• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Túriktaný » Joshy Hanǵa ıe bolaıyq!

    Joshy Hanǵa ıe bolaıyq!

    Qazirgi kúnde tól tarıhymyzdy túgendeýge kóptegen ǵalymdarymyz, aqyn-jazýshy, zertteýshilerimiz úlken úlesterin qosyp jatyr. Qýanamyz! Alaıda, Qazaq tarıhyndaǵy Shyńǵys beınesi, onyń urpaqtary – Qazaq handary, sultandary, qazirgi ýaqytta qazaqtyń bir rýyna aınalǵan «Tóreler» týraly aıtylǵanda keıbireýlerdiń kejegesi keri ketetini de jasyryn emes! Ondaılar qansha baıbalam salǵanymen tarıhty óshire almaısyń!

    Ataqty túrkitanýshy Mýrad Adjıdiń bir aıtqany bar, «…sender qazaqtar qysymdy kóp kórdińder. О́z elderińdi taptaǵan Rossııanyń Groznyıyn, Ermagin, Kýtýzovyn maqtadyńdar, al óz handaryń Kenesaryny dattadyńdar. Grýzınder, Armıandar óz patshalaryn dáriptedi, al sender óz handaryńdy qaraladyńdar…». Bunysy, oılansaq, týra shyndyq qoı! Týra sonyń jalǵasyndaı, Ǵafý Qaıyrbekov aǵamyz da, sonaý Keńestik kezde-aq: «Basqalardyń handary aqyldy bop, Nege bizdiń hanymyz jaman bolǵan» degen eken! Buǵan alyp qosarymyz joq bolar?!

    Kesene aldynda 2015 jyl 6 – maýsym

    Bizdiń qazaqtyń kópshiligi sol kezdiń ózinde-aq, aýyz eki áńgimelerinde, Shyńǵys Han týraly eshqashanda jaman aıtpaıtyn, qaıta, ony – «ataqty hanymyz, qasıetti erekshe kıeli, áýlıe kisi…» dep sanaıtyn! Bul, halyqtyń jadynyń óshpeıtinin dáleldeıdi emes pe?! Biraq, ókinishke oraı, bul másele týraly «Qyzyl» saıasattyń saldary áli kúnge áser etip keledi.

    Trıbýnada Shyńǵys – Joshy handar urpaǵy Nuǵmanov Shernııaz. 2015 j. 6 — maýsym

    Qalaı bolǵanda da, Shyńǵystyń úlken uly, álemdik tulǵa — Joshy Han, Deshti Qypshaq ulysynyń hany ekeni jáne onyń jatqan jeri bizde ekenin árbir qazaq jaqsy biledi! Olaı bolsa memleketimizdiń qalyptasýyn sodan bastasaq der edik. Joshy Hanǵa ıe bolsaq der edik! Al, bul ataqty, dúnıejúzilik tulǵanyń qaıtys bolǵanyna 2017 jyly, 790 jyl toldy.

    Ol týraly birer tarıhı-ádebı derekterdi keltire ketelik. Joshy han (1187-1227) Shyńǵys Hannyń, «Qońyrat» qyzy Bórte báıbishesinen týǵan tórt uldyń úlkeni. Uly qolbasshy, asa iri áskerı kósem, Shyńǵys Imperııasyn qurǵan barlyq soǵystarǵa qatysqan, ózi de eresen kúshti, er júrek, alǵan betinen qaıtpaıtyn qaısar, batyr adam bolǵan. Eń bastysy – Qaǵannyń bekitip tapsyrýymen Joshy Ulysyn qurǵan ataqty hanymyz! Ol joryq jolynda álemniń 90 qamalyn buzyp, 200 qalany, san elderdi baǵyndyrǵan áskerı strateg, taktık, iri áskerı qolbasshy!

