  Suraǵymnyń jaýabyn A.G.Olovınevtiń orys tilinde jaryq kórgen «Túrkiler álde mońǵoldar?» atty kitabynan taptym. Men Hýn 1219 jyly Batys Qytaıǵa qarsy áskerı joryq jasaý týraly kelissóz júrgizý úshin  Shyńǵys hannyń ordasyna barǵan Ońtústik Qytaı úkimetiniń elshisi. Shyńǵys hannyń jeke qabyldaýynda birneshe ret bolǵan ol kóbinese hannyń Qytaıdaǵy bas qolbasshysy Muhalımen tyǵyz qarym-qatynas jasaǵan. Men Hýnnyń jazýy boıynsha Mýhalı ózin mońǵolmyn dep aıtpaǵan. Elshiniń Qytaıdyń áskerı qujattarynyń arasynan on toǵyzynshy ǵasyrdyń orta sheninde tabylǵan «Men-da, beı-lý» atty 1221 jyly jazylǵan eńbegi arqyly Shyńǵys han jáne onyń zamany týraly kóptegen málimetter búgingi kúnge jetti.

    «Mońǵol degen sóz Shyńǵys han kezinde mońǵol halqyna tipti belgisiz resmı sóz bolǵan» dep jazbastan buryn, laýazymy joǵary qytaı sheneýnigi Shyńǵys han elinde bolǵan kezinde, «mońǵol» dep atalatyn taıpanyń ókilderin tabý úshin kóp kúsh jumsapty. Tájirıbeli elshi Men Hýn izdeý jumystaryn toqtatpaı aqyry erjúrek mońǵoldardy tapqan eken. Biraq, Shyńǵys hannyń qurǵan memleketi Men Hýn aıtyp otyrǵan jerden birneshe myń lı (lı – qytaı ólshemi = 497,7 metr – B.O.) qashyqtyqta eken. Bul mashına men ushaqtar bar búgingi kezge jaqyn bolǵanymen, on úshinshi ǵasyrdyń basynda óte uzaq qashyqtyq.

    Men Hýnnyń jazbasynan joǵarydaǵy derekti keltirgen ǵalym óz kitabynda: «…tarıhshy-ǵalymdar áli kúnge deıin mońǵol atty taıpany Mońǵolııadan izdeýde» dep jazady. Mońǵolııadan áli kúnge deıin mońǵol degen taıpanyń tabylmaýy da kóp nárseni ańǵartady emes pe? V.V.Bartold ta óz eńbeginde Soltústik Qytaıda ústemdik júrgizgen zın áýleti on ekinshi ǵasyrdyń ortasynda Myngý – dada (nemese – Mengý) degen taıpamen soǵysqanyn aıta kelip olardy mońǵol dep ataıdy. Al, taıpanyń halyq emes ekeni kimge de bolsa túsinikti ǵoı. Týrasyn aıtqanda ol kezde qazirgi Mońǵolııa jeri segizinshi ǵasyrdaǵy Túrki qaǵanatynyń aýmaǵynyń jeri bolǵanyn baıyrǵy túrki alfavıtimen jazylǵan tas ustyn eskertkishterdiń tabylýymen dáleldengen.

    Ol kezde memlekettik til túrki tili bolǵan.

    Ǵalymdardyń aıtýynsha baıyrǵy túrki tiline eń jaqyny qazaq tili. Paıda bolǵanyna 2500 (eki myń bes júz!) jyldan asatyn túrki (túrik emes – B.O.) alfavıtimen qashalyp jazylǵan Bilge-qaǵan, Kúltegin jáne basqa tas ustyndardyń qazirgi Mońǵolııa dep atalatyn el aımaǵynda kóptep bolýy osynyń dáleli. Orhon-Enıseı jazýy dep atalatyn osy jádigerlerdi oqyǵan búgingi qaı qazaq bolsa da túsine alatyny belgili. Osy jerde búkil túrki tektes halyqtarǵa ortaq Kúltegin tas ustynynyń kóshirmesi kóptegen qarjyǵa jasalyp Astana qalasyndaǵy Eýrazııa ýnıversıtetine ornatylǵanyn aıta ketý kerek.