    Shyńǵys han Bórtege úılengennen keıin merkitter shabýyl jasap, Bórte tutqynǵa túsip qalady. Keıinirek (bireýler 4 aıdan soń desedi) Shyńǵys, áıelin Kereı handyǵynyń bıleýshisi Tuǵyryldyń kómegimen tutqynnan bosatyp alady. Joshyny Shyńǵys hannyń «uly emes» degen alyp-qashty sózder osy oqıǵadan keıin taraǵan. Osy qısynsyz, «áńgime» de Joshynyń belgili ómirbaıanymen birge qatarlasyp keledi. Buǵan qarsy aıtatyn bir-aq ýájimiz – bul áńgimesymaqtar, Shyńǵys Qaǵan men Joshy Hannyń dańqyna kóleńke túsirý úshin qyzǵanyshty jaýlarynyń, jaý tyńshylarynyń  ádeıilep taratqan kóptegen qaýesetteriniń biri ǵana dep qaraǵan jón jáne oǵan erekshe toqtalyp jatýdyń qajeti de shamaly.

    Anyǵyn Bir Alla ǵana biledi! Osyǵan qosarymyz, qashanda ulylardyń sońynan ósek-aıańdar qalǵan emes! Shyńǵystyń Joshyny keremet qurmettep, úmit kútken, úlken joryqtardy, memlekettik isterdi senip tapsyryp otyrǵany anyq! Taǵy bir dálel retinde, keıingi, basqa Shyńǵys urpaqtary da Joshy urpaqtarymen qatty sanasyp, negizgi jol-joralǵy solardyki bolyp otyrǵanyn (Qaǵan saılaýdaǵy Batýdyń rolin umytpańyz) keltiremiz! Eger de «túbinde bir shıkilik bar desek, osylaı qalyptasar ma edi» degen suraq týyndaıdy emes pe?!

    Uly Qaǵannyń seniminiń, qoldaýynyń arqasynda Joshy 1207-12 jyldary, batysqa qaraı baǵyttalǵan birqatar úlken joryqtardy basqaryp, Ońtústik Sibirdi, Altaıdy, Jońǵar dalasyn, Shyǵys Túrkistandy mekendegen kóptegen el-taıpalardy ózine  baǵyndyryp, Jetisý óńirine jetken. 1211-15 jyldary Qytaıdy jaýlaý, baǵyndyrý soǵystaryna qatysty.

    Joshy – Baba, 23 – urpaǵyń oń tizesin búgip aldyńa keldi.  (2015 j. 6 — maýsym)

    Taǵdyr, … bizder qazir kimbiz? (2015 j. 6 — maýsym)

    1218 jyly Joshy jasaǵy ejelgi jaýy «Merkitterdi» qýalaı otyryp, Qypshaq dalasy, Yrǵyz ózeniniń boıynda Horezm shahy Mýhammedtiń 60 myń áskerimen kezdesip, betpe-bet keledi. Soǵys jarııalanbaǵanyna qaramastan, óz áskeriniń anaǵurlym kóp ekenine senimdi bolǵan shah, birinshi bolyp shabýylǵa shyǵady. Alaıda, Joshynyń úlken qolbasshylyq daryny arqasynda áskeri anaǵurlym az bolǵanyna qaramastan urys teń aıaqtalady! Budan qatty  úreılengen shah áskeri sheginip ketýge májbúr bolady! Osydan soń, shah áskeri Joshyǵa qarsy ashyq shaıqastarǵa shyǵa almaı, qorǵandaryn panalaı bergen. Joshy Jetisýdaǵy bar qalalarǵa ıe boldy! Bunymen toqtamaı, 1220-22 jyldarda Syrdarııa boıyndaǵy Otyrar, Syǵanaq, Úzkent, Barshynkent, Jankent, Túrkistan t.b. qalalardy alýdy basqardy, sonymen Horezm memleketi qulady!

    1223 jyly Shyńǵys Qaǵannyń shaqyrýymen Saıram-Talastyń aralyǵynda, «Qulanbasyda» Uly Quryltaı ótkizildi. Osy quryltaıda Qaǵan kóziniń tirisinde jaýlap alǵan ulanǵaıyr ólkeni úlken áıeli (báıbishesi) Bórteden týǵan tórt ulyna enshi retinde bólip beredi. Joshynyń enshisine Ertisten batysqa qaraı, Jetisýdyń teriskeı bóligin qamtı otyryp, «mońǵol atynyń tuıaǵy jetken» tómengi Edil boıyna deıingi jerdi qosa, búkil Deshti Qypshaq aımaǵy tıedi. Ordasy Ertis ózeni boıynda ornalasty.

    Basqalar Qara Qorymǵa qaıtqanda, Joshy, Deshti Qypshaqqa qarasty túrki tildes taıpalar quraǵan, óz ulysynda qalǵan. Mine, bizdiń qazaqtyń da alǵashqy memleketi osydan bastaý alady! Bul jerde asa nazar aýdaratyn úlken másele – Joshy Hanǵa shyǵystan birge kelgen áskerden tórt myń ǵana qol qaldyrylǵany! Mine, osydan-aq jergilikti túrki, onyń ishinde qazaq taıpalarynyń Joshyny erekshe qurmettegendikteri, óz Hany sanaǵandyqtary birden kórinedi.

    Joshy da óziniń túrki-qazaq jurtyn erekshe súıgen, baǵalaǵan. Tarıhshy Jýjanıdiń aıtýynsha («Tabanat-ı-Nasırı» 1260): «Joshy qypshaqtardy jaqsy kórip ketkeni sonsha, ol Horezmde qandaı da bir qypshaq balasynyń mańdaıynan shertkizbeıdi…»delingen! Derbes, táýelsiz memleket qalyptasty, osyǵan baılanysty, tarıhshylardyń: «…bul saıasat áke men bala arasynda arazdyq týýyna sebepker bolýy ábden múmkin. Biraq, balasynyń aqyldylyǵy men erekshe batyldyǵynan Shyńǵys hannyń ózi de seskengen…» degen sııaqty jaýlary shyǵarǵan pikirlerdiń biri. Bul degen, uly adamdar emes, qarapaıym qatardaǵy adamdardyń oıyna kele bermeıtin «kisápir» oılardyń biri. Sonda deımiz-aý, qandaı áke balasynyń ózinen artyq aqyldy, erjúrek batyr bolǵanyna qyzǵanyshpen qaraýy múmkin be? Múmkin emes.

    Osy tektes túrli-túrli, múmkin, kóbinese keıinirek, belgili bir maqsat múddeni kózdep shyǵarylǵan alyp-qashpa pikirler, Joshynyń qazasynyń sebepterine de kúdik, kóleńke túsirý úshin  san alýan sebepter týyndatyp, Shyńǵyshannyń «qanisherligin» asqyndatyp, Joshyny ádeıi arandatýǵa qajet bolǵan tárizdi.  Ondaı berekesiz áńgimelerge toqtamaı-aq qoıalyq, olardyń birazy oqyrman qaýymǵa belgili. Mysaly:

    — Joshy qazasy týraly bizdiń qazaq arasynda da keremet ańyz-ápsanalar saqtalǵan. Sonyń biregeıi, bárimiz de biletin, ataqty «Aqsaq Qulan, Joshy han» kúı-ańyzy. Bunyń bir nusqasynda belgili kúıshi-jyrshy Ketbuqanyń Qaǵanǵa Joshy ólimin kúımen jetkizdi delinse, ekinshi nusqasynda kúı tartylyp bolǵan soń, túrki jyrymen estirtti delinedi;

    — Mundaı sýyq habardy Shyńǵyshanǵa jetkizý de ońaıǵa túspese kerek (Túrik shejiresi), ıaǵnı, qaıǵyly habardy estirtýge eshkimniń batyly barmaı, bul mindet uly jyrshyǵa júktelipti. Shyńǵyshan jyr «jyrla» dep ámir bergen sátin paıdalanǵan uly jyrshy:

    — Tengız bashtyn býlǵandy, kım tondýrýr, a hanym?