    Tún uıyqtamadym. Kúndiz otyrmadym.

    Qara terimdi tóktim.

    Qyp-qyzyl qanymdy júgirttim.

    Túrki eli úshin. – dep sonaý segizinshi ǵasyrda ómir súrgen babalarymyzdyń búgingi urpaǵyna joldaǵan otanshyldyq bas erejesi ýnıversıtet qabyrǵalaryna úlken áriptermen jazyldy. Shyńǵys hannyń bılik qurǵan kezinde qoldanylǵan jazý da túrki (túrik emes – B.O.) jazýy. 1818 jyly tabylǵan Shyńǵys hannyń jazýy jazylǵan tas ustyny qazir Sankt-Peterbýrg qalasyndaǵy Ermıtajda tur. Osy ustynnyń mátini ǵalymdardyń «eskimońǵol» dep ataıtyn jazýy biz biletin baıyrǵy túrki jazýymen jazylǵan.

    Sol kezgi dáýir týraly oqyǵan kim de bolsa Shyńǵys hannyń halqyn quraǵan taıpalar jalaıyr, qońyrat, kereıit, naımandar bolǵanyn biledi. Olar qazirgi Mońǵolııa jerinen nege ketti? Buǵan tarıhı ádebıetterde anyq jaýap berilgen. Ǵalymdardyń keltirgen derekteri boıynsha, 1218 jyly Shyńǵys hanmen birge Horezmniń shahyn baǵyndyrý úshin 10 túmen joryqqa attanǵan. 1235 jyly Reseı men Shyǵys Eýropany baǵyndyrý úshin Batý bastaǵan eki túmendeı ásker; 1252 jyly Irandy basyp alý úshin Hýlagý bastaǵan 7 túmennen astam ásker jiberilgeni málim. Bul qarýly qoldarmen birge olardyń januıalary da ketkenin eskerý kerek.

    Ár túmende on myń sarbaz, olardyń ata-analary, baýyrlary, áıelderi men bala-shaǵasy bolǵanyn eskersek Shyńǵys han memleketiniń qansha halqy otyrǵan mekenin tastap shyqqanyn shamalaýǵa bolady.

    «Shyńǵys han – álemdi moıyndatýshy» atty kitaptyń avtory, franýz Rene Grýsse: «Shyńǵys han óziniń eń jaqsy kúshterin basqa elderge alyp ketti de, olar sol jaqta birjolata sińip, ornyǵyp qaldy» dep jazady. Rene Grýsse Shyńǵys hannyń Táńirge syıynǵany jóninde de jazǵan. Táńirge tek túrki tektes halyqtardyń syıynatyny baıaǵydan belgili. Qazaqtar «Táńir» degen sózdi keshe de, búginde de «Alla», «Qudaı» degen sózdermen qatar qoldanǵan, áli de solaı qoldanyp júr. Buǵan uly qazaq aqyny Maǵjan Jumabaıulynyń «Táńir» atty óleńi dálel. Qazaqta Táńirberdi, Táńirbegen sııaqty adam esimderi qazirde de kóptep sanalady.