    Terek týbtyn jyǵyldy, kım týrgýzýr, a hanym?,- degende, Shyńǵyshan:

    — Tengız bashtyn býlǵansa, tondýrýr (týndyrar) olým Jýchı dúr,

    Terek týbtyn jyǵylsa, týrgýzýr olým Jýchı dúr…;

    …Bul mysaldardaǵylardan basqa pikirlerdi muqııat qarasańyz, kelispeıtin jerleri kóp ekenin baıqaısyz: birinshisinde Qaǵan, «qanjar tyǵyp óltirińder» dep arnaıy adamdar jibergen bolsa, ol buıryq nege oryndalmaǵan (oryndalmaýy múmkin emes qoı)?! О́zi óltirtken bolsa, Qaǵannyń sonsha ókinýi qalaı? Tarıhtan Bórtege estirtý úshin arnaıy buıryq shyǵarylǵanyn da bilemiz, olaı bolsa bundaı dabyralar ne úshin qajet?! Sondyqtan, saralaı kelgende, ejelgi qazaq ańyzy shyndyqqa óte jaqyn ekenin baıqaımyz.

    Qalaı bolǵanda da Joshy ákesinen alty aı buryn qaza tapty jáne onyń ólimine Shyńǵys Qaǵannyń qatty qınalyp, kúıingeni belgili! Olaı bolsa, «ózi óltirtken» degenniń jalǵan áńgime ekeni anyqtalyp tur. О́z sheshiminsiz ondaıǵa basqalardyń da bara almasy anyq.

    Qazaq «tóreleri» bastaý alatyn Joshy urpaqtaryna kelsek, onyń artynda kóptegen bala-shaǵasy (Rashıd ad-dın 40 uly bolǵan dep, 14 in ataıdy: 1-Orda; 2-Batý; 3-Bereke; 4-Berkechar; 5-Shıban; 6-Tangkýt; 7-Býval; 8-Chılaýkýn; 9-Shıngkýr; 10-Chımpaı; 11-Mýhammed; 12-Ýdýr; 13-Týka-Tımýr; 14-Sıngkým), kóptegen nemereleri qalǵan. Joshy uldarynyń árqaısysynyń tarıhtan alatyn ózindik orny bar, olardyń ishindegi ataqtylary retinde Orda-Ejen, Batý, Berke, Shıban taǵy basqalary atalady.

    Joshy ólgennen keıin, Shyńǵys Qaǵannyń maquldap, bekitýimen, onyń ekinshi uly — Batý, takqa otyrdy jáne barlyq batystaǵy ásker muny moıyndady. 1237-56 jyldar aralyǵynda 19 jyl handyq qurdy, ózi bastaǵan joryqtar kezindegi qataldyǵyna qaramaı «Saın han» nemese «Qaıyrymdy han» atandy. Orys jerine, Shyǵys Evropaǵa uly joryqtar bastaldy, bul endi ózinshe aıtylatyn, jekeshe úlken tarıh, Uly memleket Altyn Orda tarıhy!

    …Joshynyń mazary Jezqazǵan óńirinde, qaladan 50 shaqyrymdaı jerdegi «Keńgir» ózeniniń boıynda.  Bar qazaqqa kıeli Ulytaýda!

    Qazaq halqynyń súbeli bir rýlarynyń biri bolyp sanalatyn tóreler, ózderiniń Ata-Tegi, Shyńǵys–Joshydan bastalatynyn eshqashanda umytqan emes jáne ony Alla Taǵalanyń ózderine bergen qasıetti dárejesi sanaıdy!

    Joshy umytylǵan joq! Osyǵan baılanysty 2015 jyly maýsymnyń 6-da Ulytaýda, naqty aıtqanda Jezqazǵan qalasynda kóptegen el azamattary bas qosyp, uly handardyń ulysy — Shyńǵys Qaǵan men onyń tuńǵyshy, Uly han Joshynyń rýhyna arnap quran baǵyshtap, «Keńgir» meıramhanasynda  «As» berdi.  Sol uly Asqa Jezqazǵan qalasynyń ákimi B. Ahmetov qol ushyn berip, úlken azamattyq tanytty. О́tken 2017 jyly 18 qarashada qasıetti Túrkistanda Shyńǵys qaǵan men Joshy hannyń qaıtys bolǵanyna 790 jyl tolýyna baılanysty «As» berilip, Quran baǵyshtaldy.  Jalpy Shyńǵys–Joshy urpaqtary – Tóreler áýletiniń qazaq Memleketiniń negizin qalaýda, onyń táýelsizdigi jolynda jáne mádenıeti men ónerin qalyptastyrýda máńgi óshpesteı iz qaldyrdy. Bul, qazaq tarıhynda altyn árippen jazylǵan shyndyq. Olardyń qazirgi urpaqtary da elimizdiń órkendeýine barynsha úles qosatynyna senemiz.