    Shyńǵys hannyń týǵan kezde berilgen esimniń maǵynasy neni bildiredi 

    Shyńǵys hannyń týǵan kezde berilgen esimin Temýdjın dep biletinder bul esimniń ne maǵyna beretinine kóńil aýdara bermeıdi. Temýdjın Temirshi degen sózdiń basqa tildi halyqtardyń aıtýymen tarap ketken nusqasy. Mysaly: aǵylshynsha – stens, oryssha – stanııa, qazaqsha – stansa bolyp ózgergeni sııaqty. Shyńǵys – óte bıik, Aspannyń uıǵarymymen berligen bılik ıesi, degendi bildiredi. 2004 jyly Ámirhan Balqybek «Astarlap aıtylǵan aqıqat qandaı edi?» maqalasynda Oljas Súleımenovtiń: «…han bolǵanda alǵan aty da, sirá túrki álipbıinen alynǵan bolýy kerek: Shyńǵys – han (Shyńǵys – Qan) menińshe qazaq tilinde saqtalǵan shyǵys, kúnshyǵys – (shyńǵys) sózimen tórkindes.          Osy jerde mońǵoltanýshylardan qalqalanyp kelgen qupııa ashylatyn sııaqty. Uly hannyń shendi esiminde «saılaýshylardyń ósıetin bıleýshiniń ómirlik baǵdarlamasy astarly túrde berilgen: Shyǵys-Qan – Shyǵys (elderiniń) bıleýshisi (monǵolsha: «shyǵys» – dormot, nege Dormot han emes?, «kúnshyǵys» – mandah)» degen pikirin keltirdi. Kóp nárseni ańǵartatyn bul tujyrym zamanymyzdyń bilimi óte tereń tulǵalarynyń biri Oljas Omaruly Súleımenniń pikiri!

    Shyńǵys hannyń tegi týraly jazǵan úlken  ǵalymdardyń biri, Reseıdiń úkimetiniń «shet elge ketpeseń – atylasyń» dep qoıǵan talabynan soń otanymen qoshtasýǵa májbúr bolǵan knıaz Nıkolaı Trýbekoı. Ǵulama ǵalym «Shyńǵys hannyń murasy» atty eńbeginde han týraly «turandyq tulǵa» dep jazǵan. Bir kezderi dúnıe júzinde túrkilerdi «turandyqtar», turǵan elin «Turan» dep ataǵan. Ataqty Fırdoýsıdiń «Shah-name» jyrynda Iran men Turan arasynda bolǵan oqıǵalar jazylǵan.

    Shyńǵys han qazaq ultyna qatysy bar  tulǵa

    Qaı tarıhshy bolsa da naqty derekkke júginýi tıis. Bul ǵylymnyń buljymas erejesi. Shyńǵys hannyń ózimen sóılesken Men Hýnnyń jazýyna súıensek Shyńǵys hanǵa deıin mońǵol degen halyq bolmaǵan. Bul ortaq atty óz qolastyndaǵy taıpalar men rýlarǵa bergen Shyńǵys han. Demek Shyńǵys han 1206 jyly bolǵan quryltaıda óziniń eline mońǵol atyn bergende jańa halyqty qalyptastyrýdy kózdegeni anyq.

    Qazaqtyń eń uly ǵalymdarynyń biri Álkeı Marǵulan óz eńbekterinde «túrki-mońǵoldar» degen sóz tirkesin qoldanýy da beker emes. Mońǵoldardyń basqa túrki tektes halyqtarmen týystyǵy til uqsastyǵymen de dáleldenedi. Mysaly: Quda – quda, baja – baja, jigen – jıen, buta – buta, bulaq – bulaq, sagadak – sadaq, t.b. Sonymen meniń boljamym boıynsha, Shyńǵys han baıyrǵy Saq, Ǵun, Túrki qaǵanaty atty memlekettiń muragerleri bolyp tabylatyn taıpalardyń birinen shyqqan. Demek, álemniń eń úlken memleketteriniń birin qurǵan Shyńǵys han, barlyq túrki tektes halyqtarǵa, onyń ishinde qazaq halqyna da ortaq uly  tulǵa.

    Berdaly OSPAN.

    Mádenıettanýshy.

     

     

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    Drevnetıýrkskıı ıazyk byl ıazykom mejnaıonalnogo obщenııa

    Serebrıanaıa chasha ız Issykskogo kýrgana prınadlejala ne «zolotomý cheloveký», a «devýshke-batyrý». Tak schıtaet ýchenyı-tıýrkolog, doktor ...