    …Kesene týraly kóp aıtylǵandyqtan asa toqtalmaı-aq, birer málimetterdi keltire ketelik: mazar jaıly alǵashqy jazba habar Buhar bıleýshisi Abdallahtyń 1582 jyly Ulytaýǵa barǵan kezine baılanysty paıda boldy. Onda «Osy aıdyń 6 jańasy, senbi kúni han, Joshy hannyń mazary aldyndaǵy saraıǵa toqtady»delingen. Al, aýyzsha derekti qazaq balasy ejelden aıtyp keledi! Mazar týraly Iý. Shmıdt, V. Bartold, jáne Sh. Ýálıhanovtar jazdy.

    Arheologııalyq qazba jumysy qazaq aıaýlysy Álkeı Marǵulannyń basshylyǵynda 1946 jyly júrgizildi. Eki beıitti tekserý-qazba jumysynyń nátıjesinde tabylǵan súıek sulbalary jáne materıaldyq zattarǵa súıenip, alǵashqy qorytyndylar jasaldy. Á. Marǵulan birinshi beıitten tabylǵan adam qańqa súıeginiń bir qoly joq bolǵanyna baılanysty, ony «Joshy han», al ekinshi beıitten tabylǵan áıel adamnyń súıegin onyń báıbishesi Kereıt Togorıl Ýan hannyń qyzy Bektutmyshtyń  (Bekturmys) tabyty dep paıymdapty. Qabir astyna tóselgen qalaq kirpishterde arab árpimen “yqpal” degen sóz birneshe qaıtara jazylǵan.

    Kúmbezde saqtalǵan tańbalarǵa qaraǵanda, ony salýǵa Joshyǵa baǵynǵan taıpalardyń bári (oǵyz, arǵyn qypshaq, kereı, naıman, qońyrat, qańly t.b.) qatysqan. Tarıhı dástúr boıynsha kúmbezdi qaıtys bolǵan kisiniń jyldyq asyn berýden burynyraq jasaıtyn bolǵan. Soǵan qaraǵanda eúmbez 1228 jyly salynǵan bolý kerek. Kesene portaldy-kúmbezdi qurylystar qataryna jatady. Jobasy tik buryshty. Qurylys materıaldary – kúıdirilgen kirpish, ǵanysh, ákimshilik Jobanyń aýmaǵy 9,55h7,25 m. Kózge aıryqsha túsetin nárse – saltanatty portaly.

    …Joshy kúmbezinen basqa qasıetti Ulytaýda Alashahan, jáne Dombaýyl kúmbezderi bar. Mine, bulardyń da tylsym, qupııalary áli kúnge ashylǵan joq! Shoqan jazbalaryna jáne keıingi arheologııalyq derekterge súıene otyryp, Dombaýyl mazaryna biraz túsinikter berýge de bolady, ıaǵnı, ol mazardyń salynǵan ýaqyty Joshy mazarynan áldeqaıda erterek ekeni! Halyq ańyzy Dombaýyldy Joshy zamandasy, tipti qatty qaıǵyrǵan batyr «qulandardy qyrǵan eken» dep te sýretteıdi. Kim bilsin, múmkin Dombaýyldyń Joshymen qatarlas bir urpaǵy bolar, ańyz beker shyqpaıdy ǵoı.

    Al Alashahan mazary týraly qupııa syrlar múlde kóp: Qashan salynǵan; Kim jerlengen; Qazaqta sondaı han bolǵan ba; Nege mazar kólemi, saltanaty, ataqty Joshynyń mazarynan da úlken jáne sapasy joǵary; Múmkin, Shyńǵys Qaǵanǵa arnalǵan bolar; Álde, bul mazar emes tarıhı belgi me… Bul suraqtardyń naqty jaýaby áli kúnge deıin belgisiz!

    Joshy kúmbezi týraly da pikirler óte kóp: Jerlengen adam naqty Joshy ma; Táńirshil-kóshpeliler mazar salmaǵan ǵoı; Múmkin, keıingi bir urpaǵy musylman dástúrinde salǵan bolar…

    Osy jerde bizdińshe, zertteýshiler birer úlken nárseni eskermeıtin tárizdi: Joshynyń túrki-qypshaq jurtyn qatty jaqsy kórgeni jáne óz balasyna Muhammed degen esim bergeni! Iaǵnı, eli de óz Hanyna erekshe qurmet kórsetip, kúmbezine tamǵalaryn (tańba) salǵan, al balasyna Islamǵa eń qurmetti at bergeni, óziniń de sol dinde bolǵanyn kórsetpeı me?!

    Oıymyzdy qorytyndylaı kele, Joshy Handy dáripteý Qazaq balasyna ne beredi degen suraqtarǵa jaýap izdep kórelik. Aldymen, biz «qazaqta buryn memleket bolmaǵan, qurama halyq» degen sııaqty ushqary pikirlerge nyq jaýap beremiz. Qazaqtyń da irgeli, tunǵan tarıhy bar el ekenin dáleldeımiz! Baýyrlas qyrǵyzdarymyz «Manas» jyryna súıenip, eki myń jyldyq tarıhymyz bar desedi, ózbek baýyrlarymyz Samarqandyq dep, Uly Ámir-Temirdi ıemdenedi! Al biz she, ataqty Joshymyz bar ekenin bile turyp, maqtanýǵa kejegemiz keri ketip turady! Nege olaı? Tipten, basqany qoıyp, týrızmdi damytý turǵysyna kelsek, Mońǵolııadaǵy alyp Shyńǵyshan músininiń osy ýaqyttarda memleketke, elge qyrýar qarjy-tabys ákelip otyrǵanyn atap ótsek te jetkilikti bolar.

    О́tken jyly, Jezqazǵanda, álemge belgili tulǵa – Ketbuqaǵa arnalǵan eskertkish salynǵan keremet habarǵa bárimiz de qatty qýandyq! Ataqtylarymyzdy ardaqtaı bileıik!

    Joshy Hanǵa kelsek, dál osy jaǵdaı bizden basqa bir elde bolsa, áldeqashan, dúnıege jar salyp, óz eliniń aldyńǵy qatardaǵy «brend-sımvolyna» aınaldyrar edi! Sondyqtan, qazaq balasy tarıhtyń ózi usynǵan jádigerge janyndaı, maqtanyshpen qaraýy kerek!

    Joshy Hannyń óz esimi bizdiń jarnamaǵa muqtaj da emes, tek qana bizder, sol dańqty esimdi el ıgiligine aınaldyrýǵa muqtajbyz desek qatelespespiz! Hanymyzǵa eskertkishter qoıylýǵa, oqýlyqtarda, ádebıet, kınolarda keńinen nasıhattalýǵa arnalǵan sharalar júrgizilýi tıisti! Memleket tarapynan Joshy Han kesenesin áli de bolsa aıǵaqtaıtyndaı, aspandatatyndaı jaǵdaı jasalýy qajet. Kerek bolsa, memleket (aýqatty azamattar) shet elderden mamandar shaqyryp, Alashahan, Dombaýyl kesenelerine de túbegeıli zertteýler júrgizilýine muryndyq bolsa dep oılaımyz…


    Sultan Aman Shota, professor,

    Ázken Altaı Jetisýlyq,

    Abai.kz

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    «Qypshaq dalasynyń jýsany»

    «Qypshaq dalasynyń jýsany» ıaǵnı «Polyn polovekogo polıa» degen kitap orys tilinde Máskeý qalasynda 1994 jylynda ...